Obsah (4)

§ 115§ 118§ 114§ 70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2025, Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-24-3856 (kohtueelses menetluses 2840,24,001036) Y.U kaebus kohtuvälise menetleja otsu

) §-dest 48 ja 118 lg 2 p 1, kohus määras:

1. Jätta Y.U kaitsja taotlus Y.U-le kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
2. Y.U ja tema kaitsja kaebus kohtuvälise menetleja 26.07.2024 tehtud otsusele väärteoasjas nr 2840,24,001036 jätta läbi vaatamata.
3. Saata määrus menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale.
4. Pärast käesoleva määruse jõustumist tagastada kohtuvälisele menetlejale väljanõutud väärteotoimik. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu määruskaebus 15 päeva jooksul mil isik sai vaidlustatava kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
5. Asjaolud 1.
6. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.07.2024 otsusega väärteoasjas nr 2840,24,001036 määrati Y.U-le LS § 239 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. 1.
7. Menetlusalune isik Y.U esitas 19.11.2024.a. Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kuivõrd kaebuses esines puudused (m.h oli kaebus ka allkirjastamata), siis jäeti Tartu Maakohtu 22.11.2024 määrusega Y.U kaebus käiguta ja anti tähtaeg kaebuses puuduste kõrvaldamiseks ja

§ 115nõuetele vastava kaebuse esitamiseks.

1.

1. Eeltoodud kohtumääruse nõuete täitmiseks ja esialgses kaebuses puuduste kõrvaldamiseks on Y.U kaitsja vandeadvokaat Margo Normann esitanud 11.12.2024.a. Tartu Maakohtule täiendava kaebuse kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti 26.07.2024.a. otsusele väärteoasjas. Kaitsja esitatud kaebuses taotletakse kaevatava väärteootsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist ning alternatiivselt menetluse lõpetamist VTM § 30 lg 1 p 1 alusel. Lisaks eeltoodule taotletakse kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebuse p.8 on viidatud asjaolule, et kaebaja (s.o Y.U ) sai kaevatavast väärteootsusest teada kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt 10.11.2024 saadetud kirja kaudu ja esialgne kaebus on esitatud 19.11.
2. Kaebuses on kaitsja leidnud, et Y.U on kaebuse esitanud tähtaegselt. Kaitsja osundab asjaolule, et väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja poolt tehakse otsus teatavaks AET-i teavitusega. Kaebaja ei teadnud, mis on AET-i teavitus ja kuna isikul ei ole kehtivat ID-kaarti, siis isik ei pääse AET keskkonda. Kaebaja on elanud paarkümmend aastat XXX ega ole kursis teadete edastamise süsteemiga Eesti Vabariigis. Lisaks kinnitas politseitöötaja, et meditsiinitöötaja tõendi esitamisel väärteomenetlus lõpetatakse. Vältimaks olukorda, kus kohtuväline menetleja mistahes asjaoludel soovib väita, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, taotleb kaebaja igaks juhuks ka kaebuse tähtaja ennistamist ülaltoodud motiividel. Otsus ei olnud kaebajale kättesaadav enne, kui selle edastas talle kohtutäitur. Samuti viitab kaitsja asjaolule, et ei saanud tähtaegselt (s.o hiljemalt
3. detsembril 2024) kohtumääruses esitatud nõuet täita ja kaebuses puudusi kõrvaldada, kuna oli märgitud kuupäeval haige ja seetõttu täitis kohtu nõude ja esitas täiendava kaebuse järgmisel päeval s.o
4. detsember
5. Oma haiguse kohta lubab kaitsja tõendi esitada kohtuistungil. Kohtunõude täitmise 14-päevase tähtaja rikkumise tõttu, taotleb kaitsja tähtaja ennistamist.
6. Kohtu põhjendused 2.1.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. 2.2. Kohus, läbi vaadanud väärteoasja materjalid ja taotluse Y.U-le kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, leiab, et puuduvad alused

§ 114lg 4 toodud kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

2 2.3.

§ 114

lg 4 näeb ette, et kaebus üldmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga menetlusaluse isiku poolt otsuse kättesaamise ajast. Nii on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-84-13, p 8.1. selgitanud, et

§ 114

lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg 4 esimese lause kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates.

§ 70

lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava märke. Sellisel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast (

§ 70lg 2).

Väärteoprotokolli kantakse ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev (

§ 70lg 5).

Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks.

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-99-10, p 16). 2.
3. Kõnealuses väärteoasjas nähtub 28.06.2024.a. Y.U väärteorikkumise kohta koostatud väärteoprotokollist, et selles on teave selle kohta, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav AETi teavitusena 28.07.2024.a. Y.U on keeldunud väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, kuid väärteoprotokolli tutvustamine ja kätteandmine menetlusalusele isikule on tõendatud väärteoprotokollis patrullpolitseiniku Sten Edala poolt 28.06.2024.a. protokollis tehtud märkega. Seega väärteoprotokolli koopia on menetlusalusele isikule 28.06.2024.a. kätte antud ja seda kinnitab ka asjaolu, et Y.U on oma esialgsele kaebusele 19.11.2024 lisanud väärteoprotokolli koopia. Eelnevaga on tõendatud, et Y.U-le on väärteoprotokolli koopia kätteandmisega teatavaks tehtud ka tema suhtes tehtava väärteootsuse kuupäev – 28.07.2024, millest alates tuleb lugeda kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega. Kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele pidanuks Y.U Tartu Maakohtule esitama hiljemalt
4. augustil 2024.a. Kohus leiab, et Y.U on rikkunud väärteokaebuse esitamise 15-päevast tähtaega. 2.
5. Kaitsja poolt esitatud kaebuses on taotletud Y.U kaebetähtaja ennistamist, kuid kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused Y.U-le kaebetähtaja ennistamiseks. Esiteks, kaitsja on viidanud asjaolule, et Y.U ei teadnud, mis on AETi teavitus. Kohus märgib, et kuna Y.U on väärteoprotokolli koopia kätte saanud, siis väärteoprotokolli pöördelt oli tal võimalik tutvuda väärteoprotokollis toodud järgneva selgitusega: Kiirema ja mugavama asjaajamise võimaldamiseks saab menetlusalune isik riigiportaali „Avaliku E-toimiku veebileht“ (www.e-toimik.ee http://www.e-toimik.ee) kaudu 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest esitada menetlejale digitaalselt allkirjastatud dokumente ning jälgida menetluse käiku. Samas saab tutvuda ka väärteoasjas tehtud otsusega. Teenuse kasutamiseks on vajalik isiku tuvastamine ID-kaardi või mobiil-IDga. Kohus leiab, et eelmärgitu tõendab, et Y.U-le on kohtuvälise menetleja poolt piisavalt ja põhjalikult selgitatud, mis on AET ja väärteootsusega tutvumisega korda. 3 Teiseks, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja rikkumisel kaitsja väidet, et Y.U-l puudus AETi kaudu otsusega tutvumiseks ID-kaart. Kohus märgib, et ID-kaardi puudumisel oli võimalik Y.U-l AETiga tutvumiseks kasutada mobiil-ID-d. Väärteoprotokollist nähtub, et Y.U-l on kasutada mobiiltelefon numbriga XXX. Lisaks väärib märkimist ka asjaolu, et Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 5 lg 1 kohustab Eestis elavat Eesti kodanikku omama isikut tõendava dokumendina isikutunnistust (s.o IDkaarti). Saades väärteoprotokollist
6. juunil 2024.a. teada väärteootsuse tegemise aja (s.o
7. juuli 2024), oli Y.U-l piisavalt aega (antud juhul 30 päeva), et taotleda endale kehtiv isikutunnistus selleks, et esitada 15-päevase kaebetähtaja jooksul väärteootsusele kaebus. 2.
8. Kohtu hinnangul ei anna kaebuses toodud põhjused alust

§ 114lg 4 ettenähtud kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Tegemist ei ole mõjuvate põhjustega. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes

§-st 118 lg 2 p 1 jätab kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning esitatud kaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4