← Eesti

2-23-17040/39

Obsah (7)§ 405§ 442§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

JÕUSTUS RIIGIKOHTU MÄÄRUSEGA 2-23-17040 KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23

) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab hageja tõendama riskivastutuse eeldusena seda, et kostja I põhjustas kahju tekitanud liiklusõnnetuse. Kostjad peavad tõendama oma vastuväiteid. Muu hulgas on võimalik kostjatel vastutusest vabanemiseks tõendada, et kahju põhjustas hageja tahtlik tegu, millisel juhul on VÕS § 1057 p 3 järgi kostjate vastutus välistatud. 4.

  1. Hageja on esitanud tõendina 09.07.
  2. a liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhtide, s.o kostja I ja N. R.i poolt vormil täidetud liiklusõnnetuse teate kindlustusandja jaoks (dtl 11). Liiklusõnnetuse teates on märgitud liiklusõnnetuse põhjustajaks Volkswageni juht. Kostja I on omakäeliselt kirjutanud juurde selgituse: „Reastusin ja ei näinud vastu sõitvat autot. Keerasin ette.“ Hageja on esitanud veel tõendina kostja II tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi maismaasõidukite ja sõidukite hindamise ekspertiiside alal, Raul Põdersalu 13.10.2021.a koostatud arvamuse liiklusõnnetuse põhjuste kohta koos lisadega (dtl 22-48). Raul Põdersalu avaldab arvamust, et 09.07.
  3. a toimunud liiklusõnnetus on toimunud järgmistel asjaoludel: 2+2 sõiduridadega Tartust väljuval Räpina mnt teelõigul toimus liiklusõnnetus, mille käigus põrkasid kokku pärisuunavööndi vasakpoolses reas püsikiirushoidjaga liikunud sõiduk Opel Astra, reg märk XXX , ja pärisuunavööndi parempoolsest reast Opeli sõiduritta reastunud sõiduki Volkswagen Touareg, reg märk XXX , taga olnud haagis Respo XXX . Kokkupõrke tagajärjel sai kannatada Opel parempoolne külg ning haagise Respo vasakpoolsed rattad ja nende kohal olev porilaud. Kuna sõidukile Opel tekkisid kontaktist haagisega nühkejäljed tekkesuunaga eest taha, on sõiduki Opel liikumiskiirus võrreldes haagist vedanud sõiduki Volkswagen Touareg liikumiskiirusega olnud suurem. Haagisega kontakti tekkimisel pole sõiduki Opel juht sõiduki liikumiskiirust vähendanud (pidurdanud), samal ajal kontaktis haagisega olles liikus sõiduk Opel haagist vedanud sõidukini kuni sattusid kontakti Opel parempoolne esinurk ja Volkswagen Touareg vasakpoolne taganurk. Ehkki sõiduki Opel juhil oli võimalik kiiruse vähendamisega kokkupõrge tema sõiduritta reastunud sõidukiga Volkswagen Touareg ja selle taga olnud haagisega Respo ära hoida, ei tuvastanud ekspert materjalide kogumise käigus Opel juhi poolt tegevusi tema sõiduritta reastunud autorongiga kokkupõrke vältimiseks või kahju vähendamiseks. Peale kokkupõrget haagisega pole Opeli juht kiirust vähendanud, vaid haagisega kontaktis olles liikunud haagist vedanud sõidukini Volkswagen, millele tagant otsa sõitis. Kohus leiab, et nimetatud ekspert Raul Põdersalu arvamus tõendab kostjate väiteid selle kohta, et 09.07.
  4. a toimunud liiklusõnnetuse Opeli ja Volkswageni vahel põhjustas hagejale kuulunud Opeli juht. Eksperdi tuvastatud asjaoludest nähtuvalt reastus Volkswagen Opeli sõiduritta ja pidi seega Opelile teed andma. Samas on ekspert tuvastanud, et kokkupõrke järel Opelile kontaktist Volkswageni haagisega tekkinud nühkejäljed olid tekkesuunaga eest taha, mis annab kinnitust sellest, et Opeli liikumiskiirus võrreldes Volkswageniga oli suurem. Nimetatud asjaolu annab kinnitust sellele, et reastudes andis Volkswagen Opelile teed, aga Opel kiirendas ja sõitis Volkswageni haagisele otsa. Kohus leiab, et Raul Põdersalu arvamus liiklusõnnetuse põhjuste kohta on usaldusväärne tõend. Raul Põdersalu on registreeritud eraekspert maismaasõidukite ekspertiiside ja sõidukite hindamise ekspertiiside alal (arvamuse andmise ajal vastaval alal riiklikult tunnustatud ekspert). Eksperdi arvamusest nähtuvalt on Raul Põdersalu autotranspordi erialal diplomeeritud mehaanikainsener ning omab tehnikamagistri kraadi ning tal on staaž sõidukite tehnilise eksperdina ja hindajana alates aastast
  5. Eksperdiarvamusest nähtub ka, et ekspert on arvamuse andmiseks tutvunud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ülevaatuse ja 6

(10)sündmuskoha tulemustega, samuti mõlema sõidki juhi kirjalike seletustega. Asjaolu, et hageja ei nõustu eksperdi arvamusega, ei anna alust eksperdi arvamuses kehelda ega muuda seda tõendina ebausaldusväärseks. See, et kostja I on kohapeal kindlustusandja jaoks vormistatud liiklusõnnetuse teatel tunnistanud, et reastumisel keeras tema Opelile ette, ei lükka ümber eksperdi arvamust liiklusõnnetuse tegeliku põhjuse kohta. Hageja ei ole esitanud ka muid tõendeid, mis annaks alust eksperdi arvamuses kahelda või mis tõendaks, et liiklusõnnetuse põhjustas tegelikult Volkswageni juht. Kostja II on esitanud tõendina väljavõtte ETV internetilehel 23.02.
  1. a avaldatud artiklist – „Pealtnägija“: tartlane on sattunud mõne aastaga ligi 30 avariisse (dtl 129-133). Nimetatud artiklis avaldatakse: „Tartlane N. R. on ametlikult osalenud mõne aasta jooksul ligi 30 avariis, mitteametlikult aga aastate jooksul ligi 100 õnnetuses. Üldjuhul jääb R. õigeks, aga kriitikute sõnul ei ole nii palju liiklusõnnetusi juhus, vaid omalaadne teenistus või enese väljendamise vorm./…/ Kindlustusfirmade ja politsei sõnul on R. Eesti suurim liiklusavariide magnet./…/“Kui tavapäraselt inimesed ristteele lähenedes võtavad hoo maha, vaatavad, et kuskilt autot ei tuleks, siis võiks öelda, et tema jalg gaasipedaalilt ei pruugi alati tõusta.“ Ütles lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse juht./…/“Pealtnägija“ sai poole aasta jooksul hulga kaebusi liiklusavariides osalenutelt, mis olid äravahetamiseni sarnased. Ükshaaval on tegu suhteliselt tühiste mõlkimistega, kuid kümneid juhtumeid kõrvutades joonistub välja tavatu muster: avariid juhtuvad lühikeste vahedega, tihti samas kohas ning osaleb alati üks ja sama mees. See paneb temaga kokkupuutunuid kahtlustama, et tegevus on teadlik. Eriti kummaliseks teeb loo, et üldjuhul jääb juhtunus süüdi vastaspool, mitte R. . R. ei eitagi, et ta on ilmselt rekordiomanik. „Tegelikult on juba niimoodi, et siis kui avarii juhtub, siis mina enam politseisse ei helista, sest korrapidajad tunnevad juba hääle järgi ära. Hakkan isikukoodi ütlema ja siis see, kes korrapidajana on seal avariitalituse juht, ütleb, et kas N. või?“ rääkis R. . Mees istus 15 aastat vana Opel Astra rooli, milliseid on tal viis tükki, ja viis „Pealtnägija“ tuurile./…/ R. iga kokkupõrganud kahtlustavad, et mees tunneb kohalikke olusid nii hästi ja reageerib nii osavalt, et vastaspool jääb alati süüdi./…/“Inimesed vabandavad ja toovad õigustusi oma tehtud avariidele ja tahetakse süüdlaseks teha seda, kes avariisid ära ei hoidnud.“ Kommenteeris R. ./…/ Kindlustusandjad sellistesse juhustesse ei usu. Nende hinnangul võivad avariid olla R. ile omalaadne teenistusallikas. R. lisati kindlustusseltside musta nimekirja ja viimasel ajal on seltsid keeldunud väljamaksete tegemisest, mille R. omakorda kohtus vaidlustas. Läinud suvel esitas mitu kindlustusfirmat ühiselt politseile kuriteoteate ja asja uuritakse kindlustuskelmusena.“ Kostja II esitas tõendina ka väljavõtte oma andmebaasist N. R.i osalusel toimunud liiklusõnnetuste kohta (dtl 134-136). Tõendis on fikseeritud N. R.i osalusel liiklusõnnetused perioodil 02.09.
  2. a kuni 01.12.
  3. a, kokku 26 juhtumit. Eelviimane juhtum on registreeritud 09.07.
  4. a ja viimane 01.12.
  5. a. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et viidatud „Pealtnägija“ artiklis räägitakse samast isikust, N. R.ist, kes 09.07.
  6. a toimunud liiklusõnnetuse ajal juhtis temale kuulunud Opelit. Samuti ei ole hageja vaidlustanud ega tõenditega ümber lükanud kostja II esitatud statistikat N. R.iga seotud liiklusõnnetuste toimumise kohta. Hageja on esitanud kahju tõendamiseks FIE N. R. arve hageja Opeli remondi kulude kohta (dtl 10). Kohtu hinnangul annab ka see tõend kinnitust „Pealtnägija“ artiklis kajastatud isikute kahtlusele, et N. R. põhjustab liiklusõnnetused teadlikult ja see võib olla temale omanäoline teenistusallikas. Kohtu hinnangul annavad tõendid kogumis, sh ekspert Raul Põdersalu arvamus, „Pealtnägija“ artikkel ja väljavõte N. R.i osalusel toimunud liiklusõnnetuste kohta, kinnitust sellest, et 09.07.
  7. a toimunud liiklusõnnetuse põhjustas hageja Opelit juhtinud N. R. tahtlikult. 7
(10)Eluliselt ei ole usutav, et sama isik sattub sedavõrd sageli sarnastel asjaoludel sarnastesse liiklusõnnetustesse juhuslikult. Kostja II esitatud liiklusjuhtumite statistika tõendab, et
  1. aastal, kui N. R.i liikluskäitumist ajakirjanduses käsitleti, temaga seotud liiklusjuhtumite toimumine pikemaks ajaks peatus, kuigi eelnevalt oli aastaid olnud neid juhtumeid regulaarselt. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja ei ole nõude eeldusena tõendanud, et 09.07.2021.a liiklusõnnetuse põhjustas kostja I. Esitatud tõendid kogumis tõendavad, et 09.07.
  2. a liiklusõnnetuse põhjustas hageja Opelit juhtinud N. R. tahtlikult, mistõttu on kostja I vastutus kahju eest välistatud ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Kuna hageja kahjunõue kostjate vastu on välistatud, siis ei käsitle kohus hüvitatava kahju suurust. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus hagi täielikult rahuldamata. 4.
  3. Arvestades hagihinda on tegemist

§ 405

lg-s 1 nimetatud hagiga, mida kohus võib oma õiglase äranägemise kohaselt menetleda lihtsustatud korras.

§ 442

lg 10 näeb ette, et sama seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Maakohus käesolevas asjas otsuse edasikaebamiseks luba ei anna. Tulenevalt § 637 lg-st 21 võetakse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotus 5. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi täielikult rahuldamata, siis on põhjendatud

§ 162lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

6.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja I menetluskulude nimekirja (dtl 217-218) kohaselt on kostja I menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku koos käibemaksuga summas 1964,20 eurot. Kostja II menetluskulude nimekirja (dtl 225-226) ja selle täienduse (dtl 239) kohaselt on kostja II menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku koos käibemaksuga summas 3887,74 eurot. Hageja kostjate menetluskulude kohta seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. 6.1. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda kostja I menetluskulud taotletud ulatuses, aga kostja II menetluskulud vaid osaliselt.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline 8

(10)esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. 6.
  1. Kostjat I on menetluses esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat Rene Varul. Kostja I menetluskulude nimekirja (dtl 217-218) kohaselt tegi kostja I lepinguline esindaja toiminguid ajakuluga kokku 11,5 tundi alljärgnevalt: 1) 23.01.
  2. a – tutvumine asja materjalidega, vastuse koostamine hagiavaldusele – 3 tundi; 2) 17.09.
  3. a – tutvumine kindlustusandja ja hageja esitatud protsessidokumentidega, ettevalmistus istungiks, osalemine istungil – 3 tundi; 3) 16.10.
  4. a - tutvumine hageja taotlusega, kohtuistungi protokolliga, seisukoha koostamine kohtule – 1,5 tundi; 4) 28.01.
  5. a – tutvumine hageja taotlusega (tunnistaja ülekuulamiseks), infovahetus kliendiga, seisukoha koostamine kohtule – 1 tund; 5) 11.03.
  6. a – tutvumine kohtumäärusega, teeside koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine – 3 tundi. Kostja I lepinguline esindaja taotleb tasu tehtud toimingute eest tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjat II on menetluses esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat Madis Saar. Kostja II menetluskulude nimekirja (dtl 225-227, 239) kohaselt tegi kostja II lepinguline esindaja toiminguid ajakuluga kokku 19 tundi 56 minutit tundi alljärgnevalt: 1) 14.01.
  7. a - hagimaterjaliga tutvumine ja analüüs, asjaolude kontrollimine, e-kiri kliendile – 2 tundi 18 minutit; 2) 23.01.
  8. a – menetluskulude tagatise taotluse koostamine – 2 tundi 21 minutit; 3) 26.01.
  9. a – kostja I hagivastusega tutvumine, e-kiri kliendile – 20 minutit; 4) 19.02.
  10. a – e-toimikus nähtavaks tehtud dokumentidega tutvumine – 18 minutit; 5) 27.02.
  11. a – hageja vastusega tutvumine – 16 minutit; 6) 22.03.
  12. a – kostja vastuse koostamine – 8 tundi 18 minutit; 7) 24.10.
  13. a – vastuse koostamine hageja taotlusele – 1 tund 24 minutit; 8) 25.01.
  14. a – vastuse koostamine hageja taotlusele – 1 tund 37 minutit; 9) 19.02.
  15. a – 18.02.
  16. a kohtumäärusega tutvumine, e-kiri kliendile – 14 minutit; 10) 11.03.
  17. a – lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund 44 minutit; 11) 19.03.
  18. a – hageja menetluskulude kohta seisukoha koostamine – 1 tund 6 minutit. Kostja II lepinguline esindaja taotleb tasu tunnihinnaga koos käibemaksuga 192 eurot. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh menetlus käiku, mahtu ja keerukust saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks mõlema kostja esindaja toimingud ja ka esindajate ajakulu märgitud ulatuses. Kostjate lepinguliste esindajate toimingud on põhjustatud hagejast, kes esitas kohtusse hagiavalduse ja menetluse käigus esitas korduvalt taotlusi, millele kostjad pidid vastama ning oma seisukohad esitama. Arvestades menetluse asjaolusid saab pidada esindajate ajakulu toimingutele mõistlikult vajalikuks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu, mis kostja I esindajal on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ja kostja II esindajal 192 eurot koos käibemaksuga, s.o 149,76 eurot ilma käibemaksuta. Tunnitasu sellises määras ei ületa keskmiselt sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on põhjendatud hüvitada temale lepingulise esindaja tasu koos lisanduva käibemaksuga. Kostja II on 9

(10)käibemaksukohuslane, aga on kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada, sest kostja II põhitegevus on kindlustusteenuse osutamine ja tulenevalt käibemaksuseaduse § 29 lg-dest 1 ja 3 ei saa ta menetluskuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud ka kostjale II lepingulise esindaja tasu hüvitada koos käibemaksuga. Kui arvestada, et kostja II esindaja on teinud toiminguid 19 tunni ja 56 minuti ulatuses, tunnitasuga koos käibemaksuga 192 eurot, siis kujuneb esindaja tasu suuruseks 3827,20 eurot, mitte 3887,74 eurot. Seega on põhjendatud kostja II menetluskuluks lepingulise esindaja tasu summas 3827,20 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja hüvitatavaks kostja I menetluskulud koos käibemaksuga summas 1964,20 eurot ning kostja II menetluskulud koos käibemaksuga summas 3827,20 eurot. 6.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 1964,20 eurot ja kostja II kasuks summas 3827,20 eurot. Kostja II taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 2 alusel otsuses, et hagejal tuleb temalt kostja II kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.