KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-9983 Tsiviilasi A. F. ja L. F. hagi D. F
§-s 102 märgitud asjaolu (so mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks) ette toonud. kostja ei ole enne hagi esitamist elatist miinimummääras tasunud, elatist summas 600 eurot hakkas kostja tasuma peale hagi esitamist. Kostja poolt esitatud tšekkide alusel ei saa järelda, et kostja täidab ülalpidamiskohustust. Kostja pole selgitanud kulude vajadust ning ka seda, kas on ta antud kulud laste emaga kooskõlastanud. On ebaselge, kas on need kulud lastele vajalikud või laste isa on nimetatud kulud kandnud oma äranägemisel. Kostja poolt esitatud kulusid augustikuu eest ei saa elatisena käsitleda. Kostja on ise otsustanud, et kannab nimetatud kulud. Lastele aeg ajalt kulutuste tegemist, ei saa pidada korrakohaseks ülalpidamise andmiseks.
§ 100lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). KOSTJA VASTUS 4
(9)2-25-9983
- Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise osas ning määrata elatis kogusummas 300 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja leiab, et olukorras, kus lapsed elavad vahelduvalt ka isa juures, ei ole põhjendatud elatise määramine täies ulatuses.
- Kostja selgitas, et oli sunnitud lahkuma pere ühisest elukohast, kuna hagejate emal tekkis uus kooselu. Kostja kolis seetõttu pooleliolevasse ja elamiskõlbmatusse suvilasse, mille soetamise eesmärgiks oli tagada lastele looduslähedane elukeskkond.
- Pooled osalesid perelepituse protsessis, kuid see osutus ebaõnnestunuks. Perelepituse käigus saavutati siiski ajutine kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja juunis 300 eurot ja alates juulist 600 eurot kuus. Selline kokkulepe kinnitab kostja hinnangul, et tagasiulatuv elatis on hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja täitis kokkulepet heas usus ning seda on kinnitanud ka hagejad ise. Lisaks tasub kostja laste ülalpidamiskulusid otse ning kohtub lastega regulaarselt, ehkki kohtumiste toimumine sõltub suuresti laste ema meeleolust.
- Kostja rõhutas, et ta oli alates 01.01.2025 töötuna arvel ning tema ainsaks sissetulekuks oli Töötukassa makstav hüvitis. Sellest asjaolust oli teadlik ka hagejate ema ning seetõttu lepiti kokku, et kostja panustab laste ülalpidamisse vastavalt oma võimalustele. Seetõttu leiab kostja, et tagasiulatuva elatise määramine ei ole põhjendatud ning ta tuleks vastavast kohustusest täielikult vabastada. Kostja rõhutas, et ta täidab ülalpidamiskohustust vahetult, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta.
- Lapsed viibivad isa juures keskmiselt neli ööpäeva kuus ning kostja on valmis seda aega pikendama, mis on ka laste endi soov. Suveperioodil on võimalik, et lapsed viibivad isa ja vanaema juures Saksamaal järjest kuni kaks nädalat. Kostja on esitanud kohtule ka eraldi avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mis on tema hinnangul oluline arvestada ka elatise suuruse otsustamisel.
- Kostja seab kahtluse alla hagiavalduses märgitud laste igakuised kulud, mis on tema hinnangul üle paisutatud. Näiteks on eluasemekuludena arvestatud 184 eurot iga lapse kohta, mis ei ole usutav, arvestades, et samas korteris elavad veel laste ema ja tema uus partner. Samuti puuduvad kulud juuksuri teenustele, kuna laste juukseid lõikab reeglina hagejate ema õde. Mööbli ja kodutehnika kulusid ei saa pidada põhjendatuks, kuna vajalik sisustus soetati juba novembris
- Lisaks puudub kostjal teave poja väidetavate huviringide kohta ning ta rõhutas, et laste ema ei saa teha selliseid otsuseid ainuisikuliselt, arvestamata ühise hooldusõiguse põhimõtteid.
- Kostja hinnangul ei ole hageja esitatud kulutuste arvestus usaldusväärne ning vajab tõendamist. Samuti leiab ta, et laste ema sissetulek, mis on ligikaudu 1600 eurot kuus, võimaldab katta olulise osa laste vajadustest, mistõttu ei saa esitatud kulunõudeid pidada realistlikeks.
- Laste vanemad on pidanud kirjavahetust ning laste emal oli täpselt teada, kui raskes majanduslikus olukorras kostja on. Sõnumites kinnitab E. F., et ta mõistab kostja olukorda ega kavatse elatist nõuda, seda enam tagasiulatuvalt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 5
(9)2-25-9983 ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
§ 101
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
§ 101
lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
§ 101
lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
§ 101
lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
§ 101
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
- Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad; hagejad elavad koos emaga; hagejate eest tasutakse lapsetoetust laste emale.
- Hagejad palusid mõista kostjalt elatise välja perekonnaseaduse (
) § 101 alusel arvutatavas määras alates 25.06.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 19. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (
- i)ta täidab ülalpidamiskohustust piisaval määral (tasudes elatist ja mõningaid kulusid); (
- ii)hagejad viibivad kostja juures olulise osa ajast, mille võrra tuleks elatist vähendada; (iii) hagejate kulud on osaliselt ülemäärased; (
- iv)perelepituse käigus saavutati ajutine kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja hagejatele elatist 2025. a juunis 300 eurot ja alates juulist 600 eurot kuus; (
- v)kostja oli alates 01.01.2025 töötuna arvel ning tema ainsaks sissetulekuks oli Töötukassa makstav hüvitis. 20.
§ 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui
§ 101
alusel arvutatud summa.
§ 101
alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (
§ 101lg 3).
Alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (
§ 101lg 3). Alates 01.04.2025 on Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk 1981 eurot. 6
(9)2-25-9983 Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hagejate eest saab nimetatud lapsetoetust hagejate seaduslik esindaja. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Võttes aluseks tsiviilasjas esitatud asjaolud ning praegu kehtivad elatise arvutamise alused, kujuneb kummagi hageja seadusjärgseks miinimumelatiseks (vt siit: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) alates 01.04.2025 summa 301,74 eurot kuus.
- Kostja leiab, et hagejate igakuised ülalpidamiskulud on ülepaisutatud või ei vasta tegelikkusele. Kohus on 08.09.2025 määruses selgitanud, et kostjal on kohustus oma vastuväidet tõendada. Kostja ei ole seda teinud, mistõttu on vastuväide alusetu. Laste igakuine eluasemekulu ei ole ebamõistlikult suur ning on eluliselt usutav. Juukselõikusega ja mööbliga seotud kulu osas esitatud vastuväitele ei ole hagejad vastu vaielnud, kuid isegi, kui arvestada viidatud kulu hagejate igakuistest kuludest maha, ei anna see alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. On ilmne, et laste arengu seisukohalt on vajalik tegeleda meeldiva huvitegevusega ning sellega kaasnevad ka kulud. Küsimus, kas huvitegevusega seotud valikud on põhjendatud, ei puutu elatise vaidluses lahendamisele, vaid tegemist hooldusõiguse teostamise raames vastu võetud otsustega, mille vaidlustamiseks on ette nähtud muud menetlused.
- Kostja on märkinud, et tasub elatist piisavalt. Kohus leiab, et kostja vastuväide on alusetu. Kostja poolt tasutav elatis ei ole laste kulude suurust arvestades piisav. Liiati ei ole kostja tasunud elatist regulaarselt ning seaduses sätestatud ulatuses – selliselt ei ole võimalik lugeda elatise kohustust kohaselt täidetuks. Hagejad on õigesti märkinud, et ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole võimalik kvalifitseerida kostja poolt vahetult tehtud kulutusi lastele, kuivõrd lahuselav vanem täidab ülalpidamiskohustust raha maksmise teel vanemale, kes elab lastega koos. Vaid sellisel juhul on võimalik lastega kooselaval vanemal efektiivselt planeerida igakuiste kulutuste tegemist. Kostja on märkinud, et hagejad on kostja juures viibinud olulise osa ajast, mistõttu tuleks vähendada temale väljamõistetavat elatist proportsionaalselt. Kohus on kostjale selgitanud, et kostjal tuleb vastuväidet tõendada, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja enda sõnul viibivad lapsed viibivad isa juures keskmiselt neli ööpäeva kuus. Kohus leiab seega, et
§ 101
lg 6 ei saa käesoleval juhul elatise suuruse arvutamisel arvesse võtta ainuüksi juba kostja enda väidete tõttu. Kostja on viidanud, et suveperioodil on võimalik, et lapsed viibivad isa ja vanaema juures Saksamaal järjest kuni kaks nädalat. Kohus leiab, et eeltoodu on spekulatiivne väide, mille osas ei ole teada, kas see realiseerub või mitte. Kohus seda elatise suuruse puhul arvesse võtta ei saa. Kostja esitatud avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kuivõrd taotletav suhtluskord ei ole mahu poolest piisav
§ 101lg 6 kohaldamiseks.
23. Kostja on viidanud, et ta ei saa majandusliku seisukorra tõttu elatist tasuda. Kohus on kohustanud kostjat esitama väidet kinnitavad tõendid, kuid kostja ei ole kohtunõuet täitnud. Seega jätab kohus vastava vastuväite edasiulatuva elatise kontekstis arvestamata. 7
(9)2-25-9983 24. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt elatise välja perekonnaseaduse (
) § 101 alusel arvutatavas määras alates 25.06.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 25. Hagejad paluvad mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.09.2024 kuni 24.06.2025 eest seadusjärgses määras ja summas 2258,91 eurot. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu.
§ 108
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hagejad nõuavad tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus kummagi lapse ees on 01.09.2024 kuni 31.03.2025 eest 287,72 eurot kuus ja 01.04.2025 kuni 24.06.2025 eest 301,74 eurot kuus. Kohus on ülal leidnud, et viidatud suuruses elatise tasumise kohustus on kostjal iseenesest olemas. Nõudeperiood on ca 10 kuud ning ülalpidamist saama õigustatud laste arv on kaks. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes 2024. aasta septembris, kuid kuni 2024. aasta novembrini elasid pooled ühises majapidamises. Asja materjalidest nähtub, et kostja koondati 31.12.2024 seisuga ning võeti töötuna arvele 01.01.2025 (dtl 45-47). Töötamise registrist nähtub, et kostja on 02.06.2025 asunud tööle X OÜ-s automaatikainsenerina, kus töötab tänaseni. Hagejad on märkinud, et alates 2025. aasta märtsist tasus kostja hagejate ülalpidamiseks igakuiselt 300 eurot. Samuti nähtub, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt ka 2025. a juunikuus tasub kostja 300 eurot (dtl 24). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. Tagasiulatuv nõue on kostjale üllatuslik, kuivõrd hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks järjepidavalt nõudeperioodi kestel nõudnud kostjalt seadusjärgses määras elatise tasumist. Vastupidi, hagejate esindaja on ise kinnitanud, et ta on kostja majanduslikust seisukorrast teadlik ning ei tõstata elatise tasumise küsimust (dtl 103). Lisaks on hagejad ise esile toonud, et 2024. a september kuni november elas pere ühises majapidamises, kus eeldatakse, et mõlemad vanemad panustavad laste ülalpidamisse vahetult. Nõudeperiood 8
(9)2-25-9983 on ca 10 kuud, mistõttu saab eeldada ka selle rasket majanduslikku mõju kostjale, eriti olukorras, kus kostja oli valdava osa nõudeperioodist töötu. Kostja on nõudeperioodi vältel elatise katteks makseid teinud ning kohus loeb need asjaolusid arvestades piisavaks.
- TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
- Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
- Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
- Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 9
(9)