Obsah (9)

§ 113§ 108§ 401§ 9§ 404§ 408§ 403§ 4034§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-128644 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi S

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi S M vastu rahuldamata lepingujärgse intressi, lepingujärgse viivise ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes.
2. Jätta menetluskulud 18,87 % ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 81,13 % ulatuses S M kanda.
3. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 930 eurot.
4. Välja mõista S Milt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 754,51 eurot.
5. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb S Mil tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 754,51 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord 1 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja S M (kostja) 26.11.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 5460 eurot. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 19,91% aastas ja intressimäär 13,90% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.12.2023 – 20.05.
7. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis xxx 06.05.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse aadressil xxx, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostjal tasumata 3 –
8. osamaksete maksed, s.o 20.02.2024 – 20.05.
9. 27.05.2024 saatis xxx kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise hoiatus ning ülesütlemise teatis on kätte toimetatud kostjale. xxx loovutas 28.05.2024 oma nõude kostja vastu AS-ile Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on seisukohal, et kostja krediidivõimelisust on põhjalikult kontrollitud ning tehtud on kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks, mistõttu vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikkunud, kuivõrd on tuvastatud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on otsuse tegemisel lisaks laenutaotluse andmetele kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt, mille andmete kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 1368,84 eurot (10 kuu kohta). Laenutaotluses märkis kostja igakuisteks sissetulekuteks 1400 eurot ja igakuisteks kohustusteks 400 eurot. Hageja leidis, et kostja puhul on tegemist piisava sissetulekuga inimesega, kes on võimeline lepingulisi kohustusi täitma. Hageja väitel on kostjalt toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks summas 465,53 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 4994,47 eurot (5460 – 465,53). Ülesütlemise 27.05.2024 seisuga oli kostjal tasumata 3 osamaksest, s.o. 20.02.2024 kuni ülesütlemiseni, s.o. 27.05.2024 intress summas 223,57 eurot ja laenuhaldustasu summas 15,60 eurot (20.02.2024 – 20.05.2024 4x3,90). Hageja nõuab sissenõudekulu summas 50, so 06.06.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 27.06.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 18.07.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4994,47 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 28.05.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 10.01.2025 lepingus kokku lepitud viivise määras, s.o 13,9% aastas, kokku summas 432,52 eurot ning samuti nõuab hageja viivist põhinõudelt, s.o. 4994,47 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 11.01.2025 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras, s.o. 13,9% aastas. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja A kasuks välja põhivõlgnevus 4994,47 eurot, intress 223,57 eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks 2 muutunud viivis 432,52 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivis alates 11.01.2025 kuni põhinõude summas 4994,47 euro täitmiseni lepingujärgses viivise määras 13,90% aastas.
10. 21.01.2025 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja palus hagejal selgitada ja esitada täiendavaid tõendeid, kuidas on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud ja kostja krediidivõimelisust hinnatud.
11. 10.02.2025 esitas hageja kohtunõudele vastuse, milles leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Enne lepingu sõlmimist tuvastati, et tarbija igakuine sissetulek on ca 1368,84 eurot ja lepingu igakuine osamakse suurus on 348,14 eurot. Seega moodustab krediidilepingu järgne igakuine osamakse tarbija igakuisest sissetulekust 25%. Hageja selgitab seoses pangakonto väljavõttega, et antud juhul ei olnud tarbija pangakonto küsimine krediidivõime hindamiseks vajalik. Arvestades krediidi olemust, suurust ja tarbijaga seotud asjaolusid, oli krediidiandjal võimalik veenduda tarbija võimes krediiti teenindada.
12. Kuna kostja oli pärast tagasimaksete ümberarvestust siiski võlgnevuses alates
13. osamaksest, s.o 20.02.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud
14. osamakseni, s.o 20.05.2024, siis on lepingu ülesütlemine kehtiv. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 4765,83 eurot, sissenõudmiskulud summas 50,00 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.05.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 13,90% aastas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 4765,83 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 11.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 13,90% aastas. Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas vastavalt 24.11.2023 Riigikohtu määrus ts 2-21-13098 p
16. Kohus võttis hagiavalduse menetluse 11.02.2025 määrusega ning toimetas määruse koos hagiavaldusega kostjale kätte 26.03.2025 Ametlikes Teadaannetes. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 09.04.
17. Kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem, ei ole kostja hagile vastanud.
18. 19.08.2025 esitas hageja täienduse juhuks, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, lepingu täitmise nõude ja palub hagiavalduse rahuldada

§ 108lg 1 alusel.

Kostjale väljastati laenu 5460 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.12.2023-20.05.

1. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale perioodil 19.12.2023 kuni 22.01.2024 kokku summas 694,17 eurot. Tuginedes ümberarvestusele on leping kehtivalt üles öeldud 27.05.
2. Hageja palus välja mõista põhinõue 4803,80 eurot (5460 – 694,17 tuleb põhinõue 4765,83), intressi 157,70 eurot (tabelis 154,70), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 416,01 (lepingujärne viivis) ning võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Samuti palub välja mõista viivist alates 11.01.2025 kuni põhinõude summas 4803,80 euro (põhinõude summa vale) täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 13,90% aasta.
3. Kohus määras asjas istungi, mis toimus 28.08.2025 algusega kell 13.
4. Kostjale toimetati kohtukutse kätte 29.05.2025 Ametlikes Teadaannetes. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja selgitas kohtuistungil, et hagejal kostja pangakonto väljavõtet esitada ei ole. Juhul, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on nad ümberarvestuse esitanud ja lisaks 19.08.2025 täienduse. Kohtuotsuse põhjendused 3
5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, kuna kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6. Kohus kontrollib, kas leping on sõlmitud ja kehtis.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

§ 403

4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Hageja on kohtule esitanud xxx ja kostja vahel 26.11.2023 sõlmitud ja digiallkirjastatud lepinug nr XXX. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et leping olid sõlmitud nõutud vormis, sisaldasid nõutud andmeid ning et laenusumma anti 27.11.2023 kostja kasutusse.

1. Järgmisena tuvastab kohus, kas nõue kostja vastu on loovutatud hagejale. Hageja on esitanud algse krediidiandja 28.05.2024 teatise nõude loovutamise kohta, millest tulenevalt on lepingust nr XXX tulenevad nõuded loovutatud AS Aktiva Finance Group OÜ-le, st nõue kostja vastu on loovutatud hagejale.
2. Järgnevalt hindab kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 403

4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on 4 sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja väitel on kostja krediidivõimelisust põhjalikult hinnatud ja jõutud positiivsete otsusteni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud tõendina laenutaotluse (hagiavalduse lisa 6), millest nähtuvad kostja poolt esitatud andmed (sissetulek 1400 eurot ja kohustused 400 eurot) ning maksehäireregistri väljavõtte (hagiavalduse lisa 7). Lisaks kontrollis krediidiandja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt, mille kohaselt oli kostja 10 kuu keskmine sissetulek 1368,84 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kohus selgitas kohtunõudes hagejale, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale võimaluse selgitada ja esitada täiendavaid tõendeid, kuidas on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud ja kostja krediidivõimelisust hinnatud. 10.02.2025 esitas hageja kohtunõudele vastuse, milles leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Enne lepingu sõlmimist tuvastati, et tarbija igakuine sissetulek on ca 1368,84 eurot ja lepingu igakuine osamakse suurus on 348,14 eurot. Sega moodustab krediidilepingu järgne igakuine osamakse tarbija igakuisest sissetulekust 25 %. Hageja selgitab seoses pangakonto väljavõttega, et antud juhul ei olnud tarbija pangakonto küsimine krediidivõime hindamiseks vajalik. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja pangakonto väljavõtet, millest nähtuksid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud. Seega antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid üksnes on tuginetud laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohus selgitab, et laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus lisab, et lisaks ei ole selgitatud välja, kas kostjal on ülalpeetavaid ja tema eelnevad laenukohustused.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Esitatud tõendist ei nähtu ega ole aru saada, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab

§ 4034lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4.

Samuti ei nähtu esitatud tõendist, et krediidiandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetud laenu. Seda enam veel, et kostja taotles maksepuhkust, mis tingis lepingu muutmise. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

12. Alljärgnevalt analüüsib kohus põhivõla, intressi ja viivise nõudega seonduvat.

§ 403

4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse 5 tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus märgib, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata üksnes juhul, kui leping ei ole korraliselt lõppenud. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja nõuda tagasi põhivõlga. Kostjale väljastati laen summas 5460 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.12.2023-20.05.

1. Tuginedes hageja ümberarvestusele oli leping kehtivalt üles öeldud 27.05.
2. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale perioodil 19.12.2023 kuni 22.01.2024 eest, kokku summas 694,17 eurot. Nimetatud summa tuleb arvestada põhinõude katteks ning siis jääb tasumata põhinõude summaks 4765,83 eurot (5460-694,17), mille kohus rahuldab. Kuivõrd käesolevalt on leping lõppenud, on lepingu järgi võlgnetav laenu tagastamata summa sissenõutav. Seega mõistab kohus kostjalt välja tagastamata põhivõla 4765,83 eurot. 19.08.2025 täienduses on hageja ekslikult märkinud põhinõude suuruseks 4803,80 eurot.

§ 4034

lg 7 kohaselt asendub lepingujärgne intressimäär lepingu sõlmimise ajal

§ 94järgi kehtinud intressimääraga.

Hageja on esitanud intressinõude 157,70 euro (tabelis summa 154,70 eurot) ulatuses perioodi 20.02.2024 kuni 20.05.2025. Kohus mõistab kostjal välja

§ 94

lg 1 alusel intressi summas 71,79 eurot perioodi 20.02.2024 – 27.05.2024 eest ehk alates viimase tagasimakse tegemisest kuni lepingu ülesütlemiseni. Vastustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale lepingujärgse intressimääraga võrdses määras viivist. See ei oleks kooskõlas tarbijakrediidi regulatsiooni mõttega. Sel juhul oleks erinevalt intressist, mis asendub seadusjärgse intressiga, krediidiandjal jätkuvalt võimalik teenida kasumlikku viivist. Kohus on seisukohal, et vastustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on krediidiandjal siiski õigus seadusjärgsele viivisele

§ 113alusel.

Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude selliselt, et mõistab tasumata põhivõlalt 4765,83 eurot viivise seadusjärgses määras alates lepingu lõppemisele järgsest päevast, s.o 28.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Alates 28.05.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viis 363,40 eurot. Hageja lepingujärgse intressi, lepingujärgse viivise ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded jäävad vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõudis kostjalt algselt kokku 6410,39 euro maksmist. Maakohus mõistab kostjalt välja 5201,02 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 81,13 % (arvestuse aluseks olev tehe: 100x5201,02:6410,39). Seega jäävad menetluskulud 81,13 % ulatuses kostja kanda ning 18,87 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu hüvitamist 20 eurot ning õigusabikulu 675,98 eurot. Lisaks 6 palub hageja mõista kostjalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 630 eurot. Lisaks on hageja menetluskuludeks TsMS § 484 2 ja 172 lg 9 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on märkinud tunnitasuks 169 eurot, mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur, kuna hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 19.12.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-23-7969 (p 10) märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi tavapärasele tasumäärale. Lisaks leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Lisaks on hageja esindaja vastanud täiendavalt kohtunõudele ja osales kohtuistungil, mis protokolli kohaselt kestis 9 minutit. Seega eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud õigusabi ajakuluks lugeda kokku 2 tundi tunnihinnaga 140 eurot. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 280 (2+140) eurot käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 930 (630+20+280) eurot. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 81,13 % ulatuses kostja kanda ja 18,87 % ulatuses hageja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 754,51 eurot ning menetluskuludelt viivise

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7