← Eesti

2-24-112098/6

Obsah (11)§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 144§ 177§ 178§ 456§ 468

act OÜ hagi V. K. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 1 499,93 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046), asukoht Mustamäe te

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 18.09.2024 Harju Maakohtule hagi V. K.´i (kostja) vastu võla nõudes.
  2. Nõude alusena toob hageja esile järgmist: Swedbank AS ja kostja sõlmisid 13.12.2021 väikelaenulepingu 21-076133-VL (laenusummaga 4 000 eurot), millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. Swedbank AS loovutas nimetatud lepingust tulenevad kostja-vastased nõuded hagejale, kes nõuab kostjalt põhivõla 1 204,21 euro, intressi 84,72 euro, sissenõudmiskulu 25 euro ning perioodi 25.11.2023 kuni 18.09.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivise 186 euro tasumist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis nende kohase tasumiseni seadusjärgses määras.
  3. Harju Maakohus võttis 06.11.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
  4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 07.01.2025). Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse raames tuvastas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond, et kostja ei ela Tallinnas aadressil XXX ega aadressil XXX. Kohtutäituri aruandest selgub ka see, et kostja ei ela Tallinnas aadressil XXX. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri (PPA) 14.03.2024 teate kohaselt puuduvad PPA-l andmed kostja elu- või asukoha kohta. Harju Maakohus saatis menetlusdokumendid kostja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile XXX ja rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressile XXX (XXX), kust need tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Kohtule ei ole teada kostja tegelik elukoht. Lisaks hagimaterjalide avalikule kättetoimetamisele, saatis Harju Maakohus 07.01.2025 menetlusdokumendid tähtsaadetisena kostja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud elukoha 2 aadressile XXX) postkasti jätmisega. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega käesoleva ajani hagile vastanud.
  5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  6. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks Swedbank AS ja kostja vahel 13.12.2021 sõlmitud väikelaenulepingust (mille alusel väljastati kostjale laen 4 000 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja teostanud enne lepingu sõlmimist laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise krediiditaotluse ja laenusaaja Swedbanki konto väljavõtte alusel. Maksevõime hindamisel võeti arvesse järgmist: laenu väljastamisele eelnenud perioodi (analüüsiti väljavõtet perioodiga 01.07.2021 – 13.12.2021) jooksul laekus laenusaaja Swedbanki kontole sissetulek X OÜ-lt, keskmine laekumise suurus oli ca 933 eurot; väljaspool Swedbanki oli laenusaajal krediidikohustus Credit24/IPF Digital ees kuumaksega 60 eurot; Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid; sõlmitava laenulepingu kuumakse ca 189,37 ja koos olemasoleva krediidikohustusega moodustas ca 26,73% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest; laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 683,63 eurot; kuna kliendi konto väljavõttest ei nähtunud majapidamiskulusid, kasutas krediidiandja majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas majapidamiskuluna 398 eurot; kõnealuse lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning lepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud. Laenuandja kinnitas, et on lepingu sõlmimise eelselt teostanud kliendi krediidivõimelisuse kontrolli vastavalt VÕS §-s 4034, kediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge ning laenu väljastamisel oli klient maksevõimeline. Hagis on välja toodud ka see, et Swedbanki poolt VÕS §-s 403 4 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab asjaolu, et klient täitis lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt üle aasta. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepinguga võetud kohustusi täita. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Menetluskulud
  7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

1.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Lisaks on hagejal tekkinud menetluskulu 40 eurot kohtutäituri poolt menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Nimetatud kulu on

§ 144

p 51 alusel põhjendatud kulu, mis tuleb samuti kostjalt välja mõista.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

2.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude 3 hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 3. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 4.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.