lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võlaõigusseadus § 635 lõike 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 I lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.
lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et t ellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul, lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Hageja on tõendanud kohtule esitatud poolte seaduslike esindajate e-kirjavahetusega 02.11.22, 03.11.2022, et pooled sõlmisid töövõtulepingu
lg 1, § 635 lg 1 järgi, mille kohaselt kohustus hageja valmistama kostjale Xxx teenindushoone ehitusprojekti ja kostja kohustus maksma hagejale tasu 1750 eurot (dtl 33, 36). Samuti kinnitab lepingu sõlmimist kostja seadusliku esindaja P. A 01.03.2023, 07.03.2023 päringud hagejale projekti valmimise kohta (dtl 37, 38). Hageja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjaga 08.03.2023, et andis kostjale projekti üle kooskõlas
lausega (dtl 39). Seega on hageja lepingust tulenevad kohustused
lause järgi täitnud. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvega 27.11.2023, et palus kostjal maksta tasu tehtud töö eest 1750 eurot ning et makse tähtaeg oli 29.12.2023 (dtl 40, 55). Seega muutus töö eest tasu sissenõutavaks kooskõlas
lausega 29.12.2023. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja seadusliku esindaja P. A 09.09.2024 e-kirjaga, et kostja on viidatud töö eest tasu maksmise kohustust kinnitanud, et tasude maksmine on viibinud, kuid püüab tasu maksta tehtud töö eest (dtl 52). Kostja ekirjast ei nähtu pretensioone tööle seisuga 09.09.2024, seega on minetatud ka aeg
lg 1-3 järgi tugineda töö ebakvaliteetsusele, arvates töö üleandmisest 08.03.2023. Kostja väited, et poolte vahel pole lepingut sõlmitud ja töö oli ebakvaliteetne, on alusetu. Seega on hageja nõue saada tasu eelviidatud lepingu järgi, muutnud sissenõutavaks 29.12.2023 ja kuna kostja pole tasu maksnud, on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist ja viivist
lause järgi. Esitatud kirjavahetusest, millega leping sõlmiti, ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud viivise määras. Seega ei ole põhjendatud hageja viivisenõue võlalt 0,05% päevas ehk arves näidatud määras. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras
lause ja § 94 järgi. Viivis on seadusjärgses määras võlalt 1750 eurot perioodi eest 30.12.2023-20.10.2024 (hagi esitamise aeg) 175,53 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud poolte seaduslike esindajate e-kirjavahetusega 28.08.2023-06.09.2023, et pooled sõlmisid töövõtulepingu
lg 1, § 635 lg 1 järgi, mille kohaselt valmistas hageja kostjale Edu 6 elamu ehitusprojekti ja kostja kohustus maksma selle eest tasu 3400 eurot (dtl 41-46). Lisaks on eelmärgitud kirjavahetusega tõendatud, et hageja andis töö kostjale üle 24.11.2023 kooskõlas
lausega. Seega on hageja lepingust tulenevad kohustused
lause järgi täitnud. Hageja on tõendanud e-kirjaga ja arvega, et esitas kostjale töö eest tasumiseks arve nr 18 24.11.2023 3400 eurot ja kostja pidi tasu maksma vastavalt arvele 01.12.2023 (dtl 48, 53). Seega muutus töö eest tasu sissenõutavaks kooskõlas
lausega 01.12.2023. Hageja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldusega, et kostja maksis töö eest tasu ära 3000 eurot 24.11.2023 (dtl 50) ja jäi võlgu 400 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja seadusliku esindaja P. A 09.09.2024 e-kirjaga, et kostja on viidatud töö eest tasu maksmise kohustust kinnitanud, kuid märkis, et maksmine on viibinud, ent püüab maksta tehtud töö eest (dtl 52). Kostja ekirjast ei nähtu pretensioone tööle seisuga 09.09.2024, seega on minetatud ka aeg
lg 1-3 järgi tugineda töö ebakvaliteetsusele, arvates töö üleandmisest 24.11.2023. Kostja väited, et poolte vahel pole lepingut sõlmitud ja töö oli ebakvaliteetne, on alusetu. Kuna hageja nõue saada tasu eelviidatud lepingu järgi, muutus sissenõutavaks 01.12.2023 ja kuna kostja maksis vaid osa tasust, on hagejal õigus nõuda ülejäänud võlgnetavas osas lepingu täitmist ja viivist
lause järgi. Esitatud kirjavahetusest, millega leping sõlmiti, ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud viivise määras. Seega ei ole põhjendatud hageja viivisenõue võlalt 0,05% päevas ehk arves näidatud määras. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras
lause ja § 94 järgi. Viivis on seadusjärgses määras võlalt 400 eurot perioodi eest 02.12.202320.10.2024 (hagi esitamise aeg) 43,80 eurot. Eeltoodu alusel on tõendatud hageja väide, et kostjal on tasumata hagejale tehtud tööde eest kokku 2150 eurot (1750+400). Nii on kostja rikkunud
mõttes
lg 1, § 637 lg 3 järgi kokkulepitud tasu maksmise kohustust ja on samal ajal kohustuse täitmisega ka viivituses. Hageja põhivõla nõue on tõendatud ja põhjendatud, viivisenõue on osaliselt tõendatud ja põhjendatud. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista
lause järgi põhivõlga 2150 eurot ja 20.10.2024 seisuga viivist kokku 219,33 eurot. Hageja nõudis edaspidist viivist protsendina võlalt alates kohtuotsuse tegemist, mis on lubatav TsMS § 367 järgi. Nii tuleb kostjalt välja mõista viivist võlgnetavalt põhivõlalt alates 27.10.2025 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus märgib täiendavalt, et kostja vastuhagi ei esitanud (vt määrus 02.10.2025). MENETLUSKULUD TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, järgi riigilõiv. Hageja nõudis kostjalt kokku 2473,80 eurot (arvestamata edaspidiselt nõutavat viivist). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 2369,33 eurot (arvestamata edaspidiselt nõutavat viivist). Hagi kuulus rahuldamisele 95,8%. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud 95,8% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 4,2% ulatuses hageja kanda. Kohus märgib, et kostja pole kulude nimekirja esitanud (kiri 29.08.2025) ja kohus kostja kulude suurust kindlaks ei määra. Hageja on tasunud lõivu kokku 385 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagejale menetluskulude katteks 368,83 eurot. (digitaalne allkiri) Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.