Obsah (6)

§ 217§ 306§ 173§ 162§ 426§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2025, Tallinna kohtumajaLubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1994 Tsiviil

) § 423 lg 1 p 7 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul. 5.

§ 217

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Juriidiline isik saab oma tsiviilkohtumenetlusteovõimet teostada läbi esindusorgani.

§ 306

kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kostja kui juriidilisest isikust osaühingu seaduslikuks esindajaks kostja suhetes teiste isikutega on juhatuse liige (TsÜS § 34 lg 1, äriseadustiku § 180 lg 1, § 181 lg 1). Seega saab menetlusdokumente kätte toimetada ja menetlustoimingute tegemisel kostjat esindada juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isik.

1. Õiguskirjanduse kohaselt, kui juriidilise isiku pädeval (esindus)organil puuduvad tsiviilkohtumenetlkusteovõimelised liikmed sootuks, siis tuleb juriidilist isikut tsiviilkohtumenetluses käsitleda selliselt, nagu oleks tegemist tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isikuga (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, komm § 217, lk 1172). Seega tuleb hageja lugeda seadusliku esindaja või seda asendava organi puudumise tõttu tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks. Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi.
2. Seega saab juriidilise isiku õigust olla oma asja arutamise juures realiseerida üksnes isiku seaduslik esindaja. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud vastused ja asjas kogutud muud andmed, ei võimalda tuvastada isikut, kes on kostja juhatuse liikmeks ning kelle kaudu saaks kostja teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (sh võtta vastu menetlusdokumente ja viia läbi muid menetlustoiminguid), mistõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata TsdMS § 423 lg 1 punkti 7 alusel. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Üldjuhul kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja. Käesoleval juhul jäetakse hagi läbi vaatamata seetõttu, et pärast hagi menetlusse võtmist muutus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks ning arvestades, et hagi läbivaatamist maakohtus taotles kostja ja hageja on esitanud töösuhtest tuleneva hagi, oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja seega jätab kohus tulenevalt

§ 162lg-st 4 menetluskulud poolte endi kanda.

9. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 426

lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab, et käesoleva kohtumääruse jõustumisega jõustub Töövaidluskomisjoni 02.01.2024 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1813/23 ning eelviidatud otsuses toodud nõuded muutuvad sissenõutavaks.

§ 427alusel võib hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 2