KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-4304 Haldusasi G.Fi kinnipidamiseks paigutamiseks Menetluso

) § 361 lg 2 p 7 alusel. 4. PPA esitas 17.11.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (

) § 362 lg 2 (taotluses ilmselt ekslikult märgitud § 36 1 lg 1) alusel kuni üheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 36

1 lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361 lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alus.

Vastavalt

§ 361lg 21 esinevad VSS §-s 68 p-des 6 ja 9 nimetatud asjaolud.

Põhjendused: 4.

1. Kuna puudutatud isik on PPA-le teadaolevalt rahvusvahelise kaitse taotleja Lätis, on tema taotluse eest vastutav Euroopa Liidu liikmesriik Läti. Tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/20131 sätestatud korrale soovib Eesti isiku üle anda Lätile. Kuna 48 tunni jooksul ei ole võimalik Läti ametivõimudelt saada piisavat selgust isiku varjupaigataotluse seisundi kohta ja tagada isiku üleandmist Lätile, tuleb esitada kohtule taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks. 4.
2. Isiku ütlused tema kinnipidamisele järgnenud küsitlusel olid vastuolulised. Isik viivitas oma õige sünnikuupäeva teadaandmisega, väites esmalt, et on 17-aastane. Euroopasse tuli ta selleks, et saada rahu ja kaitsest, sest Somaalias on sõda. Ta lendas Somaaliast Venemaale, Venemaalt sõitis autoga Valgevenesse, ning sealt liikus nii autoga kui ka jalgsi Lätti. See toimus 2 aastat tagasi. 4.
3. Isik väitis, et pole teadlik, et ei tohi Lätist rahvusvahelise kaitse menetluse ajal lahkuda, kuid see ei ole eluliselt usutav, sest rahvusvahelise kaitse taotlust ei saa esitada ilma sellega seotud õiguste ja kohustustega tutvumist kinnitamata. Algselt väitis isik, et ei tea, et on Lätist lahkunud, kuid hiljem väitis, et ta reisis bussiga Eestisse, näidates, et mõistab, kuhu ta tulnud on. Ta väitis, et tuli bussiga Eestisse puhkusele. Ta ei pidanud maksma pileti eest ega teadnud isikuid, kes tema reisi organiseerisid. Hiljem aga selgitas ta, et talle öeldi, et ta ei jää Eestisse. Isik tunnistas, et tal ei ole dokumente, mis võimaldaks tal Eestis olla, näidates, et ta on teadlik oma rändamise ebaseaduslikkusest. Kui temalt uuriti, miks ta usaldas võõraid inimesi, ei vastanud ta küsimusele otse. Isik varjab oma reisi tegelikku eesmärki ning Eestisse saabumise asjaolusid. 4.
4. Puudutatud isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 p-de 6 ja 9 mõttes, kuna isik on kasutanud reisimiseks võltsitud dokumenti ning tema hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, sest on juba lahkunud ilma loata teisest Schengeni ala riigist (Lätist) ebaseaduslikult Eestisse ning on soovinud reisida ebaseaduslikult edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. 2

§-s 29 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga isiku kättesaadavust tema Lätile üleandmiseks. Isikud, kellega koos puudutatud isik on Eestisse saabunud, omasid samuti võltsitud dokumente, suundusid teise Schengeni ala riiki ning olid sisenenud Eestisse ebaseaduslikult. Kui isik vabastataks kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta hakkaks end ametivõimude eest varjama ega lahkuks Lätti. Arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Samuti viitab isiku senine käitumine sellele, et vajadusel leiab ta endale abistaja, kes aitab teda võltsitud dokumendi saamisel ja teise riiki reisimisel. Isiku varasemat käitumist arvestades puudub PPA-l tema vastu usaldus, mis võiks olla leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise aluseks. 4.6. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. 5. Kohtuistungil jäi PPA esindaja taotluse juurde. Puudutatud isik märkis, et ei teadnud, et viibib Eestis, reisi Eestisse korraldasid puudutatud isiku sõbrad, tema ei tea sellest midagi. Puudutatud isik soovib vabadust, tahab minna poodi, osta asju, soovib oma mobiiltelefoni tagasi. KOHTU PÕHJENDUSED 6. PPA taotleb puudutatud isiku kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist

§ 362

lg 2 alusel kuni üheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 361

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alus.

7.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 36

1 lg-s 2 sätestatud alusel, kui

-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

§ § 36 1 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korra kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht.

§ 362

lg 2 kohaselt kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 8.

§ 361

lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 9 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. 9. Kohtule esitatud taotlusest selgub, et isik taotles Lätis rahvusvahelist kaitset ja Läti ametivõimud alles menetlevad tema taotlust. Kuna isikule ei ole veel rahvusvahelist kaitset antud, siis ei olnud tal lubatud Lätist lahkuda. Puudutatud isikul oli kohustus jääda Lätti rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ootama. Isikul ei ole õigust valida, millises riigis ta soovib rahvusvahelist kaitset taotleda. Esitades taotluse Lätis, ei ole tal lubatud liikuda edasi järgmisesse riiki, vaid ta peab ära ootama Läti ametivõimude otsuse tema taotluse kohta. 3

§ 361 lg 21 mõttes.

11.

§ 29

alusel võib PPA kohaldada kinnipidamiskeskusesse paigutamisest leebemaid meetmeid. Kuivõrd isiku osas esineb tema senist käitumist arvestades põgenemisoht, ei ole tema suhtes võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, näiteks elamist kindlaksmääratud asukohas. Arvestades Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist, oleks isikul ka ilma kehtiva reisidokumendita lihtne Eestist lahkuda ja Euroopas ringi liikuda. Selleks, et tagada isiku jõudmine Lätti, tuleb piirata tema liikumisvabadust Eestis. Selleks tuleb isik kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse. Üksnes puudutatud isiku soov viibida vabaduses, ostelda ja suhelda sõpradega ei kaalu üles tema kinnipidamise eesmärki.

1. PPA on taotlenud kohtult isiku kinnipidamist kuni üheks kuuks. Kohtu hinnangul on sellise pikkusega kinnipidamise tähtaja määramine põhjendatud ja proportsionaalne. PPA on kohtule selgitanud, et isiku Lätti tagasisaatmise korraldamine nõuab aega, mh ei ole Lätil kohustust vastata PPA päringule kiiremini kui kahe nädala jooksul. Kohus märgib, et kui asjaoludest tulenevalt on PPA-l võimalik korraldada puudutatud isiku tagasisaatmine kiiremini kui ühe kuu jooksul, siis on PPA-l kohustus seda teha.
2. Isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses kuni üheks kuuks ei saa kohtu hinnangul pidada ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel, mh ei ole alust pidada seda vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. Isikul puuduvad teadaolevalt sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elukohta ning perekonnaliikmeid.
3. Eelnevat arvestades annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks (17.12.2025).
4. Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3) /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 4