Obsah (10)

§ 6§ 1§ 31§ 28§ 22§ 86§ 108§ 23§ 150§ 146

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2025. a kell 12.00, Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-4933 (liidetud tsiviilasi 2-25-1232

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 30.07.

1. a esitas Hilandero Houses OÜ kohtule avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja Hilandero Houses OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik, vaatamata pingutustele majanduslike raskuse ületamiseks, likviidsuse taastamiseks ja kasumlikkuse parandamiseks ning jätkusuutliku majandamise tagamiseks, suuteline saneerimiskava edasi täitma ja saneerimiskava kohaseid makseid teostama. Võlgniku vara hulka kuuluvad hetkel peamiselt nõuded ostjate vastu summas 321 918,55 eurot, pangakonto LHV pangas summas 379,54 eurot ja ettemakstud käibemaks 107,29 eurot, kohustusi on kokku 1 108 322,59 eurot. 14.08.2025 a määrusega nimetas kohus Hilandero Houses OÜ ajutiseks halduriks Kersti Kägi. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Hilandero Houses OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kersti Kägi. 2 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. 3.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 322 562,78 euro väärtuses (sh raha arvelduskontol 379,54 eurot ja nõuded kolmandate isikute vastu 322 025,84 eurot ja 152,4 eurot EMTA ettemaksukontol. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 1 448 959,05 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik koostöölepingute lõppemise tõttu, samuti on lõpetatud töölepingud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. 4.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

1. Ajutise halduri aruande kohaselt jäid võlgnikul kavandatud tootmismahud Soome ja Rootsi ehitusturgudel realiseerumata. Sihtturgude ehitusturgudel toimus oodatust oluliselt sügavam langus
2. a ja
3. a esimeses kvartalis. Lisaks pankrotistus peamine tarnija Soomes
4. a juulikuus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga

§ 28lg 3 mõistes.

Ajutine haldur on ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

6.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liikmed.

7. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutine haldur on tuvastanud, et olemasolevate andmete põhjal selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Ajutise halduri tasu 8. Ajutine pankrotihaldur Kersti Kägi on esitanud tasunõude 20 töötunni eest kokku summas 2 900 eurot (lisandub käibemaks 696 eurot).

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. 9. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 3 596 eurot (sh käibemaks 696 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Saneerimisnõustaja tasu

1. Saneerimisseadus § 18 lg 2 järgi saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja 3 põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 4 sätestab, et saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
2. Saneerimisnõustaja taotleb järelevalve tasu määramiseks perioodi 20.08.
3. a kuni 14.08.
4. a eest kokku 4 795 eurot (tasule lisandub käibemaks 24%). Saneerimisnõustaja Andres Hermet poolt teostatud järelevalve- ja õigustoimingud saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamisel perioodil 20.08.
5. a kuni 14.08.
6. a on olnud järgmised: kirjavahetus, selgitused ettevõtjale, infopäringud – 9,25 tundi; - majandusandmete ja jooksva majandustegevuse analüüs (s.h. tutvumine konto väljavõtetega, raamatupidamise andmetega, tehingute analüüs, nõustamine, kooskõlastused) – 9,0 tundi; - jooksev suhtlus ja kirjavahetus võlausaldajatega – 8,5 tundi; - maksuarvestuse analüüs ja seisukohad, suhtlus EMTA ja ettevõtjaga (KMS § 29¹) – 4,5 tundi; - saneerimisnõustaja 19.02.2025.a. aruande koostamine ja esitamine kohtule – 2,5 tundi; - saneerimisnõustaja teavitused kohtule 25.07.2025.a. – 0,5 tundi. Kokku moodustavad saneerimisnõustaja Andres Hermet vajalikud tegevused saneerimiskava täitmise järelevalve menetluses 34,25 tundi tunnihinnaga 140,00 eurot = 4 795,00 eurot. Tasule lisandub käibemaks 24% summas 1 150,80 eurot. Saneerimisnõustaja palub määrata saneerimisnõustajale järelevalve tasu lähtudes ülesannete täitmisele kulunud tööajast, so kokku summas 4 795,00 eurot (tasule lisandub käibemaks 24% summas 1 150,80 eurot)
7. Justiitsministri
8. jaanuari
9. a määruse nr 1 Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad § 3 järgi saneerimisnõustaja tasu määramisel hindab kohus, kas ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkulepe saneerimisnõustaja tasu kohta ei kahjusta ilmselgelt võlausaldajate huve, eelkõige, kas tasu ei ole ebamõistlikult suur võrreldes saneerimisnõustaja täidetud ülesannetega. Kohtu hinnangul ei kahjusta saneerimisnõustaja tasunõue võlausaldajate huve. Arvestades täidetud ülesannete mahtu ning nõustaja kvalifikatsiooni, peab kohus tasu põhjendatuks.
10. SanS § 52 kohaselt kui saneerimiskava tühistatakse ja sellele järgnevalt kuulutatakse ettevõtja suhtes välja pankrot, loetakse kaitstuks saneerimisnõustaja, eksperdi ja järelevalvet teostava saneerimisnõustaja nõue tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Menetlusosaliste menetluskulud
11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
12. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv kuulub võlgnikult väljamõistmisele.
13. Võlausaldajal on tekkinud õigusabikulud summas 1 400 eurot (lisandub käibemaks). Menetluskulude nimekirjade järgi on kulu seotud pankrotiavalduse koostamise ja sellele lisatud dokumentide analüüsimisega, võlgniku seisukohtadele vastuse koostamise, saneerimismenetluse menetlusdokumentidega tutvumise ja istungitel osalemisega. Võlausaldajale on osutatud õigusabi 14 h.
14. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Võlausaldaja esindaja 4 on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 100 (lisandub käibemaks) eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
15. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord –

§ 146

kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5