§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled lühendavad
Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (385 eurot) tagastamist
Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel. 21.11.2025 jättis kohus kompromissi käiguta. Kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu palus kohus hagejal esitada nõude ümberarvestus hiljemalt 01.12.2025. Hagiavaldusest nähtub, et kostjale on väljastatud laen 6965.99 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid 5314.71 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel loetakse intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär ja enamtasutud summad arvestatakse põhivõla katteks. Kui hageja ei nõua ümberarvestuse esitamisel seadusjärgset intressi, on põhivõla suuruseks 1651.28 eurot. Kompromissiga nõuab hageja põhivõla 2275.93 euro tasumist. Kohus palub kostjal kinnitada, et ta on nõus kompromissiga tasuma suurema põhivõla kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral. 26.11.2025 kinnitas kostja kohtule, et ta on nõus kompromissiga tasuma suurema põhivõla kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral. 2 2-25-17233 Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu hagi V S vastu võlgnevuse nõudes. 19.11.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes
§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled lühendavad
21.11.2025 jättis kohus kompromissi käiguta. Kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu palus kohus hagejal esitada nõude ümberarvestus hiljemalt 01.12.
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud poolte enda, kuid pool riigilõivust jääb kostja kanda. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (192.50 eurot) tagastamist
Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel. Hageja on tasunud riigilõivu 385 eurot. 4 2-25-17233 Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (385 eurost) pool, s.o 192.50 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja kompromissis märgitud makserekvisiitidele. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.