) § 408 lg 2 sätestab, et kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui: - hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta; - kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; - hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud; - kostja taotleb asja sisulist lahendamist ja asi on võimalik sisuliselt lahendada; - kostja on võtnud hagi õigeks.
lg 1 loetletud hagi läbi vaatamata jätmist piiravaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Isegi juhul kui hagejal olnuks nõus asja kirjaliku menetlemisega, kohustab
lg 2, et abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja kohtul on kohustus pooled ära kuulata, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Pooled mõjuva põhjuse olemasolust istungile ilmumata jätmiseks kohut ei informeerinud. 5. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg 3 võib hageja hagi läbivaatamata jätmise korral taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat (vt
lg 1).
lg 2 järgi tuleb menetlusosalisel oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitada tõend, millest nähtub et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega (lg 3). 6. Vastavalt
J. K. taotles hagiavalduse esitamisel menetlusabi ja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. 4.09.2025.a. määrusega rahuldas kohus J. K. menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. 2 Vastavalt
lg 4 kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega (
Seega mõistab kohus hagejalt välja riigituludesse menetluskulud 100 eurot (riigilõiv). / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.