Obsah (8)

§ 440§ 444§ 468§ 162§ 168§ 169§ 175§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-12436 Tsiviilasi S.

§ 440lg 1).

Kohus rahuldab hagi ja tuvastab OÜ Belgardi Kaubandus 21.07.2023 otsuste tühisuse. Kohtuotsusest jäävad

§ 444lg 3 alusel välja kirjeldav ja põhjendav osa.

Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 1).

Hagejad taotlesid 17.02.2025 menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja ei vaielnud taotlusele vastu. Menetluskulud jäävad

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 168lg 5 kohaldamiseks alust pole, kuna kostja ei võtnud hagi kohe õigeks.

Vastupidi, menetluse alguses tegi kohtu määratud juhatuse asendusliige õigeksvõtuavalduse, millele Y.K kuni 30.01.2025 selgelt vastu vaidles. Kuna olulise osa menetluskuludest põhjustas kostja seadusliku esindaja vastuseis õigeksvõtule, oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hagejate või poolte endi kanda. Kostja kanda jäävad ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ja 4. 5. 6. 2 2-23-12436 menetlemisega seotud kulud. Ainuüksi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jäämine ei anna alust

§ 169lg 3 kohaldamiseks.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et praktilistel kaalutlustel ja kulude kindlaksmääramise liigse killustatuse vältimiseks on kohane

§ 169

lg-t 3 kohaldada juhul, kui pool on esitanud arvukalt edutuid taotlusi, väiteid või tõendeid (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 169 lg 3, p 3.4 d). Vaatamata sellele, et esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata, oli see menetlusosaliste huvide kaitsel asjakohane ja põhjendatud toiming ega venitanud menetlust ei pahatahtlikult ega märkimisväärselt. Kokkuvõtlikult jäävad kõik käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.

1. Hagejad esitasid kohtule 18.02.2025 menetluskulude nimekirjad.
2. J.U.S palub kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista menetluskulu 294,83 eurot (sealhulgas käibemaks). Lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust mahus 2 tundi ja 25 minutit tunnitasuga 122 eurot (sealhulgas käibemaks). Menetluskulude nimekirja kohaselt teinud on lepinguline esindaja järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine (1,5 tundi), kostja vastuste ja taotluste analüüs (25 minutit), ettevalmistus ja osalemine 17.02.2025 kohtuistungil (0,5 tundi). Kirjeldatud toimingud on vajalikud ning neile kulunud aeg on mõistlik. Hageja III lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas kohtupraktikas mõistlikuks peetuga (Tallinna RK 14.10.2024, 2-18-16997/75 p 13). Kuigi menetluskulude nimekirjas on vastuolulised kinnitused käibemaksu osas, on tunnitasu selgelt määratletud käibemaksu sisaldavana ning hagejaks on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Maakohus mõistab kostjalt hageja III kasuks välja menetluskulu 294,83 eurot. Ka kostja on kinnitanud 26.02.2025, et tal ei ole I. S menetluskuludele vastuväiteid.
3. Ülejäänud kahel hagejal oli ühine esindaja, menetluskulud kandis S.A (hageja I). S.A palub kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 2494 eurot (sh 490 eurot riigilõivud ja lepingulise esindaja kulu 2004 eurot, käibemaksu ei lisandu).
4. Kostja on 26.02.2025 vaidlustanud S.A poolt kantud menetluskulude suuruse. Kostja on seisukohal, et tasu 120 eurot tunnis on ülemäärane ega vasta nii lihtsa juhtumi tasule, kus vaidlust ei olnud. Kostja arvates ei olnud arvetel märgitud toimingud vajalikud, polnud vaja nii suures koguses kirju kirjutada ning kohus ei nõudnud hagejalt seisukohtade esitamist.
5. Maakohus ei nõustu kostjaga selles, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on ülemäärane. S.A ja S.C lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas kohtupraktikas mõistlikuks peetuga. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 100–120 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (RKTKo 28.11.2018, 2-1710348, p 16). Seega ei ületa hageja mitteadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on senist kohtupraktikat arvesse võttes mõistlik ja põhjendatud (sarnaselt Tallinna RK 14.10.2024, 2-18-16997/75 p 13). Samuti ei nõustu maakohus kostjaga selles, et tegemist oli lihtsa asjaga, kus vaidlust ei olnud. Tegemist on tavapärase ühinguõigusliku vaidlusega, kus menetluse alguses keskendusid pooled esindusõiguse küsimustele. Nimelt oli kostjale määratud kohtu poolt juhatuse asendusliige, kelle tehtud avaldustele vaidles kostja seaduslik esindaja kategooriliselt vastu. Samuti seadis kostja seaduslik esindaja vaidluse alla hagejate esindaja esindusõiguse ning esitas korduvaid taotlusi hagi läbi vaatamata jätmiseks. 3 2-23-12436 Hagejatel tuli kostjate avaldustele vastata ning kui nad ei oleks seda teinud, oleks kohus neid vastuseid enne taotluste lahendamist igal juhul küsinud. Vaidluse mahu ja vastamise vajaduse tingisid kostja arvukad menetluslikud avaldused. Kuni 30.01.2025 oli asjas nii sisuline vaidlus (otsuste kehtivuse üle) kui menetluslik vaidlus (esindusõiguse üle). Seetõttu ei saa väita, et tegemist oli vaidluseta asjaga.
6. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud arvete kohaselt on hagejate I ja II lepinguline esindaja osutanud õigusabi mahus 16,7 tundi. Maakohus loeb selle põhjendatuks, lepingulise esindaja toimingud on olnud vajalikud ning neile kulunud aeg on põhjendatud (

§ 175lg 1).

1. Tõendite ja asjaoludega tutvumiseks ning hagiavalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks kulunud 6,5 tundi ei ole hagiavalduse mahtu arvestades ülemäära suur. Samuti on põhjendatud arvel nr 18022025 kajastatud toimingud ning neile kulunud aeg (erinevate kostja menetlusdokumentidega tutvumine ning vastuste ja taotluste esitamine). Hagejatel oli õigus kostja arvukatele seisukohtadele ja taotlustele vastata ning omapoolne seisukoht esitada. See ühtlasi eeldas nende seisukohtade ja taotluste läbitöötamist. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu ühtegi asjakohatut toimingut ega ülemäärast ajakulu. S.A ja S.C lepingulise esindaja dokumendid on olnud sisukad, menetluses ei esitatud ilmselgelt asjakohatuid ega menetluslikult lubamatuid taotlusi. Esindaja on töö on olnud läbimõeldud ja asjakohane, esindaja ei ole kaldunud oma dokumentides teemast kõrvale. Kokkuvõtlikult vastab ligikaudu kahe tööpäeva pikkune esindaja ajakulu tsiviilasja mahule.
2. Kostja on 26.02.2025 taotlenud, et kohus mõistaks S.A-le välja sama suure summa kui I. Sle. Vastuseks sellele märgib maakohus, et S.A ja S.C lepingulise esindaja roll käesolevas menetluses oli suurem (aktiivsem) kui I. S esindaja oma. Kuna esindajate töömaht ei ole ühesuur, ei ole põhjust mõista nende teenuse eest välja täpselt ühesuurt summat.
3. Hagi esitamisel on tasutud riigilõivu 420 eurot, mis on kooskõlas RLS § 59 lg-ga 1 ja lisaga
4. Samuti on hageja tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Maakohus mõistab riigilõivud (kokku 490 eurot) kostjalt S.A kasuks välja.
5. Kokku tuleb kostjal hüvitada S.A-le menetluskuludena 120 * 16,7 + 490 = 2494 eurot. Hageja on taotlenud, et menetluskulud tasutaks Õigusmenetluse OÜ arvelduskontole nr EEEE021010220244846227 (AS SEB Pank). Maakohus rahuldab taotluse

§ 445lg 1 esimese lause alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 4