) § 36 2 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb § 36 1 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alused. Põhjendused: 3.
1 lg 2 p 7 mõttes ning tema suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest tema kinnipidamisel ja selle järgselt selgunud asjaolud ei anna alust arvata, et isik seadustest kinni peaks, sest siiani ta seda teinud ei ole. Isik on kasutanud Eestisse jõudmiseks smugeldaja abi. Selle fakti uurimiseks on PPA alustanud kriminaalmenetlust nr yyyyyyyyyyy. Kuna isik on PPA-le teadaolevalt rahvusvahelise kaitse taotleja Lätis, on tema taotluse eest vastutav liikmesriik Läti. Tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/20131 sätestatud 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või 2
§-s 29 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed käesoleval juhul piisavad ega taga isiku kättesaadavust Lätile üleandmiseks. Kui isik vabastataks kinnipidamiskeskusest, oleks tõenäoline, et ta hakkaks end ametivõimude eest varjama, kuna sellele viitab tema varasem käitumine. Samuti viitab isiku senine käitumine, et vajadusel leiab isik endale võimaliku abistaja, kes aitab teda vajadusel võltsitud dokumendi saamisel ja teise riiki reisimisel. Samaaegselt mitme erineva järelevalvemeetme kohaldamine PPA poolt eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks aluse andma isiku varasem käitumine. Kõnealuse välismaalase puhul see usaldus puudub ning tegemist on ühtaegu alaealisega, kel pole temaga kaasas lähedasi või usaldusväärseid täiskasvanuid, tal puuduvad rahalised vahendid, võimalus tulla toime ning majutuda Eestis. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. 4. Kohtuistungil jäi PPA esindaja taotluse juurde. Puudutatud isik soovis viibida vabaduses ja lihtsalt reisida ringi Euroopas. Rae Vallavalitsuse laste ja perede heaolu spetsialist märkis, et toetab PPA esitatud taotlust. KOHTU PÕHJENDUSED 5. PPA taotleb puudutatud isiku kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist
lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud kinnipidamise alus. 6.
lg 2 kohaselt kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja
1 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
1 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada
1 lg-s 2 sätestatud alusel, kui
-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
§ § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korra kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. 7.
lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 9 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. 8. Kohtule esitatud taotlusest selgub, et isik taotles Läti Vabariigis rahvusvahelist kaitset. Kuna isikule ei ole veel rahvusvahelist kaitset antud, siis ei olnud tal lubatud Lätist lahkuda. Puudutatud isikul oli kohustus jääda Lätti. Puudutatud isiku poolt võltsitud dokumendi kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. 3
lg 1 alusel võib PPA kohaldada kinnipidamiskeskusesse paigutamisest leebemaid meetmeid (elamine kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva, välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine, ilmumine nõustamisele). Kuivõrd isiku osas esineb tema senist käitumist arvestades põgenemisoht, ei ole tema suhtes võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, näiteks turvakodusse paigutamine. Arvestades Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist, oleks isikul ka ilma kehtiva reisidokumendita lihtne Eestist lahkuda ja Euroopas ringi liikuda. On usutav, et turvakodusse paigutamisel võib isik jätkata oma teekonda mõnda teise Euroopa riiki. Selleks, et tagada isiku jõudmine Lätti, tuleb piirata tema liikumisvabadust Eestis. Selleks tuleb isik kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse. 12. Kaebaja on teadaolevatel andmetel 17-aastane ehk alaealine. Alaealiste kinnipidamisel tuleb arvestada tema erivajadusi (
lg 4) ja silmas pidada lapse parimaid huve (Lapse õiguste konventsiooni ehk LÕK art 3).
lg 4 alusel alaealiste isikute kinnipidamisel arvestatakse nende erivajadusi ning PPA peab tagama regulaarse vaatlemise nende kinnipidamise üle. Lapse kinnipidamine peab olema viimane abinõu ja kohaldatav võimalikult lühiajaliselt (LÕK art 37). Kaaludes ühelt poolt alaealise kinnipidamist kui viimast abinõu, teisalt isiku vanust ja eeldatava kinnipidamise kestust (ei ületa ühte kuud), samuti PPA kinnitust, et isik saadetakse Lätti esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul, peab kohus puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist proportsionaalseks. Seda, et puudutatud isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuni üheks kuuks ei ole tema kui alaealise õiguste ja huvidega vastuolus, kinnitab ka Rae Vallavalitsuse laste ja perede heaolu spetsialisti hinnang, kes toetas kohtuistungil PPA taotlust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.