← Eesti

2-07-39888/144

Obsah (12)§ 428§ 162§ 168§ 663§ 657§ 651§ 423§ 654§ 174§ 177§ 427§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-07-39888 Kohtuasi Gatsby

) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses toimusid nõuete kaitsmise koosolekud 27.08.2007, 03.10.2007 ja 17.01.

  1. Hageja nõue vaadati läbi 27.08.2007 koosolekul, nõudele esitasid vastuväite pankrotihaldur, kostja II, kostja III, kostja IV ja kostja V. Pankrotihaldur esitas nõudele osalise vastuväite summas 995 501 krooni. Ülejäänud võlausaldajad vaidlustasid nõude täies ulatuses, samuti nõude rahuldamisjärgu ja nõuet tagava pandiõiguse. Samal koosolekul esitati vastuväited ka kostja II, kostja III, kostja IV ja kostja V nõuetele. Kohtute infosüsteemi andmetel on määruse tegemise ajaks jäänud kostja II nõue Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata tsiviilasjades nr 2-07-39599 ja 218-
  2. Kostja IV nõue jäi tunnustamata tsiviilasja nr 2-07-46135 tulemusena. Kostja V nõuded jäid tunnustamata tsiviilasjas nr 2-07-
  3. Kostja III nõue, mis vaadati läbi 17.01.2012 nõuete kaitsmise koosolekul, on tunnustatud tsiviilasjas nr 2-12-
  4. Pankrotiseaduse § 103 lg 8 (nõuete kaitsmise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei arvestata nõude tunnustamise hagi lahendamisel nende võlausaldajate vastuväidetega, kes ei esitanud hagi enda nõude tunnustamiseks või kui nende esitatud hagi jäi rahuldamata. Kuna kostjate II, IV ja V nõuded on Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses jäänud tunnustamata, ei arvestata nende vastuväiteid hageja nõudele. Kuna nende endi nõuded on jäänud tunnustamata, ei saa neid enam lugeda võlausaldajateks, kelle õigusi hageja nõude võimalik tunnustamine saaks rikkuda. 2 2-07-39888
  5. Maakohus lõpetas menetluse kostja I vastu esitatud nõude osas

§ 428lg 1 p 3 alusel, kuna hageja on hagist loobunud.

6. Läbi vaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud jättis maakohus

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Hagi jäi osaliselt läbi vaatamata, kuna kostjate II, IV ja V nõuded jäid Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. See on asjaolu, mida hageja ei saanud mõjutada. Hagi esitamiseks oli seaduses ette nähtud tähtaeg ja hagejal oli hagi esitamise ajal õigustatud huvi hagi esitamiseks ning oma õiguste kaitseks, kuna kostjad olid ta nõude vaidlustanud. Hageja õiguskaitsevajadus on ära langenud menetluse ajal. Hageja ei vastuta sellises olukorras hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (RKTKm 06.01.2010, 3-2-1-154-09, p 14). Kuna hagi läbi vaatamata jätmise on põhjustanud hagejast mitteolenev asjaolu, oleks kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jäävad nende nõuetega seotud senised menetluskulud poolte endi kanda (sarnaselt TlnRnKm 08.02.2017, 2-15-14957 ja 06.12.2016, 2-15-14033). 7. Kostja I vastu esitatud nõudega seonduvad menetluskulud jäid

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Kostja IV esitas 17.12.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis läbi vaatamata kostja IV vastu esitatud nõude ning jaotas menetluskulud.
  2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagi on õiguslikult perspektiivitu ning hageja taotletav eesmärk ei ole saavutatav. Hagimenetluses, sh hagi läbi vaatamata jätmiseks ei saa kohus ise koguda andmeid, hinnata tõendeid ja omal algatusel tuvastada faktilisi asjaolusid. Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud

§ 162lg 4 alusel.

Hagi läbi vaatamata jätmisel reguleerib menetluskulude jaotamist

§ 168lg 2, mille kohaselt tuleb menetluskuud jätta hageja kanda.

  1. Maakohus võttis kostja IV määruskaebuse menetlusse osas, millega vaidlustati kostja IV vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmist ning sellega seotud menetluskulude jaotust.
  2. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

  1. Kostja IV soovis vaidlustada Harju Maakohtu määrust ka osas, milles jäeti kostja II ja kostja V vastu hagi läbi vaatamata ning jaotati nende nõuetega seonduvad menetluskulud, kuid Harju Maakohus keeldus kostja IV määruskaebust eeltoodud osas 08.01.2025 määrusega menetlusse võtmast. Kostja IV esitas kaebuse Harju Maakohtu 08.01.2025 määrusele, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.09.2025 määrusega rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  2. Maakohtu määruse vaidlustas ka kostja I osas, milles tema menetluskulud jäid rahaliselt kindlaks määramata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.02.2025 määrusega Harju Maakohtu 14.10.2024 määruse osas, millega maakohus jättis kostja I menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja saatis asja tagasi maakohtule kotja I menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Tallinna Ringkonnakohus märkis 28.02.2025 määruses, et Harju Maakohtu 14.10.2024 määrus on jõustunud osas, millega maakohus võttis vastu hageja 3 2-07-39888 15.09.2020 hagist osalise loobumise avalduse ja lõpetas kostja I vastu esitatud hagi menetluse ning jättis kostja I vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 16. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 (koosmõjus

§-ga 659) kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus jättis kostja IV vastu esitatud nõude läbi vaatamata ja sellega seonduvalt menetluskulud poolte endi kanda 17. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus põhjendas oma menetluslikku otsustust piisavalt. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

§ 654lg 6 ja § 659 koosmõjust neid ei korda.

  1. Vastuseks määruskaebusele peab kolleegium vajalikuks rõhutada, et hagimenetluses saab iga menetlusosaline ise käsutada oma menetlusõigusi. Hageja saab otsustada, kas, kelle vastu ja mis nõudes ta hagi esitab. Hagi läbi vaatamata jätmine puudutab eelkõige hageja menetlusõigusi. Käesoleval juhul on kostja vaidlustanud hageja nõude läbi vaatamata jätmist. Kostja ei saa nõuda hagi jätkuvat läbi vaatamist, kui hageja on nõustunud maakohtu seisukohaga, et tema hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastasel juhul peaks hageja nõuet edasi menetlema ka juhul, kui hageja ise seda ei soovi (RKTKo 09.06.2021, 2-18-2243, p 20).
  2. Maakohus ei ole eksinud menetluskulude jaotamisel.

§ 162

lg 4 kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt ka RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). 20. Menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu

§ 162lg 4 kohaselt on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p 13).

Maakohus põhjendas menetluskulude poolte kanda jätmist piisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Menetluskulude jaotus

  1. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja IV kanda.
  2. Kuna maakohus vaidlustatud määruses menetluskulusid kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 174lg 4).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab vastavalt

§ 177

lg-le kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 4 2-07-39888 23. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 427esimese lause ja § 696 lg 1 teise aluse alusel.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.