3-25-2168/31

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. september 2025, Tartu 3-25-2168 X.X. kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohustamiseks tagada psühhiaatriline ravi X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. juuli
6. a määrus muutmata.
7. Jätta X.X. taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.
8. Määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Vanglas kinnipeetav kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks tagada talle kohane ja tõhus psühhiaatriline ravi ning tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus kaebajale psühhiaatrilise ravi võimaldamisel. Kaebaja selgitas, et tal oli
10. juunil 2025 psühhiaatri vastuvõtt, mille käigus täiendati tema raviskeemi ühe tabletiga ja see ei ole piisav. Kaebaja arvates on ta iseendale ohtlik. Koos kaebuse esitamisega taotles kaebaja kohtult riigi õigusabi määramist. Riigi õigusabi andmisest võib sõltuda kaebaja elu ja tervis. Kohaldamata tuleb jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1, kuna nimetatud säte on põhiseadusevastane, piirates ebaproportsionaalselt õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja kohtumenetlusele. Mõned päevast pärast kaebuse esitamist saabus halduskohtule kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, mille kohaselt tegi psühhiaater otsuse ja jättis pikendamata varem määratud ravimid, sealjuures kaebajaga arutamata. Ravimite mittesaamine seab ohtu kaebaja õiguste kaitse nii kriminaalasjas kui ka haldusasjades ja samuti seab ohtu tema tervise. Kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist tagama talle viivitamata psühhiaatri vastuvõtt.
11. Tartu Halduskohus jättis
12. juuli
13. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja soovib, et vangla võimaldaks talle psühhiaatri vastuvõtu enne
14. juulit
15. Kohus mõistab, et kaebaja seob nimetatud kuupäeva ravimite andmise lõpetamisega ja tema eesmärgiks on kohustada vanglat tagama talle psühhiaatriline ravi, sealhulgas seni talle määratud ravimite andmine. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla hinnangul ei esine kaebajal vältimatu psühhiaatrilise abi vajadust. Kaebajale on määratud ravi ja korduv psühhiaatri vastuvõtt septembrikuusse
16. Kaebaja terviseseisundi ootamatu muutumise puhuks on vangistusseaduse § 53 lg 1 kohaselt kinnipeetavale tagatud ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Kohus selgitas, et kuna kehtivast õigusest ei tulene isikule konkreetse ravi nõudmise õigust, ei saaks kohus teha vastavat ettekirjutust ka esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks jättis halduskohus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna esitatud kaebusest ja täiendavatest avaldustest nähtuvalt on kaebaja suuteline ise oma õigusi kaitsma. Vaatamata kaebaja väitele, et temalt soovitakse ära võtta ravimid, mis tagavad tema heaolu ja suutlikkuse hakkama saada, on kohus veendunud, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja terviseseisund ei ole takistanud tal seni esitada asjas rohkelt menetlusdokumente ja oma selget tahet väljendada. Kaebaja saab ise välja tuua, milles seisneb võimalik raviviga või ravi osutamata jätmine. Kui kaebaja tervislik seisund peaks muutuma, saab kohus vajadusel otsustada riigi õigusabi andmise vajalikkuse üle uuesti.
17. Kaebaja esitas
18. juulil 2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohaldada esialgset õiguskaitset ja võimaldada enne
19. juulit 2025 psühhiaatri vastuvõtt, määrata riigi õigusabi ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus RÕS § 7 lg 1 p 1 üle. Kaebaja soovib, et vanglat kohustataks võimaldama kaebajale psühhiaatri vastuvõtt enne
20. juulit
21. Haigla hinnang, et kaebajal ei esine vältimatu psühhiaatrilise abi vajadust, on ebaõige, sest
22. juulil 2025 lõpetatakse kaebajale ravimite andmine ning ainult psühhiaatri vastuvõtt võib tagada ravimite edaspidise andmise. Ebaõige on kohtu väide, et esitatud avaldustest nähtub kaebaja võimekus kaitsta end ise. Kaebaja ei suutnud iseseisvalt tagada, et halduskohus oleks viivitamatult lahendanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. RÕS § 7 lg 1 p 1 tuleb jätta kohaldamata, kuna see säte võimaldab ebaproportsionaalselt jätta kaebajale õigusabi andmata. Kaebaja tervislik seisund muutub pidevalt, kuid kohane ravi puudub. Kaebaja soovib arsti abi, sest tal on vaja oma õigusi kaitsta ja halb tervis seda ei võimalda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja põhjendatud ei ole erandkorras kaebajale psühhiaatri vastuvõtu korraldamine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega selle kohta, miks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal ei olnud põhjendatud taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine. Ringkonnakohus järgib halduskohtu määruse põhjendusi ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 koostoimes § 203 lg-ga
25. Ringkonnakohus osutab veel sellele, et kaebaja rõhutab määruskaebuses, et esialgse õiguskaitse korras taotleb kaebaja psühhiaatri vastuvõttu enne
26. juulit
27. Praeguseks on nimetatud tähtpäev möödunud. Seega ei saa kohus teha vanglale esialgse õiguskaitse korras ega muus vormis ettekirjutust taotletud psühhiaatri vastuvõtu võimaldamiseks. Kaebaja on 2 minetanud esialgse õiguskaitse vajaduse ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleks vältimatult rahuldamata jätta.
28. Ringkonnakohus lisab vastuseks määruskaebusele, et kaebajal esindaja olemasolu ei taga mitte kuidagi kohtule esitatud kaebuse rahuldamist või esialgse õiguskaitse taotluse viivitamata lahendamist. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mille tõttu peaks olema kaebajale õigusabi määramine vajalik ja õigustatud ning kuidas esindaja osalemine käesoleva haldusasja kohtumenetluses aitaks tõhusamalt kaebaja õigusi kaitsta. Igapäevane ravimite tarvitamine ei ole aluseks kaebajale riigi õigusabi andmiseks.
29. Kohtule ei nähtu viiteid RÕS § 7 lg 1 p 1 põhiseadusevastasuse kohta. Nimetatud säte lubab jätta riigi õigusabi taotluse rahuldamata kui kohtu hinnangul on kaebajal piisavalt teadmisi ja oskusi, et oma õigusi iseseisvalt kaitsta. Kohtu antud hinnang kaebaja võimekusele enda kaitsmisel, ei saa olla aluseks pidada RÕS § 7 lg 1 p-i 1 põhiseadusega vastuolus olevaks. Vastav kaebaja taotlus jääb rahuldamata.
30. Määruse avalikustamisel tuleb asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3