Obsah (10)

§ 180§ 185§ 238§ 173§ 338§ 321§ 331§ 339§ 337§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-4 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Koik Krim

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel kuuluvad menetluskulud kogusummas 1239.00 eurot tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 103,25 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse S.X-ile eraldi dokumendina.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
3. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid advokaadi Merike Allikmäe poolt S.X-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 49.20 eurot. 7.

§ 185lg 1 alusel jätta eelmärgitud kaitsjatasu summas 49.20 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS

1. S.X-i süüdistati selles, et tema juhtis tahtlikult 17.07.2019 kella 15.07 ajal Tallinnas Tulika 65 maja juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga HHHHHH, olles alkoholi ja narko joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakt nr 997T järgi etanooli 1,39 mg/g +0,05 k=2, alkoholi sisaldus uriinis mitte vähem kui 1,34 mg/g ja lisa 2/997T kohaselt joove: metadoon ja alprasolaam), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 2 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Sellise tegevusega pani S.X toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS
2. Maakohus tunnistas S.X süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistas teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendas S.X-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust S.X-ile Harju Maakohtu 17.10.2018.a kohtuotsusega nr 1-18-7584 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ja mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges 24.09.2019.a, mil S.X suhtes pöörati täitmisele Harju Maakohtu 17.10.2018.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus (Harju Maakohtu 17.12.2019.a määrus nr 1-18-7584). 2 Maakohus mõistis S.X-ilt välja

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel sundraha 876 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 230,40 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 233 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määras, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 111,62 eurot. Maakohus ei lugenud tõendatuks S.X poolt sõiduki alkoholijoobes juhtimise, kuid leidis, et tõendamist on leidnud, et S.X juhtis mootorsõidukit narkojoobes, rikkudes sellise käitumisega LS § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, pannes kavatsetult toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. APELLATSIOON 3. Kaitsja leiab apellatsioonis, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme.

§ 338

p 4 kohaselt peab mõistetud karistus vastama kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohus on märkinud, et S.X käitumises on tuvastatud kavatsetus, kuid mitte ükski kriminaalasjas kogutud tõend ei kinnita veenvalt, et kohtualune oleks enne rooli asumist pidanud teadlik olema oma narkojoobeseisundist. Kohtuotsusest ei nähtu kuidas on kohus jõudnud järeldusele kavatsetuses. S.X on küll kahtlustatavana ülekuulamise protokolli /tl 17-19/ kohaselt oma süüd tunnistanud, kuid rääkinud ka sellest, et tarvitades alates 2007.a matadooni ja alprosolaani, ei ole talle Wismari haiglas öeldud, et metadoon ja alprosolaan tekitavad joovet ja ta ei tohi autot juhtida. Tema teadmatuses on kaitsja veendunud põhjusel, et S.X-il puudub juhtimisõigus alates 2009.a ning eelduste kohaselt ei ole ta autot juhtinud ning metadoonist saadava narkojoobe üle mõtisklenud. Seega oli 17.07.2019 sündmus, kus ta kasutas võõrast autot, täiesti juhuslik ja teadvustamata tegevus. Muidugi on võimalik, et süüdistatav pidi alkoholi ja metadooni tarvitades olema teadlik, et tal võib esineda joove, kui alustas sõitmist. Siis saaks anda hinnangu süüdistatava teadlikkusele oma seisundist – narkojoobeseisundist – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitaks see, et S.X pani kuriteo toime kavatsetusega. Materjalide kohaselt on süüdistatavat ühel korral kohtulikult karistatud, kuid tema allakäiku on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu. Kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Apellant on seisukohal, et vaatamata sellele, et S.X-il on üks kehtiv kriminaalkaristus, on võimalik talle mõista lühem vangistus, sest karistuse eesmärgi täidab juba talle varem mõistetud 6 kuuline vangistus. Tema tervise halvenemine, enne vangistuse täitmisele pööramist 17.12.2019, mõjutas negatiivselt tema elu ning ta on teinud oma järeldused. S.X on alates 24.09.2019 viibinud Tallinna Vanglas ning tema pikemaajaline karistamine vangistusega ei ole vajalik. Arvestades, et tegemist on liiklusalase kuriteo toimepanemisega, siis ka kohus nentis, et S.X eemaldati mootorsõiduki roolist vahetult pärast sõitma asumist, seega on võimalik lugeda tema süü suurus keskmisest väiksemaks, sest mootorsõiduki juhina osales S.X liikluses minimaalselt. Kõike eelnevat arvesse võttes täidab karistuse eesmärgi ka lühemaajalinekaristus. Kaitsealune leiab, et tema õigused saavad kaitstud kõigi tõendite ja asjaolude hindamisel ringkonnakohtu lahendiga. Kaebuse esitaja ei taotle suulist menetlust ning ei soovi osaleda ringkonnakohtu istungil. 3 Juhindudes

§ 321

, § 337 lg 1 p-st 4, § 339 lg 2, kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 14.01.2020.a otsus S.X suhtes talle mõistetud karistuse osas ning mõista talle 2 kuuline vangistus. 4.

§ 331lg 1 1 p 2 alusel antud tähtajal esitas S.X oma seisukohad.

Süüdistatav toetab taotlust karistuse leevendamise osas, põhjendades seda halva tervisega ja pereliikmete abistamise vajadusega. Samuti märgib, et pool aega on karistusest kantud. Tal on võimalik tööle minna, seega vöiks teda vabastada elektroonilise valve alla. Vabaduses lubab tööle minna ja vabaneda narkosõltuvusest ja tasuda menetluskulud. Rohkem kuritegusid toime ei pane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS 5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab alljärgnevat. 6. Esmalt kolleegium osutab, et vastavalt

§ 331

lg-le 2 ja 4 arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires ja kriminaalmenetluse pooltel ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piirest. Seega süüdistatava poolt esitatud seisukohtadest jäävad tähelepanuta argumendid ja taotlused, millised väljuvad esitatud apellatsiooni piiridest.

1. Kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud vaid mõistetud karistust. Leiab, et süüdistatavale tuleks mõista 2 kuuline vangistus. Samuti leiab, et otsusest ei nähtu kuidas kohus jõudis järeldusele, et süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult. Kolleegium osutab, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel eraldi tahtluse liiki arvestanud, mistõttu pole alust leida, et maakohus on mõistetud karistusmäära tahtluse liigist lähtuvalt karmistanud. Kaitsjaga ei saa nõustuda ka selles, et kohus on koosseisulise subjektiivse tunnuse tuvastamise osas eiranud põhjendamiskohustust. Nimelt on kohus otsuse punktis 9 esitanud oma põhjendused sellest, mis alusel jõudis kohus järeldusele, et S.X poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis oli toime pandud kavatsetult. Seejuures on kohus tuginenud süüdistatava enda ütlustele, milliste usaldusväärsust pole kaitsja kahtluse alla seadnud. Nii on kohus märkinud, et süüdistatava ütluste kohaselt oli ta öösel tarvitanud viina ning seejärel hommikul veel õlut ja metadooni ning päeval asus sõidukit juhtima. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et süüdistatava selline käitumine näitab teadlikku ja sihikindlat soovi kuritegu toime panna. Kaitsja viited ainult metadooni tarvitamisele ei ole subjektiivse tunnuse tuvastamisel täpsed, kuna tahtluse hindamisel, olenematult objektiivsesse koosseisu kuuluvate tunnuste tõendatusest, on võimalik arvestada tema enda poolt kinnitatuna asjaolu, et metadooni tarvitamisele lisaks oli ta teadlikult ja tahtlikult tarvitanud nii kanget alkohoolset jooki, viina, kui ka õlut ning sellel vaatamata asus sõidukit juhtima. Kaitsja on apellatsioonis korranud maakohtu põhjendusi mõistetud karistuse osas ning on samadel alustel vaid tõdenud, et süüdistatavale tuleb 6 kuulise vangistuse asemel mõista 2 kuuline vangistus. Apellatsioonis ei ole esitatud maakohtu põhjenduste osas vastuargumente, mis kohtu järeldused karistusmäära osas kas siis kummutaks või vähemalt seaks kahtluse alla. Apellatsioonis maakohtu põhjenduste kordamine ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. 4 Süüdistatava poolt ringkonnakohtule esitatud selgitused sellest, et ta soovib edaspidi õiguskuulekalt käituda, et perekond vajab tema tuge, pole aluseks maakohtu põhistatud otsuse tühistamiseks.
2. Kolleegium osutab, et ringkonnakohtu poolt saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus lähtus õigesti karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1 ning tõi välja kõik selle sätte tähenduses asjakohased kuriteo ja S.X isikut iseloomustavad asjaolud, preventiivsed kaalutlused. Selliselt on maakohus esitanud selged seisukohad põhikaristusena reaalse vangistuse mõistmise ning mõistetud karistusmäära osas ning KarS § 65 lg 2 kohaldamise ning kandmisele kuuluva liitkaristuse osas.
3. Olenematult apellatsiooni väidetest leiab kolleegium, et maakohtu otsus kuulub täpsustamisele. Nimelt on S.X-ile esitatud süüdistus muuhulgas ka selles, et ta juhtis 17.07.2019 kella 15.07 ajal Tallinnas Tulika 65 maja juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimisnumbriga HHHHHH, olles alkoholijoobes, millega rikkus LS § 69 lg 2p 2 nõudeid. Maakohus on otsuses põhjendatult leidnud, et alkoholijoove ei ole S.X-il tuvastatud seaduses ettenähtud korras, mistõttu pole mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis tõendatud. Seega on maakohtus süüdimõistva otsuse kaasa toonud süüdistuse maht vähenenud. Tegemist on objektiivsesse koosseisu kuuluva joobeseisundi ühe liigiga, mis sisaldus süüdistuse etteheites ning tuvastamisel moodustaks eraldi vastutuse aluse. Riigikohtu poolt korduvalt sedastatu kohaselt peab süüdistuse mahu vähenemine väljenduma kohtuotsuse resolutiivosas ( nt otsus nr 3-1-1-118-09). Seega oleks pidanud kohtu alla antud süüdistuses esitatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toimepanemise tõendamatus osalise õigeksmõistmisena kajastuma ka kohtuotsuse resolutiivosas. Eeltoodud järeldust maakohtu otsuse resolutiivosast aga ei nähtu. Samas kohtukolleegium leiab, et kuigi maakohus on jätnud kohtuotsuse resolutiivosas märkimata otsuse põhiosas kajastatud süüdistuse mahu vähenemise, ei too antud juhul selline minetus endaga kaasa kohtuotsuse tühistamist. Ringkonnakohus saab eksimuse kõrvaldada täpsustades otsust ja mõistes S.X mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobeseisundis ja sellega LS § 69 lg 2 p 2 nõuete rikkumises, õigeks.
4. Eelnevast tulenevalt on maakohtu otsuse põhiosast nähtuvalt sisuliselt tegemist osaliselt õigeksmõistva otsusega. Kohtupraktika kohaselt süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse (vt nt RKKKo 3-1-1-14-14, p 1065, 3-1-1-1716). Maakohus, mõistes kõik menetluskulud süüdistatavalt välja, pole osalist õigeksmõistmist menetluskulu väljamõistmisel arvestanud. Seega on maakohus alusetult jätnud S.X õigusabikulud tervikuna tema enda kanda, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 tähenduses kuna on kaasa toonud ebaseadusliku lahendi.

Seetõttu tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada. Kaitsjatasu taotluste alusel pole võimalik tuvastada täpseid kulutusi, millised on tehtud õigeksmõistva osa menetlemisega, mistõttu kolleegium leiab, et

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 5 4, § 181 lg 1 alusel tuleb S.X-ilt välja mõista riigituludesse kaitsjatasu summas 130.00 eurot ja kaitsjatasu summas 100.40 eurot tuleb jätta riigi kanda. Eeltoodu toob kaasa ka S.X-ilt väljamõistmisele kuuluva menetluskulu kogusumma ja menetluskulude 12 kuu jooksul igakuiselt tasumisele kuuluva summa muutmise. Väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks kokku on 1239.00 eurot, milline kuulub tasumisele 12 kuu jooksul, igakuiselt summas 103,25 eurot. 11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 2, 4, § 338 p 3, § 339 lg 2, § 340 lg 1, lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. jaanuari 2020 otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse ning ka täpsustab otsust. Kaitsja apellatsiooni jätab rahuldamata.
2. RÕS alusel määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt oli kaitsetoiminguteks maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsiooni koostamine. Kulutatud ajaks on märgitud 45 minutit ja summaks koos käibemaksuga 49,20 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ja märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks.

§ 185lg 1 alusel jääb kaitsja tasu summas 49,20 eurot riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 6