Obsah (21)

§ 637§ 646§ 108§ 635§ 101§ 113§ 82§ 77§ 111§ 638§ 7§ 821§ 110§ 9§ 641§ 644§ 6§ 647§ 115§ 112§ 116

2-24-147237 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-147237 Tsiviila

§ 637lg 3) ning kostjal oli koheselt võimalus töö üle vaadata.

Hageja esitas 18.11.2024 kostjale arve nr 100847 summas 5773 eurot, mille kostja pidi tasuma samal päeval. Kostja ei ole seda summat hagejale tasunud.

1. Pooltel puudus kokkulepe aia omaduste kohta. Pärast aia valmimist asus kostja otsima ettekäändeid tasu maksmisest keeldumiseks. Kostja leidis, et ehitatud aed on puudustega, kuid ei ole andnud hagejale ka võimalust väidetud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei nõustu, et tehtud tööd on puudustega, kuid on valmis hea tahte märgiks tegema osa tehtud töid ringi, kuid kostja ei ole ka sellega nõus olnud. Samas ei esitanud kostja hagejale midagi muud peale visuaalse materjali aia tellimisel (kostja saadetud foto 01.04.2024). Kostja tellis hagejalt aia ehituse ning mingeid projekte või muid lähteandmeid lisaks 01.04.2024 saadetud fotole ta hagejale ei saatnud. Kostja ei andnud hagejale ette mingisuguseid nõudeid materjalile ega joonistele. Hageja juhindus aia kavandamisel ja ehitamisel oma teadmistest ja headest ehitustavadest. Kostja nõustus aiaga, mille kohta hageja tegi talle joonise ja saatis näitliku aia foto. Eksperdi nägemused oleks tellija pidanud esitama meile enne tööde teostamist ja oma kuludega. Mis oleks kooskõlas heade ehitustavadega. Täna nõuab tellija ,et meie peaksime koostöös ehituseksperdiga teostama sõlmede lahendused ja nende eest ise tasuma. See peaks olema tellija kohustus enne tööde algust mitte peale tööde teostamist.
2. Kostja esitas hagejale pärast seda kui aed 13.11.2024 valmis sai, asjatundja T. S. arvamuse aia kvaliteedi kohta, nõudes teatud osade ümbertegemist. Hageja ei nõustu T. S. arvamuses toodud väidetega. T. S. ja kostja väited aia puuduste kohta on oletuslikud ega vasta tõele. T. S. arvamus on kantud tema arvamuse p-s 4 esitatud väitest, et aed või selle kvaliteet on „kahtlane“. Kogu arvamus tugineb subjektiivsetele ja ebamäärastele väidetele, et aed ei ole piisavalt jäik (milline aed on piisavalt jäik?), kuigi ekspert jätab arvestamata, et tegemist on puidust aiaga, mille jäikus ei saa olla võrreldav näiteks kivist või metallist aiaga. Või siis väide stiilis, et „aed on vist liiga raske ja ei tea, kas hinged peavad üldse sellist koormust vastu“. Taoliste väidete ja arvamustega ei ole midagi peale hakata. Hageja kinnitab, et kõik materjalid ja töövõtted on õiged.
3. Hagejale jääb mulje, et kostja soovib praegu teistsuguse aia ehitamist, kui alguses kokku lepiti, tuues ettekäändeks T. S. arvamuse. On fakt, et hageja poolt ehitatud aed on praegu uus ja ei saa väita, et see ei ole nõuetekohane ja et see ei vasta lepingutingimustele. Kuid isegi juhul kui puudusi on, siis on need igal juhul ebaolulised puudused, mida hageja on valmis kohendama. On ebamõistlik ja seadusega otseselt vastuolus, kui kostja keeldub 5773 euro tasumisest, kui esinevad ebaolulised puudused ja kui kostja ei võimalda neid puudusi 3 hagejal 4 kõrvaldada. Kogumis nähtub sellisest kostja käitumisest, et ta pahatahtlikult soovib vältida aia eest 5773 euro tasumist ja saada lihtsalt aed ~60% soodsamalt kätte.
4. Hageja soovinud asja lahendada kohtuväliselt alates novembrist
5. Hageja tegi kostjale viimase ettepaneku kompromissiks 07.01.
6. Kompromiss sisaldas hageja ettepanekuid aia osas täiendavate tööde tegemiseks hageja kulul, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Vaieldamatult peab kostja juhul, kui ta väidab puuduste olemasolu, võimaldama puudused kõrvaldada töövõtjal (

§ 646lg 5) ning kostja keeldumine sellest on õigustamatu.

Kostja soovimatus teha hagejaga koostööd pärast aia valmimist 13.11.2024 on tõlgendatav hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Oleks mõistlik, kui kostja teeks hagejaga koostööd, hageja on valmis kostjale hea tahte korras vastu tulema ja tegema mõistlikke pingutusi aia kohendamiseks ligilähedaselt kostja soovidele. 11. Hageja nõuab kostjalt

§ 108

lg 1 alusel lepingulise kohustuse täitmist summas 5773 eurot.

§ 635

lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei olnud kokku leppinud töö vastuvõtmist. Seega muutus hageja tasu nõue sissenõutavaks töö valmimisest 13.11.2024 (

§ 637lg 3).

Kuna hageja esitas arve kostjale 18.11.2024, siis on õige lähtuda asjaolust, et nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks hiljemalt 18.11.2024. Eelnevale toetudes on kõik

§ 637lg 3 eeldused tasu sissenõutavaks muutumiseks täidetud.

Kostja tasu maksmise kohustust rikkunud ning vastutab selle eest. 12.

§ 101

lg 1 p 6 ning

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist 5773 euroselt nõudelt

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2024.

Nimetatud viivisemääraks oli 12,25% aastas kuni 31.12.

1. Kostja viivituse kestvus 19.11 – 31.12.2024 oli 43 päeva, millest tulenevalt on viivise suuruseks 83,09 eurot (5773 x 12,25 : 366 x 43). Alates 01.
2. – 05.02.2025 (hagi esitamise päev) oli viivise määraks 11,15% aastas ehk 36 päeva, millest tulenevalt on viivise suuruseks 63,49 eurot (5773 x 11,15 : 365 x 36). Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 146,58 eurot (83,09+63,49) ning viivist, mis muutub sissenõutavaks pärast hagi esitamist. Kostja vastus
3. Kohtule 21.04.
4. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja leiab, et nõue ei ole muutnud sissenõutavaks

§ 82

lõike 7 ja

§ 637lõike 3 mõttes.

Kostja leiab, et puudused, mis on tuvastatud EKEI juures registreeritud eraekspert T. S. poolt ei ole võimalik lugeda ebaolulisteks puudusteks. Nimelt on ekspert teinud järeldused: Esialgset postide ebaõnnestunud peidetud kinnitust on proovitud tugevdada nurgikutega, mida pole Tellijaga kooskõlastatud ja kuna need on nähtavad, siis pole selline lahendus vastuvõetav. Jätkuvalt ei ole aed jäik, seda saab käega liigutada. Tehniliselt ei ole korrektne paigaldada puitposti vastu betooni peal olevat SBSi riba, sest puit ei saa seal kuivada. Aial esineb ilma värvita kohti ja kogu aia värvimise lahendus pole ühes stiilis. Autovärava hingede lahendus ei ole sobilik sellisele väravale, ühe väravalehe hinged on selgelt deformeerunud ja hinge polt on viltu värava prussis. Autovärava enda lahendus ei pruugi olla pikaajaliselt kujupüsiv. Väravate pealmine kaldu olev osa on ehitatud täitsa ilma veeninata, ka aia osa veenina ei vasta päris sellele, mida on näha tööde tellimise fotol. Kogu aia puit ei ole ühe ja sama pinnastruktuuriga. 4

1. Töö on valminud, kui kõik töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Kuna kostja viibib ise välismaal, tellis ta tööde nõuetele vastavuse kontrollimiseks omal kulul eksperdi. Kostja leiab, et puudub alus kahelda registreeritud eraeksperdi arvamuses. T. S. puhul on tegemist
2. taseme volitatud ehitusinseneriga, kelle erialadeks on hoonete ehitusprojektide koostamine, ehitusjuhtimine, omanikujärelevalve ning ehitusprojektide ekspertiiside ning ehitiste auditite koostamine vastavalt Sihtasutuse Kutsekoda poolt hallatavale kutseregistrile.
3. Kostja leiab, et aed ei vasta ei lepingutingimustele ega kasutuseesmärgile. Samuti ei vasta aed keskmisele kvaliteedile

§ 77lõike 1 mõttes.

Teatavasti rajatakse aiad selleks, et välistada kõrvaliste isikute ja loomade, sattumine võõrale kinnisasjale. Hageja pidi sellest aru saama. Aed, mida on võimalik ühe käega kaldu lükata, ei sobi selliseks otstarbeks. Asjaolu, et aed ei ole jätkuvalt jäik ning et aeda saab kergema vaevata liigutada, tõendab kostja 31.10.

1. a salvestatud videoga. Aeda kõigutab hageja alltöövõtja. Kuna eksperthinnangu kohaselt on betooni sisse kinnitatud mittesobivad ankurdusdetailid, ei saa betoonitöid lõpetatuks lugeda. Ankurdusdetailide väljavahetamisel tuleks betooni kahjustada. Puitpostide ja betooni vahel on löödud plastikust kiile, mis näeb ebaesteetiline välja ning sellist lahendust ei ole kostjaga kooskõlastatud. Lisaks on mõranenud kõik aiapostide katted ning siiani on aia kõikumise kõrval lahendamata ülejäänud, asjatundja T. S. arvamuses väljatoodud, puudused: betooni sisse valatud ankurdusdetail ei ole sobiv painemomendi vastuvõtmiseks, kuivõrd see ei sobi konsoolse posti kinnituseks. Puitpostid on paigaldatud vastu SBS-i, mis on vastu betooni. Kui seda posti liigutada siis tuleb SBS-i ja posti vahelt vett. Plaadi jaoks lõigatud praod on ilma värvita, seega ilmastiku vastu kaitsmata. Puitpostide otsad kuivada ei saa. Vesi ei saa puidu ja SBS-i vahelt kuidagi välja. Postide ja betooni vahel on kasutatud plastikust kiile. Aed on kohati täiesti värvimata. Aed on värvitud ühe kihiga ja ebakvaliteetselt ning värvikiht ei ole ühtlane. Hingede puurimisel on kahjustatud aialippi, mis on jäetud värvimata. Aed on viimistletud erinevas stiilis. Erinevatel elementidel on erinev pinnastruktuur. Hööveldatud ja siledad pinnad on läbisegi paigaldatud. Esialgset postide ebaõnnestunud peidetud kinnitust on proovitud tugevdada nurgikutega, mis esteetiliselt silma riivavad ning mida ei ole kostjaga kooskõlastatud.
2. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja ei ole ise ekspert, oleks tal võimalik eraekspert T. S. arvamuse kummutamiseks tellida täiendav asjatundja arvamus. Kostja mõistab, miks hageja seda ei tee. Nimelt eemaldas hageja vahetult pärast erimeelsuste tekkimist aia väravad tervikuna.
3. Kuna väravate eemaldamisega on piire minetanud oma funktsionaalsuse täielikult, ei saa nõustuda hagi p-s 7.4 toodud väitega, mille kohaselt on aed nõuetekohane ning vastab lepingutingimustele. Võimaliku vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on

§ 637

lõike 3 alusel muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning et ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks. Töö valmimise tõendamise korral saab tellija tasunõude sissenõutavaks muutumise vältimiseks tõendada, et töö ei vastanud lepingutingimustele, ja keelduda töövõtjale tasu maksmisest

§ 111alusel.

5 18.

§ 638

kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

§ 7

lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Mõistlikkuse hindamisel tulnuks arvesse võtta ka seda, et kostja viibis perioodil 13.11.2024 kuni 05.12.2024 Hollandis, Poolas ja Hispaanias. Hageja ei ole praeguses olukorras andnud kostjale mitte mingisugust täiendavat tähtaega. Vastupidi – hageja on juba

1. a
2. detsembri lõunal eemaldanud väravad. Ometi koostati hagi aluseks olev maksmata arve alles 18.11.
3. a. Arvele lisatud summad ei põhinenud kokkuleppel. Arvele on kantud kulurida summas 942,00 eurot (millele lisandub käibemaks) kirjeldusega „aiamoodulite ümber ehitus ja lisa aialippide paigaldus“. Tegemist oli kompromisslahendusega, mis tulenes asjaolust, et Woodvision OÜ poolt teostatud aia ruutude jaotus ei vastanud joonistele ning aed oli ebamõistlikult suurte ruutudega. Tellija poolt pakutud kompromisslahenduse kohaselt tehti aeda madalamaks ja paigaldati ruute juurde olemasoleva materjali kulul. Tulenevalt kompromissi iseloomust on Tellija veendunud, et selle kulu peaks jagama pooled vähemalt võrdselt. Lisaks on oluline asjaolu, et arve on esitatud kogu summale, kuid aed on veel teist korda värvimata. Arvel on kirjas, et arve tasutakse tööde üleandmise vastuvõtu akti allkirjastamisel. Tööde vastuvõtmise akti ei ole koostatud. Hageja ning kostja vahel puudus kokkulepe 0-päevase maksetähtaja kohta.

§ 821

punkt 1 sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Seega ei saanud arvest 100847 tulenev nõue muutuda sissenõutavaks enne 19.12.

1. a. Ometi eemaldati väravad juba 05.12.
2. a.
3. Väravate eemaldamine hageja poolt 05.12.
4. a on tõendatud eeltoodud kuvatõmmistega ning valvekaamera videoga. Kostja juhib tähelepanu, et kaubikul on äratuntav hageja logo, mis kajastub ka hageja poolt esitatud arvel. Eeltoodust tulenevad leiab kostja, et kuivõrd hageja ei ole andnud kostjale tähtaega töö vastuvõtmiseks ning aial esinesid olulised puudused, pole täidetud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
5. Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, palub kostja tuvastada, et kostjal on õigus keelduda tasu maksmisest kuni kohase täitmiseni

§ 111lg 1 alusel, kuivõrd aial esinevad eksperdi poolt tuvastatud puudused.

Nimelt on kohtupraktikas leitud, et ka juhul, kui tasunõue on muutunud sissenõutavaks, saab tellija õiguskaitsevahendeid kasutada, kui täitmine ei olnud kohane. Näiteks võib tellija keelduda tasu maksmisest kuni kohase täitmiseni

§ 111

lg 1 alusel.

§ 111

järgi võib tasu maksmisest keelduda (s.h) ebaoluliste puuduste korral ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu otsuse 3-2-1-93-10 p 14, Riigikohtu otsuse 3-2-1-80-08 p-d 33, 34 ja Riigikohtu otsuse 3-2-1-73-10 p 31). Osaliselt tehtud töö või puudustega töö valminuks lugemise korral muutub töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks, ent tellija võib § 111 kohaselt keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis vastab tööl esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele ning töövõtja vastu nõude maksmapanekuga seotud eeldatavatele kuludele. 21. Kuna aed tuleb kostja hinnangul tervikuna ümber teha ning paigaldada tuleb ka uued ankurdusdetailid, mis eeldab betoonitööde tegemist, leiab kostja, et nende tööde maksumuseks võib kujuneda 9652,60 eurot, kuivõrd sellise kulu on tööde tegemiseks 6 prognoosinud hageja. Riigikohus on leidnud, et täitmisest keeldumise õiguse maksmapanekuks ei ole vaja esitada vastuhagi, vaid sellele saab tugineda ka

§ 110või 111 alusel.

Lisaks heidab hageja hagi p-s 7.5 kostjale ette, et kostja soovimatus teha hagejaga koostööd pärast aia valmimist 13.11.2024 on tõlgendatav hea usu põhimõtte vastase käitumisega. Kostja leiab, et hoopis hageja on käitunud pahauskselt, kuivõrd 13.11.2024 lõppes ehitustegevus ning 18.11.

1. a esitati kostjale arve. Kostja ei ole käitunud pahausklikult venitades, kuivõrd juba 31.10.
2. a teavitas kostja hagejat aia puudustest ning nõudis puuduste kõrvaldamist kui ka 19.11.
3. a. 26.11.
4. a seisuga oli kostja kaasanud juba ekspert T. S., kes tõi lühidalt välja aial esinevad puudused e-kirja teel. Puudused, mis ekspert tuvastas 26.11.
5. a e-kirjas, on analoogsed puudustega, mida on kirjeldatud 31.12.
6. a vormistatud asjatundja arvamuses. Puuduste kõrvaldamist nõuti ka 27.11.
7. a. Seega ei vasta tõele hagi punktides 7.1 ja 7.5 toodud väited selle kohta, et kostja ei ole andnud hagejale võimalust väidetud puuduste kõrvaldamiseks.
8. Hageja lihtsalt ei nõustunud eksperdi järeldustega ning eemaldas ca nädal hiljem, so 05.12.
9. a, aia väravad ning 28.12.
10. a esitas WOODVISION OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5913,30 euro saamiseks. Kostja esitas hagejale 18.02.
11. a täiendava nõude puuduste kõrvaldamiseks, millele hageja ei ole reageerinud. Järelikult ei pea paika hageja väide, justkui oleks kostja keeldunud koostööst lahenduse otsimisel. Kostja on korduvalt pakkunud koostöövõimalusi ja lahendusi, sealhulgas ettepanekut palgata erapooletu ühine ekspert. Hageja on sellest keeldunud. Samuti on kostja palunud hagejal koostada tegevusplaan puuduste kõrvaldamiseks, mida saaks eksperdiga kooskõlastada. Ka sellele ei ole hageja reageerinud. Kostja on esitanud 21.12.
12. a ametliku puuduste kõrvaldamise nõude Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kaudu, kuid hageja keeldus koostööst ja jättis nõudele vastamata. Lisaks on kostja pakkunud võimalust kogu aed eemaldada ja ettemaks tagastada, kuid ka see ettepanek lükati tagasi. Hageja tegevus – väravate täielik eemaldamine – raskendab või välistab isegi edasise ekspertiisi või hinnangu andmise töö lõppviimistluse ja kasutatavuse kohta. Selline tegutsemine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ega soodusta vaidluse rahumeelset lahendamist. Eelnevat kogumina arvesse võttes leiab kostja, et hageja ei ole piisaval määral tõendanud hagi rahuldamiseks vajalikke eeldusi, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
13. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
14. Käesolevas menetluses on olulised järgmised asjaolud:  Kostja pöördus 01.04.
15. a hageja poole sooviga saada hinnapakkumine 25 m pikkuse ja 1,5 m kõrguse puitaia ehitamiseks aadressile Tanuma 134, Tallinnas vastavalt e-kirjale lisatud näidisele (34-35).  Hageja esitas 01.04.
16. a kostjale pakkumuse summas 6 466 eurot (sh käibemaks) (dtl 36).  Hageja esitas kostjale 08.07.
17. a pakkumuse summas 1 670 eurot (lisandub käibemaks) aia lintvundamendi rajamiseks (dtl 41).  Kostja aktsepteeris pakkumuse 08.07.
18. a (dtl 41).  Hageja esitas kostjale ettemaksu arve 23.07.
19. a (dtl 43).  Kostja tasus 30.07.
20. a ettemaksu summas 3 879,60 eurot (sh käibemaks) (dtl 45). 7   Hageja esitas kostjale 18.11.
21. a arve nr 100847 summas 5 773 eurot (sh käibemaks) maksetähtajaga 18.11.
22. a. (dtl 45). Hageja eemaldas 5.12.
23. a aialt väravad (dtl 81-82, 95-98).
24. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et arvest nr 100847 tulenev nõue on sissenõutavaks muutunud. Hageja hinnangul vastab töö keskmisele kvaliteedile. 26. Kostja ei eita arve maksmata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja on töövõtulepingut rikkunud. Tööl on puudused, mida ei ole võimalik pidada ebaolulisteks. Töö ei vasta lepingutingimustele ega kasutuseesmärgile, samuti keskmisele kvaliteedile

§ 77lg 1 mõttes.

Hageja poolt aiaväravate eemaldamisega on piire oma funktsionaalsuse täielikult minetanud. 27. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 ja

§ 9

lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Pooled ei vaidle, et tegemist on töövõtulepingust (

§ 635

lg 1) tuleneva vaidlusega ja täpsemalt tarbijatöövõtuga (

§ 635lg 4).

28.

§ 637

lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et praegusel juhul tööde vastuvõtmise akti koostatud ei ole, vaatamata sellele, et kostja on akti koostamist palunud ning hageja poolt 18.11.
2. a koostatud arvel nr 100847 on märkus selle kohta, et vaegtööde teostamisel allkirjastatakse akt ja tasutakse 5000 eurot, 913,30 eurot tasutakse kui aed on teistkordselt värvitud, vihmaveerenn parandatud ja värviparandustööd teostatud (dtl 45, 104). Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3- 8 2-1-80-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või

§ 638teine lause.

1. Hageja leiab, et kuivõrd poolte vahel puudus kokkulepe töö vastuvõtmise kohta, muutus töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest 13.11.
2. a (dtl 31). Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kostja on arve tasumata jätmisel tuginenud sellele, et tööl esinevad puudused ning see ei ole valminud. 31.

§ 641

lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Eeltoodust tuleneb, et tellija ei saa töövõtjalt nõuda selliseid omadusi, milles kokku lepitud ei ole. Samuti ei saa tellija asuda tegema üldiseid ja põhistamata etteheiteid, et midagi on tema hinnangul tehtud „valesti“.

§ 644

lg 1 teine lause näeb ette, et tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingu mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.

§ 644

lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

1. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 31.10.
2. a teatas kostja hagejale, et töös esinevad puudused ning see ei vasta kostja poolt tellitud aiale visuaalselt ning ka tehniliste omaduste poolest (dtl 99-103). Kostja palub 19.11.
3. a koostada akt, et kostjal oleks võimalik tööd vastu võtta ning kostja palub ühtlasi hoiduda aia eemaldamisest (dtl 104).
4. Hageja tugineb asjas sellele, et kostja ei esitanud hagejale enne tööde teostamist teostusjooniseid, projekti ega materjalide spetsifikatsiooni. Seega ei olnud töö tulemus kindlaks määratud ning kostja ei saa väita, et aed ei vastanud keskmisele kvaliteedile (dtl 116).
5. Riigikohus on lahendis 3-2-1-180-10 leidnud, et lisaks töövõtulepingu põhikohustustele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse

101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (

§ 6

lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele ning muudele kõrvalkohustustele tellija informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele. Eeltoodust tulenevalt oli hageja kohustuseks teavitada kostjat, et hageja vajab töö teostamiseks kostjalt teostusjooniseid, projekti või materjalide spetsifikatsioone. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja seda teinud oleks. Kostja tarbijana ei pidanud mõistma, et hageja ootab temalt lisaks lepingujärgse tasu maksmisele veel ka teostusjooniseid, projekti ja materjalide spetsifikatsioone. 35. Kuna töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane.

§ 77

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene 9 lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja ja kostja vahel puudub erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendab kohtu hinnangul, et hageja poolt teostatud töö pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Kuivõrd töö ei ole kostja poolt vastuvõetud, pidi käesolevas menetluses hageja tõendama, et tema poolt teostatud töö vastas keskmisele kvaliteedile.

1. Kohtu hinnangul hageja seda tõendanud ei ole. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul hageja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Hageja on jätnud hagiavalduses märkimata, et eemaldas 5.12.
2. a aialt väravad. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt puuduvad aial väravad kuni käesoleva ajani (dtl 94). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul hageja tööl aiale omane funktsionaalsus, st olla maa-ala eraldavaks või piiravaks tõkkeks. Hageja e-kirja lisast nähtuvalt on hageja soovinud aeda koos väravatega. Väravad nähtuvad selgelt e-kirja lisaks olevalt fotolt (dtl 35). Seega pidi hagejale kui kutse- ja majandustegevuses tegutsevale isikule olema üheselt selge, mida kostja kui tarbija temalt soovib.
3. Kuivõrd hageja on valmistanud aia ilma väravateta on väärad kõik hageja väited selle kohta, et töö on valminud, sellel on piirdeaia omadused ning see vastab keskmisele kvaliteedile. Kohus nõustub kostjaga selles, et ilma väravateta aial puudub funktsionaalsus, mida kostja soovis. Lisaks on töö kohtu hinnangul visuaalselt inetu ja lohakalt teostatud ning erineb oluliselt sellest, mida kostja soovis ja mis on selgelt nähtav kostja e-kirjale lisatud fotolt (dtl 35). Juhul kui hagejal puudus võimekus sarnast tulemust saavutada oleks hageja hea usu põhimõttest tulenevalt pidanud töö vastuvõtmisest keelduma.
4. Kohtule on esitatud T. S. asjatundja arvamus, millest nähtuvalt esineb tehtud töödes mitmeid puudusi. Ajatundja on esile toonud, et valitud ankurdusdetailid ei ole sobivad sedalaadi aia ehitamiseks (dtl 49), puitpostid on paigaldatud vastu SBSi, mis on vastu betooni, seega puitposti ots ei saa kuivada (dtl 50), aed on osaliselt värvimata (dtl 51, 52), aed ei ole visuaalselt viimistletud ühes stiilis ning täiendavalt paigaldatud nurgikute lahendus hiljem teostatud ning tellijaga kooskõlastamata (dtl 52, 53, 54). Aed on ehitatud erineva struktuuriga puidust, kuid kostja poolt tellitud aial ei ole fotolt nähtav erinev pinnastruktuur (dtl 57). Lisaks nähtub kohtule esitatud tõenditest, et aiapostide puit on pragunenud (dtl 88-92). 39.

§ 647

lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja palus 19.11.2024. a e-kirjas puudused kõrvaldada ning kooskõlastada nende teostamise aeg. Käesoleva menetluses puuduvad tõendid, et hageja oleks asunud puuduseid kõrvaldama. Eeltoodust nähtub, et kostja on töövõtjale pretensioone esitanud ning selgitanud, miks töö ei sobi kostjale kasutamiseks. Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult jätnud töö vastu võtmata ning töid ei saa lugeda vastuvõetuks. Kohtu hinnangul ei vasta hageja teostatud töö

§ 641lg 2 p 1 sätestatule, mistõttu puudub hagejal sissenõutav tasunõue.

1. Hageja eemaldas 5.12.
2. a aialt väravad (dtl 81-82, 95-98). Hageja on selgitanud oma teguviisi sellega, et kostja ei tasunud arvet, mille tasumiseks oli arvel märgitud tähtaeg 0 päeva (dtl 152). Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud kokkuleppe 0 päevaseks arve tasumise tähtajaks.

§ 82

1 lg 1 p 1 kohaselt kui 10 vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Kostja sai hageja arve 19.11.

1. a (dtl 104), seega ei saanud hageja nõuda kostjalt arve tasumist enne 20.12.
2. a. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal ka igasugune õiguslik alus 5.12.
3. a väravate eemaldamiseks.
4. Kostja on alternatiivselt esitanud tasu maksmisest keeldumise vastuväite. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

§ 112lg 1 alusel, hinna alandamise võrra.

Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest

§ 116lg 1 alusel lepingust taganedes.

Kohustuse täitmisest ei või

§ 111

lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Käesoleval juhul on töövõtja oma lepingulised kohustused jätnud olulises ulatuses ja puudusteta täitmata. Kostja on puudustega ning osaliselt teostatud tööde eest tasunud hagejale 3 879,60 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul tuleb seda ebakvaliteetselt teostatud töö eest pidada piisavaks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused täitnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
3. Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 5 171,05 eurot (sisaldab käibemaksu 939,04 eurot) (dtl 157-
4. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostjale osutas õigusabi advokaat Priit Kirotar ning kostja esindamisele kulus 26 tundi ja 27 minutit. 11
5. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
6. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 160 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 5 171,05 eurot.
7. Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 12