lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) V.X , isikukood XXX; e-posti aadress: xxx), elukoht xxx, karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 ja 132 p-st 2 kohus otsustas:
lg 1 p 2 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, antud juhul 50km/h. Juss Jalakase tegevus kvalifitseeriti liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja teda karistati rahatrahviga 3 8 trahviühikut, so 152 eurot. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS
lg 1 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tegu on tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud
Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (vähemalt 22 km/h), et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik Arvin Paju on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusemõõteseadet LaserCam 4, seerianumbriga LE0273, taatlustunnistust TTRS19/
Vaidlust ei ole selles, et Suur-Sõjamäe tee Tallinnas on asulasisene tee. Seega on V.X toime pannud
6. Kaebaja selgitab, et ta sõitis Suur Sõjamäe teel rahulikult 50km/h ja kui talle keeras ette teine sõiduk, mille kiirus oli väiksem kui 50km/h, alles seejärel otsustas ta sellest kiirendades mööduda. Videosalvestiselt nähtub, kuidas kaebaja sõiduk BMW reg xxx möödub kaherealisel teel (ühes sõidusuunas on kaks sõidurida) parempoolselt sõidurajalt teisest sõidukist Opel reg xxx, selle käigus fikseeritakse BMW kiiruseks 75km/h ja reastub seejärel tagasi vasakusse sõiduritta. Kohe peale tagasireastumist langeb BMW sõidukiirus märgatavalt 41km/h-ni. Samal ajal nähtub Opeli kiiruseks 46 km/h. Kaebaja leiab, et aeglasest sõidukist võibki mööda kiirendada ning see on seadusega lubatud. Kohus sellega ei nõustu ja märgib järgmist asulasisesel teel on 50 km/h suurim lubatud kiirus, mitte kohustuslik liikumiskiirus.
lg 3 p 1 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning sõidukiiruse valikul peab juht arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kuigi ka liikluse takistamine, mida 3 4-19-6083 saab teha ka liigaeglase sõitmisega, on samuti liiklusseaduse § 50 lg 7 p 1 alusel keelatud, siis ei saa vähesel määral alla 50 km/h sõitmist lugeda liigaeglaseks sõitmiseks, mis takistab liiklust. Videosalvestiselt nähtuvalt oli Opeli kiirus 46km/h ning isegi kui see Suur Sõjamäe teele keerates võis olla algselt ka väiksem, siis oli tegemist nö ajutise kiirust koguva sõidufaasiga, mis ei andnud alust kaebajale sellest lubatud sõidukiirust (50km /h) ületades mööduda. Kuna videosalvestis on piiratud mahuga ja sellest ei nähtu, kas ja mis hetkel Opel keeras Suur Sõjamäe teele kaebaja sõidukile ette, siis kohus ei saa seda osa lõpuni tõsikindlalt hinnata. Samas ei muuda see ka kuidagi olematuks kaebaja poolt toimepandud rikkumise ning olemasolevate materjalidega on see tuvastatud. Kohus leiab, et subjektiivse koosseisu mõttes pani kaebaja teo toime tahtlikult, seda kavatsetuse vormis, kuivõrd on ka ise kinnitanud, et teadlikult ja tahtlikult ületas möödasõidul sõidukiirust. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Järelikult on V.X toime pannud koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav
8. Kohus märgib täiendavalt ka seda, et teise sõiduki poolt liigaeglane sõitmine, mis
lg 7 p 1 mõttes on liikluse takistamine, ei anna teistele isikutele õigust panna toime ise mõnda (liiklus)rikkumist. Kohane käitumine sellises olukorras oleks sellest teada anda politseile, kes rikkujaga edasi tegeleb. Sama kehtib ka väidetavaid õigusrikkumisi toimepanevate politseinike kohta, kellele kaebaja samuti oma kaebuses viitab. Ka nende puhul tuleks sellest koheselt teada anda hädaabi üldisel telefoninumbril 112, misjärel seadust rikkunud politseinikega saab vajadusel edasi tegeleda politsei sisekontroll. Kui politsei operatiivsõidukil puudub seaduslik alus kiiruse ületamiseks, siis kehtivad ka neile üldised liikluseeskirjad ja seaduse rikkumine on karistatav. 9.
lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (so 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. 10. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et V.X-i süü antud asjas ei ole suur. Kohtuväline menetleja on V.X-ile määranud karistuseks
lg 2 järgi rahatrahvi 38 trahviühikut, s.o 152 eurot, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra (keskmine määr on 50 trahviühikut, so 200 eur).
lg 2 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul on kaebaja ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h, seega on süü tema poolt toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamine antud väärteokoosseisu mõttes pigem väike, so miinimumi lähedal ja isik realiseeris napilt vastava süüteo lg 2 järgi kvalifitseeritud koosseisu. Võrdluseks
lg 1, mis näeb ette vastutuse kiiruseületamise eest kuni 20km/h näeb samas ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Samas, asjaolu, et ta pani teo toime kavatsetult, suurendab tema süü suurust. Videokaamera salvestiselt nähtuvalt oli väärteo toimepanemise hetkel liiklus suhteliselt hõre ja kedagi otseselt see ohtu ei seadnud, tegemist on sirge kaherealise ja hea nähtavusega teega. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik V.X-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on ta varem karistamata isik, mille tõttu võib isikule etteheidetavat väärtegu pidada pigem erandiks ning seetõttu tema esmakordne karistamine ei tohi olla põhjendamatult raske. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel 4 4-19-6083 korral võib liiga range karistus olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt. 11. Seetõttu leiab kohus, et talle mõistetud karistust tuleb mõnevõrra vähendada, tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse ning mõistab talle karistuseks 20 trahviühikut, so 80 eurot. Ülejäänud osas, sh rahatrahvi tasumine ositi tähtajaga kuni 07.07.2020 jätab kohus jõusse. Rahatrahvi tasumisel tuleb lähtuda kohtuvälise menetleja otsuses viidatud pangaarvetele ja viitenumbrile. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.