lg 1 kohaselt võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, siis teatab kohus
lg 3 alusel enne menetluse lõpetamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hagejad ja vastuhagejad on loobunud oma hagidest. Pooled on nõustunud vastastikku hagidest loobumisega. Kohus leiab, et hagiavaldustest loobumised ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku poolte õiguseid, mistõttu
7. Kohus selgitab menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samal alusel ja samadel asjaoludel. Riigilõivu tagastused 8.
lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 03.07.2025 määrusega D. S.’i määruskaebuse, määrates, et menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. D. S. esitas 10.11.2025 taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et D. S.’i taotlus on põhjendatud ja tagastab talle määruskaebuse esitamisel 29.04.2025 tasutud riigilõivu summas 70 eurot. 9.
lg 1 p 1 (ka riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1) kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. RLS § 59 lg 4 koosmõjus
lg 4 p 4 loetakse kaasomandi lõpetamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks. Selliselt nõudelt pidanuks tasuma riigilõivu 420 eurot. Hagejad on tasunud 07.12.2023 riigilõivu summas 3 360 eurot. Eeltoodu kohaselt peab kohus hagejate taotlust põhjendatuks ja tagastab N. K.’ile tema ja S. K. eest põhihagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu enammakstud osas, so summas 2 940 eurot. 3
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Nii hagejad kui vastuhagejad on esitanud taotluse tasutud riigilõivust poole, so 210 eurot, tagastamist avalduses nimetatud arveldusarvetele. Hagejad on tasunud riigilõivu 07.12.2023 summas 3 360 eurot, millest kohus määruse eelmises punktis tagastas enamtasutud osa summas 2 940 eurot, alles jäi riigilõiv 420 eurot. Vastuhagejad on tasunud riigilõivu 14.11.2024 summas 420 eurot. Kohus leiab, et hagejate ja vastuhagejate taotlused on põhjendatud ja tagastab N. K.’ile pool põhihagi esitamisel tasutud riigilõivust ja T. S.’le pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust. Menetluskulud 10.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 11.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Pooled on aga kohtule 12.11.2025 esitatud avalduses kinnitanud, et nad ei nõua (ei soovi) oma menetluskulude väljamõistmist kohtuasja teistelt menetlusosalistelt. Kohus jätab seega küll põhihagiga seotud menetluskulud kostjate kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud vastukostjate kanda, kuid rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad ja kohus neid kindlaks ei määra. 12. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.