lg 1 teises lauses sätestatud määras edasiulatuv viivis põhivõlalt (10 556,75 eurot) alates 16.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti palub hageja määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Hagiavaldusest nähtuvalt väljastas hageja 23.07.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4763788, alusel kostjale samal päeval krediidisumma 12 200 eurot. Laenulepingu eritingimustes leppisid pooled kokku, et krediidi kogusumma on 12 971 eurot, millest on arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu 771 eurot, kuid mille puhul on tegemist tagastamata põhiosa nõudega ning mille kostja peab tasuma. Lepingu kohaselt oli intress 24,99% aastas, haldustasu 4% aastas, viivis 24,99% aastas ja krediidikulukuse määr 39,53%. Sõlmiti tähtajaline leping kestusega 60 kuud ja krediit tuli tagastada 60 osamaksega maksegraafiku alusel, esimene tagasimakse tuli teha 19.08.2024 ja viimane tagasimakse tuli teha 18.07.
lg 1 mõttes, sest hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandjana andnud krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. 10.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 23.07.2024 lepingu sõlmimise/laenu väljastamine ajal (alates 31.05.2024) 16,65%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 39,53%
lg 1 järgset piirmäära ei ületanud (3*16,65=49,95%) ja sel põhjusel ei ole leping tühine. 11. Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast tuleneb, et tarbijakrediidilepingute puhul peab kohus omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, OPR Finance s.r.o. vs. GK, p d 18 ja 46). Riigikohus on leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p 17 jj). Hageja pidi
Hageja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi hageja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hageja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Hageja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Hageja pidi
lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima
lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib
4 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus juhib tähelepanu, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab
Kostja tunnistab vastutustundetult laenu võtmist, lisades, et võttis laenu teise laenu tasumiseks ning laenu saamiseks edastas Bondora AS-ile enda konto väljavõtted, millest nähtus tema sissetulek 1000 eurot. Tema peres kasvab 3 last ja talle oli juba esialgselt võimatu 480 euro suurust tagasimakset tasuda, kuid Bondora AS ei takistanud tal laenu võtmast. Hagiavalduses 4 on aga märgitud, et hageja analüüsis lepingueelselt kostja laenuvõimet ja veendus selle tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku ja edastas oma pangakontoväljavõtted. Samuti on märgitud, et hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskihindamist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Sealhulgas võttis hageja analüüsimisel arvesse kostja sissetulekute suurust ja regulaarsust, varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist, kostja ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid jne. Samuti kasutas hageja teabe kogumiseks asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire registrit). Vaatamata eeltoodule on hageja hagiavalduses menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) pidanud mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta loeb kõik kostja poolt tehtud senised maksed lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta laenulepingu algusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates laenulepingu ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh sissenõudmiskulusidd ja haldustasu). Käesoleval juhul on hagiavalduses küll märgitud, et hageja analüüsis kostja laenuvõimet ja veendus selle tulemusena, et tarbija on laenuvõimeline. Samas ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiseks esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, seda isegi mitte kohtu palvel. 07.08.2025 kohtunõudes andis kohus hagejale võimaluse esitada kohtule kõnealused tõendid, mille alusel kostja vastavalt hagiavalduses märgitule kostja krediidivõimelisust kontrollis. Hageja jäi 21.08.2025 esitatud vastuses punktis 2.2. (dtl 73) samale seisukohale, et hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamist juba eelnevalt hagiavalduses selgitanud ning ei esitanud kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks endiselt ühtegi tõendit. Kohus rõhutab, et tegemist on hagimenetlusega, kus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab
Hagimenetluses peavad pooled esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses). Kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb, nagu on leidnud Riigikohus (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Kohus selgitab, et
lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et hageja saab nõuda kostjalt
lg 7 alusel tagasi vaid põhivõla koos seadusjärgse intressiga ning kostja muid tasusid hagejale ei võlgne. 12. Hageja on palunud mõista kostjalt välja üksnes põhivõlg ning selgitanud, et on oma nõude menetlusökonoomilistel kaalutlustel esitanud viisil, kus loeb kõik senised maksed tehtuks põhikohustuste katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Kohus lähtub sellest, olles hageja nõude piiridega seotud ning arvestab kõik kostja tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks. Kostja sai tarbijakrediidilepingu nr B4763788 alusel 23.07.2024 laenu 12 200 eurot ning kostjalt toimus laekumisi kokku summas 1643,25 eurot, seega on kostja põhivõla nõue summas 10 556,75 eurot (12 200 – 1643,25). Antud hetkel pooled selle asjaolu üle ka ei vaidle. 5 13.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt ütles hageja kostjaga lepingu üles 20.03.2025 ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. 23.07.2024 sõlmitud krediidilepingu nr 4763788 üldtingimuste punkt 13.1. kohaselt on krediidiandjal võimalus krediidileping igal ajal ette teatamata üles öelda ja nõuda tasumata krediidi kogusumma viivitamatut tasumist koos kogunenud intresside, tasude ja muude kuludega mh punktis 13.1.1 sätestatud tingimustel. Punkt 13.1.1. kohaselt: „Klient on täielikult või osaliselt makseviivituses vähemalt kolme
Teisisõnu olid antud juhul täidetud muud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Kohus leiab eeltoodu pinnalt, et hageja ütles 20.03.2025 pooltevahelise lepingu kehtivalt üles ning tal on ülesütlemise tagajärjena õigus nõuda hagejalt kogu lepingu järgse põhivõla tasumist
lg 1, § 108 lg 1 ja § 195 lg 2 kohaselt, mis sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohus tuvastab, et kostja tasumata põhinõude suurus on 10 556,75 eurot (12 200 – 1643,25) ning leiab, et selles osas tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus. 14. Hageja on palunud lisaks põhivõlale mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viivis seadusjärgses määras summas 90,30 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ehk perioodil 20.03.2025 - 16.04.2025 ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus märgib, et 20.03.2025 oli seadusjärgne viivisemäär 11,15% ning seadusjärgne viivisemäär ei ole antud juhul kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast (24,99% aastas). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 90,30 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivisenõue ka osas, milles hageja on palunud kohtult mõista kostjalt tema kasuks välja edasiulatuv seadusjärgne viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest 16.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.