Obsah (5)

§ 36§ 362§ 361§ 29§ 363

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-4301 Haldusasi O.I’i kinnipidamiseks paigutamiseks Menetlus

) § 362 lg 2 (taotluses ilmselt ekslikult märgitud § 361 lg 1) alusel, sest isiku suhtes esineb § 36 1 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 36 1 lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alused. Põhjendused: 5.

1. Isik selgitas 17.11.2025 küsitlusel, et saabus Euroopasse 06.06.2025 Läti kaudu ja läks siis Leetu. Somaalias on ohtlik elada. Saabusid grupiga Valgevene metsa, kust liikusid Lätti ja sealt edasi Leetu. Leedus peeti nende grupp kinni ja 3 nädala pärast saadeti isik Lätti. Lätis on viibinud 4 kuud ja 15 päeva. Isikul ei olnud konkreetset riiki Euroopas, kuhu soovis jõuda. Varjupaika taotles Lätis, sest Leedus ei saanud ta asjadest aru ega teadnud varjupaigasüsteemi. Põgenes varjupaigast, sest teised varjupaigas viibivad isikud said kaitse ja lahkusid, kuid tema pidi jätkuvalt otsust ootama. Varjupaigakeskuses võttis ühendust Hispaania sõbraga, kes andis talle Belgia numbri, et organiseerida tema lahkumine. Bussipiletid Riiast Tallinnasse korraldas Belgia kontakt. Eestis isikul elukohta ei ole ja raha on tal 100 eurot. Saksamaal elab tema ema õde ja Prantsusmaal nõod. Isa elab Somaalias, ema enam ei ole. Õed ja vennad põgenesid Keeniasse. 5.
2. Ilma seadusliku viibimisaluseta Eestisse saabunud ja teises Schengeni liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud välismaalase kinnipidamine on vajalik, kuna isik on reisinud teadlikult ja sihilikult Lätist Eestisse kasutades võltsitud dokumenti. Isikul ei ole tegelikku õiguslikku alust Eestisse sisenemiseks ajal, mil ta ei tohi Lätist lahkuda. Isik saabus Eestisse läbi organiseeritud tegevuse ja grupis koos teiste isikutega, kel samuti puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks ja kelle valdusest on leitud võltsitud dokumente. Isiku eesmärk oli lahkuda Lätist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. PPA-ga suheldes valdas isik inglise keelt nii kõnes kui ka kirjas, vastates küsimustele nende konteksti kohaselt. 5.
3. Vabaduses viibides ei asuks isik täitma järelevalvemeetmeid ega oleks PPA-le koheselt kättesaadav, sest ta ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ja on juba eiranud nii teises liikmesriigis seadusest tulenevaid kohustusi kui ka ületanud ebaseaduslikult Eesti riigipiiri. Samuti puuduvad isikul rahalised vahendid, elukoht Eestis ja isikut tõendavad dokumendid. Isiku suhtes esineb põgenemisoht – ta võib hakata ennast PPA eest varjama või lahkuda Eestist, sest on teisest Schengeni liikmesriigist juba lahkunud olenemata temale seatud kohustusest seda mitte teha. 2

§ 36

1 lg 2 p 7 mõttes ning tema suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest tema kinnipidamisel ja selle järgselt selgunud asjaolud ei anna alust arvata, et isik seadustest kinni peaks, sest siiani ta seda teinud ei ole. Isikul puuduvad dokumendid ning igasugused rahalised vahendid, samuti puudub elukoht Eestis. Isikuga koos reisinud isikud on samuti seadust rikkunud ning ebaseaduslikult reisinud. Kuna isik on PPA-le teadaolevalt rahvusvahelise kaitse taotleja Lätis, on tema taotluse eest vastutav liikmesriik Läti. Tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/20131 sätestatud korrale soovib Eesti isiku üle anda Lätile. Läti ametivõimudelt ei ole võimalik saada 48 tunni jooksul piisavat selgust isiku varjupaigataotluse seisundi kohta ning tagada isiku vahetut Lätile üleandmist. 5.6. Võttes arvesse isiku senist käitumist ei ole

§-s 29 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed käesoleval juhul piisavad ega taga isiku kättesaadavust Lätile üleandmiseks. Kui isik vabastataks kinnipidamiskeskusest, oleks tõenäoline, et ta hakkaks end ametivõimude eest varjama, kuna sellele viitab tema varasem käitumine. Samuti viitab isiku senine käitumine, et vajadusel leiab isik endale võimaliku abistaja, kes aitab teda vajadusel võltsitud dokumendi saamisel ja teise riiki reisimisel. Samaaegselt mitme erineva järelevalvemeetme kohaldamine PPA poolt eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks aluse andma isiku varasem käitumine. Kõnealuse välismaalase puhul see usaldus puudub ning tegemist on ühtaegu alaealisega, kel pole kaasas lähedasi või usaldusväärseid täiskasvanuid, tal puuduvad rahalised vahendid, võimalus tulla toime ning majutuda Eestis.

1. Kohtuistungil jäi PPA esindaja taotluse juurde ning selgitas, et isikut hoitakse kinnipidamiskeskuses kuni üks kuu, kuid mitte kauem kui on vältimatult vajalik isiku tagasisaatmiseks Lätti. Puudutatud isik leidis, et tema tagasisaatmise võimalikkus sõltub Läti võimude otsusest ning pole välistatud, et tema vastuvõtmisest keeldutakse. Puudutatud isik avaldas soovi kasutada kinnipidamiskeskuses telefoni tund aega iga päeva jooksul. Rae Vallavalitsuse laste ja perede heaolu spetsialist märkis, et toetab PPA esitatud taotlust. KOHTU PÕHJENDUSED
2. PPA taotleb puudutatud isiku kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist

§ 362

lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud kinnipidamise alus. 8.

§ 362

lg 2 kohaselt kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 36

1 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 36

1 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 36

1 lg-s 2 sätestatud alusel, kui

-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. 3

§ § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korra kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. 9.

§ 361

lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 6 8 p 9 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.

1. Kohtule esitatud taotlusest selgub, et isik taotles Läti Vabariigis rahvusvahelist kaitset ja Lätis on tema taotluse menetlus peatatud. Kuna isiku rahvusvahelise kaitse taotluse üle ei ole veel otsustatud, siis ei olnud tal lubatud Lätist lahkuda. Puudutatud isikul oli kohustus jääda Lätti. Puudutatud isiku poolt võltsitud dokumendi valdamine ei võimalda isikut pidada usaldusväärseks. Kuna puudutatud isiku eesmärgiks on jätkata reisi Eestist edasi muusse Euroopa Liidu riiki, siis võib isiku kinnipidamisekeskusesse paigutamata jätmine võimaldada selle eesmärgi ellu viia.
2. Eeltoodu põhjal nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku varasemat käitumist arvestades esineb tema põgenemise oht.
3. Kohus selgitab, et isikul ei ole õigust valida, millises riigis ta soovib rahvusvahelist kaitset taotleda. Esitades taotluse Lätis, ei ole tal lubatud liikuda edasi järgmisesse riiki, vaid ta peab ära ootama Läti ametivõimude otsuse tema taotluse kohta. Asjaolu, et taotluse menetlus on peatatud, ei tähenda, et isik võiks ilma isikut tõendavate dokumentideta liikuda teistesse Schengeni liikmesriikidesse. 13.

§ 29

alusel võib PPA kohaldada kinnipidamiskeskusesse paigutamisest leebemaid meetmeid. Kuivõrd isiku osas esineb tema senist käitumist arvestades põgenemisoht, ei ole tema suhtes võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, näiteks turvakodusse paigutamist. Arvestades Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist, oleks isikul ka ilma kehtiva reisidokumendita lihtne Eestist lahkuda ja Euroopas ringi liikuda. On usutav, et turvakodusse paigutamisel võib isik jätkata oma teekonda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Selleks, et tagada isiku jõudmine Lätti, tuleb piirata tema liikumisvabadust Eestis. Selleks tuleb isik kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse. 14. Kaebaja on teadaolevatel andmetel 16-aastane ehk alaealine. Alaealiste kinnipidamisel tuleb arvestada tema erivajadusi (

§ 363

lg 4) ja silmas pidada lapse parimaid huve (Lapse õiguste konventsiooni ehk LÕK art 3).

§ 363

lg 4 alusel alaealiste isikute kinnipidamisel arvestatakse nende erivajadusi ning PPA peab tagama regulaarse vaatlemise nende kinnipidamise üle. Lapse kinnipidamine peab olema viimane abinõu ja kohaldatav võimalikult lühiajaliselt (LÕK art 37). Siiski ei välista kehtiv õigus täielikult puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses pidamise võimalust. Kaaludes ühelt poolt alaealise kinnipidamist kui viimast abinõu, teisalt isiku vanust, sotsiaalset küpsust ja eeldatava kinnipidamise kestust (ei ületa ühte kuud), samuti PPA kinnitust, et isik saadetakse Lätti esimesel võimalusel, peab kohus puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist proportsionaalseks. Seda, et puudutatud isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuni üheks kuuks ei ole tema kui alaealise õiguste ja huvidega vastuolus, kinnitab ka Rae Vallavalitsuse laste ja perede heaolu spetsialisti hinnang, kes toetas kohtuistungil PPA taotlust. 4