KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-8081 Kohtuasi No

) § 1028 lg 1 alusel. Kostja nõue on muutunud sissenõutavaks alates 07.01.2023 (

§ 82lg 1 ja lg 7).

Kostja ei nõustu, et lepingu tõlgendamise tulemusel tuleks lugeda leping sõlmituks hageja soovitud kõrgema hinnaga. Leping on selge. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe suurema summa tasumiseks. Lepingut ei saa muuta hageja väidetava eksimuse tõttu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg 1). Hagejal ei ole õigust lepingut tühistada. Hageja ei ole enne vaidlusaluste 4 2-23-8081 arvete esitamist kostjat ka informeerinud sellest, et hageja arvates on tal õigus leping tühistada. Kostja ei ole viinud hagejat lepingu hinna osas eksimusse. Hind on lepingus selgelt kirjas. Lepingu hind kujunes läbirääkimiste käigus ning tähtsust ei oma, et enne lepingu allkirjastamiseni jõudmist arutleti ka teistsugustel tingimustel lepingu sõlmimise üle. Kostjal puudus tahe täita lepingut viisil, nagu hageja seda ühepoolselt tõlgendas. Kuigi kostja on hagejale tasunud arved suuremas summas, kui leping ette näeb, siis ei ole kostja arvete tasumisega nõustunud täitma lepingut kõrgema hinnaga. Hageja esitas alusetult arved suuremas summas. Kostja raamatupidaja tasus ekslikult arved kontrollimata nende vastavust lepingule. Kuna hageja esitas mitu arvet, selgus enammakse alles siis, kui auditeerimise käigus projekti kulu ja vastavus lepinguga üle kontrolliti (iga ükskiku arve tasumisel ei olnud võimalik enammakset märgata). Koheselt pärast enammakse avastamist esitas kostja hagejale tagasinõude. Kostjal on õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmisega viivitamise tõttu ka viivist seadusjärgses määras (

§ 113lg 1).

07.07.2023 seisuga on hageja nõudele lisandunud viivis 944,16 eurot. Viivis suureneb iga päevaga. 2.

1. Kostja ei vaidle vastu asjaoludele, et hageja on esitanud kostjale seoses projektidega Columbus, Haabersti ja JMV arveid 12 808,44 euro (sh käibemaks) ulatuses, mida kostja ei ole tasunud. 2.
2. Kostja on

§ 110

lg 1 alusel keeldunud Radissoni Riga hotelli, Columbuse, Haabersti ja JMV projektide maksmata arvete tasumisest, kuna hageja ei ole tagastanud kostjale töövõtulepingu nr 542 alusel enammakstud 17 934,87 eurot (sh käibemaks). Hageja ja kostja on teinud regulaarselt koostööd mitmete sisustusprojektide raames ning vastastikused nõuded on tekkinud lühikese ajaperioodi jooksul (aastatel 2021–2023). Seetõttu on nõuded piisavalt seotud, mis võimaldab kostjal keelduda enda kohustuse täitmisest.

§ 114

lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma ka viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. 2.

1. Kui kohus peab hageja nõudeid põhjendatuks, tasaarvestab kostja esimeses järjekorras hageja põhinõude (17 129,27 eurot) ning teises järjekorras hageja viivisenõude (hagi esitamise seisuga 644,78 eurot) enda töövõtulepingu nr 542 alusel tehtud enammakse tagastamise nõudega (17 934,87 eurot) ning lisanduva viivisenõudega (07.07.2023 seisuga 944,16 eurot) ulatuses, mis on kohtulahendi tegemise ajaks muutunud sissenõutavaks. Maakohtu otsus ja põhjendused
2. Harju Maakohus rahuldas 05.07.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17 129,27 eurot ja viivise 2912,35 eurot seisuga 05.07.
3. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses toodud määras põhinõudelt (s.o 17 129,27 eurolt) alates 06.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. 5 2-23-8081 Radissoni Riga hotelli näidistoa mööbel 3.

1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: - kostja saatis 26.05.2022 hagejale e-kirja palvega teha hinnapakkumine Radisson Riga hotelli näidistoa mööblile; hageja 26.07.2022 hinnapakkumise nr 1769 järgi oli mööbli hind koos transpordi ja paigaldusega 9321,35 eurot (koos käibemaksuga 20%), hageja saatis selle e-kirjaga kostjale; hageja edastas kostjale 28.07.2022 e-kirjaga tellimuse kinnituse nr 1365 maksumusega 9321,35 eurot (koos käibemaksuga 20%) ja ettemaksu arve nr 1886 poole ulatuses kogumaksumusest, s.o 4660,68 eurot; kostja tasus 02.08.2022 ettemaksu 4660,68 eurot; hageja valmistas mööbli vastavalt tellimuse kinnitusele, kuid Radisson Riga hotelli pidaja ei lubanud mööblit näidistuppa paigaldada, sest valmistatud mööbli värv ei olnud sama või sarnane hotellitoas olemasoleva mööbliga. hageja esitas kostjale 12.10.2022 arve nr 1965 müügilepingust tuleneva teise osamakse (s.o 4660,67 eurot) tasumiseks, tasumise tähtajaga 26.10.
2. Hageja saatis arve kostjale 12.10.2022 e-kirjaga; kostja keeldus arve tasumisest, viidates ühe põhjusena, et toodetud mööbel ei vastanud kostja tellimusele (hagejale saadetud joonistele). 3.
3. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled Radisson Riga hotelli näidistoa mööblit puudutava lepingu alates kostja poolt 02.08.2022 ettemaksu tasumisest. Hageja esitas kostjale pakkumise (28.07.2022 e-kirjaga saadetud tellimuse kinnitus nr 1365), mille kostja oma teoga (ettemaksu arve nr 1886 tasumine) aktsepteeris, millisest hetkest alates on leping poolte vahel ka sõlmitud (

§ 9lg 2).

3.

1. Maakohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud müügileping. Leping on sõlmitud valmistatava asja (hotellitoa mööbli) tellimiseks ning hinnapakkumises näidatud paigalduse maksumus (rida Installation on site – hind sisaldab eelnimetatud toodete paigaldust“) 3750 eurot on alla poole hinnapakkumise summast ilma käibemaksuta (7767,79 eurot). 3.
2. Maakohtu hinnangul olid Radisson Riga hotelli näidistoa tootejoonised pooltevahelise müügilepingu osaks. Kostja palus tellimuse esitamisel hagejal valmistada mööbel vastavalt tootejoonistele ning hageja on hinnapakkumist koostades kinnitanud nendega tutvumist ja vastavalt nendele joonistele hinnapakkumise koostamist. 3.
3. Radisson Riga hotelli näidistoa tööjoonistes on laminaatdetailidel värvi kohta esitatud järgmised nõudmised: „LAMINAAT Cherry. Sobitada olemasoleva vineeriga. Näidis peab enne valmistamist Doos heaks kiitma“. Samas on ka väike pilt etteantud värvitooniga. Lisaks on tööjoonistes trükitud olemasoleva mööbli (kapi) pilt. Maakohtu hinnangul ei olnud Radisson Riga hotelli näidistoa tööjoonistes ette antud spetsiifilist värvitooni värvikoodi täpsusega. Laminaadi värvi kohta kasutatud termin „Cherry“ ei ole konkreetne ja üheselt mõistetav värvitoon. Samuti ei tulenenud nõudest mööbel sobitada olemasoleva mööbliga konkreetset värvitooni. Kostja on küll viidanud värvikaardi väljavõttele, kuid selles ei ole toodud tooni „Cherry“ ega sellele vastavat koodi. Samuti on hageja esitanud tõendi, et dekoori tootjal ei ole värvitooni nimega „Cherry“. Samuti ei ole hageja esitanud kostjale hinnapakkumist laminaadi tootmiseks värvikoodiga „Cherry“ ega „Havanna Cherry“, vaid 6 2-23-8081 koodiga „Pfleiderer R42006ML“. Kostja on selle hinnapakkumise aktsepteerinud ning vaidlus puudub, et hageja tootis selle värvitooniga mööbli. 3.
4. Hageja ei ole müügilepingut rikkunud, kui ei kooskõlastanud konkreetse värvitooni sobivust lõpptellija või selle arhitektidega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hagejalt mööbli allhanke korras ehk mööbli lõpptellijaga suhtles kostja, mitte hageja. Kostja ei ole väitnud, et hagejal oleks olnud kohustus kooskõlastada hinnapakkumine või selles toodud laminaatdekoori värv otse lõpptellijaga ehk Radisson Riga hotelli või selle arhitektidega. Asjaomast kohustust hagejale pooltevahelisest müügilepingust ka ei tulenenud. 3.
5. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei näidanud hagejale olemasoleva mööbli või dekoori näidist tellimise esitamisel. Samuti puudub vaidlus, et kostja ei nõudnud hagejalt olemasoleva mööbliga tutvumist Radisson Riia hotellis enne hinnapakkumise tegemist. Ka seda kohustust ei tulenenud hagejale müügilepingust. 3.
6. Nii hageja kui ka kostja tegevusala on seotud kontorite sisustamisega ja selleks vajaliku mööbli tellimise või valmistamisega. Seega on mõlema poole teadmised ja oskused asjaomasel alal, sh mööbli värvikoodide kohta, võrdsed. Kostja pidi aru saama, millises värvitoonis laminaatdetaile hageja pakub. Kostja kooskõlastas hageja hinnapakkumise. Hageja ei vastuta selle eest, kui mööbel ei sobi olemasoleva mööbliga. Nõue sobitada pakutav mööbel olemasolevaga tähendab seda, et seda pidi tegema hageja failis kujutatud või paberil trükitud mööbli pildi põhjal. On üldteada, et fotol sõltub värvi tajumine foto tegemise valgustingimustest, trükikvaliteedist ja faili suurusest jms. Fotodel võib mööbli värvi tajuda erinevalt. 3.
7. Kuna hageja valmistas müügilepingu tingimustele vastava asja, siis kostjal puudus alus keelata hagejal mööblit paigaldamast. Asjaolu, et lõpptellija seda tegi, ei kuulu hageja vastutusalasse, kuna hagejaga sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja kui ostja asja vastu võtma (

§ 208lg 1) ehk siinsel tagama mööbli paigaldamise võimaldamise.

Kuna kostja seda ei taganud, sattus kostja vastuvõtuviivitusse (

§ 119lg 1).

Kuna hageja ei saanud mööblit paigaldada kostjast tuleneva asjaolu tõttu, siis on hagejal

§ 109lg 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt müügilepingus kokkulepitud tasu maksmist.

Columbuse, Haabersti ja JMV projektid 3.

1. Hageja nõue kostja vastu Columbuse, Haabersti ja JMV projektide eest on põhjendatud. Kostja ei ole vastu vaielnud nõude aluseks olnud faktilistele asjaoludele, samuti sellele, et kostja ei ole hageja asjaomaseid arveid tasunud. Advokaadibüroo Sorainen kontori projekt 3.
2. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 30.07.2021 töövõtulepingu nr
3. Lepingu p 3.1 kohaselt on lepingu hind 117 047,70 eurot. Lepingu hind sisaldab endas muuhulgas töövõtja lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi, sealhulgas materjalikulu, tööjõukulu, transpordikulu, samuti kõiki muid tööde teostamiseks tehtud kulutusi. Lepingu punkti 3.2 sätestab, et kui pole teisiti kokku lepitud, siis sisaldab hind käibemaksu. 3.
4. Maakohus leidis, et lepingut vastavalt

§ 29

tõlgendusreeglitele tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et lepingu p-s 3.1 märgitud hind ei sisaldanud käibemaksu ning see lisandus hinnale. Seega ei ole kostja hagejale tasunud rohkem, kui lepingus kokku lepitud. 7 2-23-8081 Seetõttu puudus kostjal alus keelduda rahuldamast hageja eelnevalt käsitletud nõudeid

§ 110lg 1 alusel ning teha tasaarvestust.

Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tegi hageja kostjale hinnapakkumise nr 1496 hinnaga 117 047,70 eurot pluss käibemaks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks teinud muid hinnapakkumisi, sh summaga 117 047,70 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hinda 117 047,70 eurot (millele lisandub käibemaks) oleks täiendavalt läbi räägitud ja vähendatud 20% võrra. Lepingu p-s 8.2 kinnitab kostja hinnapakkumisega tutvumist ning kinnitab selle piisavust lepingu objekti määratlemiseks ja tööde tegemiseks. Lepingu p 3.7 kohaselt on nii lepingu hind kui ka eelarve (ehk hinnapakkumine) töövõtjale siduv. Seetõttu tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda ka hageja esitatud ja kostja heakskiidetud hinnapakkumisest nr 1496, milles on toodud tarnitavad asjad ja ka hinnad. Lisaks esitas hageja kostjale arved lähtudes sellest, et lepingu hind on 117 047,70 eurot (millele lisandub käibemaks), ning kostja on arved ilma küsimusi tõstatamata või vastuväiteid esitamata tasunud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja raamatupidamine oli arveid tasudes eksituses. Kostja väited, et arved tasuti eksituse tõttu, ei ole usutavad. Äriühingute vahelises äritegevuses on tavapärane, et asja hind näidatakse ilma käibemaksuta ning käibemaks lisatakse hinnale (mh käibemaksuseaduse § 24 lg 1). Ka hinnapakkumiste esitamisel ja kokkuleppimisel kajastati hind ilma käibemaksuta, st käibemaks lisandus. 3.

1. Kuna kostja jäi viivitusse hageja nõutavate summade tasumisega, on põhjendatud ka hageja viivise nõue. Kostja on 02.04.2024 istungil kinnitanud, et ta vaidle vastu hageja viivise arvestusele ega arvete sissenõutavaks muutumise kuupäevadele. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 4.
3. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole hagejal kostja vastu Radisson Riga hotelli projektiga seotud nõudeid. 4.1.
4. Poolte vahel oli töövõtuleping. Maakohus jättis tähelepanuta, et lisaks paigaldusele moodustab lepingu juures teenuse osutamise komponendi ka mööbli valmistamine. Kuigi mööbli valmistamise kulusid ei ole tellimuses ega arvetel eraldi välja toodud, on eeldatav, et asjaomaste tööde väärtus moodustab vähemalt 2% lepingu koguhinnast (ca 190 eurot, sh käibemaks). Kostja hinnangul on teenuse osutamise komponent lepingu puhul domineeriv ja müügilepingu sätted ei kohaldu (

§ 208lg 2 teine lause).

4.1.

1. Hageja pidi tootma eritellimusmööbli toonis „Cherry“. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et Radisson Riga hotelli näidistoa tööjoonistest ei nähtu, millises konkreetses toonis hageja mööbli tootma peab. Tööjooniste kohaselt pidi valmistatav mööbel olema toonis „Cherry“ ning ühtima hotellitubades olemasoleva mööbliga. Tööjoonistes ei olnud küll märgitud soovitava värvitooni koodi, kuid joonised olid ka ilma koodita piisavalt selged, et määratleda, mis värvi mööbel peab olema. Hageja oli kohustatud tutvuma tööjoonistel kujutatud piltide ja joonistega ning tegema töö nendele vastavalt. Kui hageja hinnangul oli sisend ebaselge või mitmeti mõistetav, oleks hageja professionaalse mööblitootjana pidanud kostjalt täiendavaid selgitusi paluma. 8 2-23-8081 4.1.
2. Kostja ei nõustunud mööbli tootmisega värvitoonis „Havanna Cherry“, kui tasus hageja ettemaksuarve, millel oli valmistatava mööbli tooniks märgitud „Pfleiderer R42006ML“. Poolte kokkuleppe sisuks oli mööbli valmistamine toonis „Cherry“. Maakohus tuvastas, et Radisson Riga hotelli näidistoa tööjoonised olid pooltevahelise lepingu osa, mistõttu pidi hageja tegema hinnapakkumise vastavalt hageja juhistele. Hageja ei täpsustatud, et tegemist on värvikoodiga ega viidatud sõnaliselt, et tegemist on tooniga „Havanna Cherry“. Kostja võis mõistlikult eeldada, et hinnapakkumises näidatud värvikoodid vastavad kostja tellimusele. Hageja ei teavitanud kostjat, et ta otsustas valmistada mööbli toonis „Havanna Cherry“ (mitte „Cherry“). Hageja rikkus

§ 14

lg-st 1 tulenevat kohustust teatada asjaoludest, mille vastu teisel poolel on äratuntav oluline huvi. 4.1.

1. Ettemaksuarve tasumine ei ole käsitatav lepingu muutmisena valmistatava mööbli värvi osas. Kostja nõustus küll hageja hinnapakkumisega (toodetava mööbli hinnaga), kuid ei taganenud seejuures enda soovist saada mööbel toonis „Cherry“. Hageja kinnitas kostjale 28.11.2022 e-kirjas, et vale värvitooni valik oli hageja eksimus. 4.1.
2. Kostja võimalik kohustus kinnitada mööbli sobivus lõpptellijaga ei oma tähtsust. 4.
3. Hagejal ei ole kostja vastu Columbuse, Haabersti ja JMV projektidega seotud nõuded, sest kostja on keeldunud summa tasumisest

§ 110

alusel ja on Columbuse, Haabersti ja JMV projektidega seotud nõuded tasaarvestanud enda nõudega hageja vastu. Hageja nõuded kostja vastu lõppesid tasaarvestuse tulemusena (

§ 186p 2).

4.

1. Kostjal oli õigus keelduda hagejale tasu maksmisest. Kostja on tasunõude kehtivalt tasaarvestanud. 4.3.
2. Töövõtulepingu tingimused sisalduvad 30.07.2021 allkirjastatud lepingus. Lepingus on ka hinnakokkulepe, mille kohaselt on lepingu hind 117 047,70 eurot, milles sisaldub käibemaks. Arvestades lepingu p-te 3.7 ja 5.2, ei saa tasukokkulepe tulla kuskilt mujalt kui lepingust. 4.3.
3. Lepingu tõlgendamisel ei saa jõuda järelduseni, et hinnale lisandub käibemaks. Lepingu p-d 3.1 ja 3.2 on hinna osas selged ega vaja tõlgendamist. Lepingu tõlgendamine viisil, et hinnale lisandub käibemaks, oleks vastuolus lepingu sõnastusega ning muudaks lepingus sisalduva hinnakokkuleppe sisutuks. Lepingu tõlgendamine ei saa tuua kaasa lepingutingimuste sisulist muutmist või tühistamist. Lepingupoolte ühine tahe leppida kokku, et hinnas sisaldub käibemaks. Nii on pooled lepingus kirjalikult kokku lepitud ja see nähtub ka lepingu sõlmimise asjaoludest. Lepingu tõlgendamist ei mõjuta asjaolu, et hageja ei ole muutnud hinnapakkumist. Lepingu hind tuleneb lepingu p-dest 3.1 ja 3.2 ning hinnapakkumine või selle muutmine või muutmata jätmine ei ole lepingu hinna tuvastamisel oluline. Pooled leppisid hinna muutmises suuliselt kokku. Lepingu tõlgendamisel ei oma tähtsust, et kostja on hageja arved ekslikult tasunud kokkulepitust suuremas summas ning kostja töötaja on esitanud ekslikult leppetrahvinõude arvete summast (mitte allkirjastatud lepingust) lähtudes. 4.
4. Kuna kostjal on hageja vastu nõue 17 934,87 eurot Advokaadibüroo Sorainen kontori projektis enamtasutud summa tagastamiseks, siis võis kostja keelduda enda kohustuse täitmisest hagejale

§ 110lg 1 alusel.

Kostja on tasaarvestanud hageja nõuded enda Advokaadibüroo Sorainen kontori projekti raames tehtud enammakse tagastamise nõudega. 9 2-23-8081 Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.
3. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna ning palus uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.
4. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-des 3.1 ja 3.7 loetletud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. Seega võtab ringkonnakohus need asjaolud TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses ka selle üle, et hageja nõue kostja vastu seoses Columbuse, Haabersti ja JMV projektidega on põhjendatud.
5. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale tasu 4660,67 eurot Radisson Riga hotelli näidistoa mööbli eest. Columbuse, Haabersti ja JMV projektide tasunõudega seoses ning juhuks, kui hageja nõue Radisson Riga hotelli näidistoa mööbli eest osutub põhjendatuks, on kostja esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse, tasaarvestamaks tal hageja vastu oleva 17 129,27 euro tagastamise ja viivise nõudega.
6. Ringkonnakohus hindab kõigepealt hageja nõuet tasu saamiseks Radisson Riga hotelli näidistoa mööbli eest (I) ja seejärel kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust (II). Lõpetuseks teeb ringkonnakohus menetluslikud otsustused. I
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus müügilepinguna

§ 208lg 1 tähenduses.

kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti 11.1. Vastavalt

§ 208

lg-le 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 208

lg 2 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks. Seega kohaldub müügilepingu regulatsioon üldjuhul ka valmistatava asja tellimisel ja võõrandamisel. 11.2. Kostja tellis hagejalt Radisson Riga hotelli näidistoa mööbli. Lepingu põhisisuks oli mööbli omandi üleandmine tasu eest. Kuigi müüdud asja olemuse tõttu vajab see ka paigaldamist, ei muutu leping seetõttu veel töövõtulepinguks. Müügilepingu sätteid ei kohaldata üksnes nendele lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises (

§ 208lg 2).

10 2-23-8081 11.

1. Sõltumata hageja hinnapakkumises ja tellimusel kinnitusel märgitud mööbli paigaldamise maksumusest, oli lepingu esemeks valmistatava mööbli tellimine. Ilma mööbli tellimiseta ei olnud vajadust seda ka paigaldada. St paigaldamine ei olnud iseseisev põhikohustus. Ringkonnakohtu hinnangul oli leping eelkõige suunatud mööbli võõrandamisele, kui et selle paigaldamisele. Ka kohtupraktikas on eritellimusena valmistatava köögimööbli osas leitud, et tegemist on müügilepinguga olukorras, kus leping hõlmas ka valmistatava mööbli tarnimist ja transporti (vt nt RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-16-17, p 14). Maakohus tuvastas õigesti, et mööbli paigalduse maksumus 3750 eurot on alla poole lepingu maksumusest (s.o 7767,79 eurot ilma käibemaksuta). Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, nagu oleks teenuse osutamise komponent olnud lepingu puhul domineeriv. 11.
2. Ebaõige on kostja käsitlus, nagu tuleks lepingu puhul eraldi tuvastada, millise mahu moodustas lepingust mööbli valmistamine kui selline. Nagu eelnevalt viidatud, kohalduvad müügilepingu sätted ka valmistatava asja tellimisel. Poolte esiletoodud asjaolud ei võimalda järeldada, et poolte tahe oli sõlmida müügilepingu kõrvale eraldi töövõtuleping müügilepingu eseme (mööbli) paigaldamiseks.
3. Ringkonnakohtu hinnangul vastab valmistatud mööbel lepingu tingimustele. Hageja ei ole lepingut rikkunud. 12.
4. Maakohtule ei saa ette heita tõendite hindamise nõuete rikkumist. Hageja on kostjalt saadud tööjoonistest lähtudes pakkunud hinnapakkumises ja tellimuse kinnituses, et laminaadi detailid toodetakse toonis „Pfleiderer R42006ML“ (dtl 10 ja 12). Kostja on hageja hinnapakkumise üle vaadanud ja selle kinnitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et fotodel võib tööjoonistel olnud värvitooni tajuda erinevalt. Kostja pidi hinnapakkumises ja tellimuse kinnitusel märgitud värvitooni põhjal aru saama, millises värvitoonis hageja kostjale laminaatdetaile pakkus. Kuna kostja on sisustusteenuste pakkuja, võib temalt asjaomaseid teadmisi eeldada. Hagejal ei olnud kohustust lõpptellijaga laminaatdetailide värvitooni kooskõlastada. Samuti ei esitanud kostja hagejale olemasoleva mööbli või dekoori näidist tellimuse esitamisel. 12.
5. Hageja tegi kostjale hinnapakkumise kostja esitatud materjalide alusel (dtl 9), pakkudes laminaatdetailide toonina „Pfleiderer R42006ML“ (dtl 10). Hageja on selgitanud, et toon „Cherry“ võib tähendada laia variatsiooni erinevatest toonidest (dtl 226, p 10) ja „Cherry“ võib vastata mitmele toonile (dtl 289, ajamärgid 00:05:19 ja 00:13:52). Kostja esindaja on e-kirjavahetuses märkinud, et ei kontrollinud üle, mida tähendab „Havanna Cherry“ nime kandev toode (dtl 234). Kostja ülesanne oli nõustumise andmisel veenduda, et hageja pakutud laminaatdetailine toon oli see, mida kostja hagejalt soovis. 12.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tootejoonised olid müügilepingu osaks (tootejooniste järgi tuli hagejal mööbel valmistada), kuid laminaatdetailide toon tulenes hageja pakkumisest (dtl 10–11), sest tööjoonistel ei olnud ette nähtud konkreetset värvitooni selle täpsusega.
7. Kuna hageja ei ole lepingut rikkunud, leidis maakohus õigesti, et hageja tasunõue seoses Radisson Riga hotelliga on põhjendatud. Kuna kostja ei võimaldanud hagejal mööblit paigaldada, sattus kostja vastuvõtuviivitusse (

§ 119lg 1).

1. Järgnevalt hindab ringkonnakohus kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust. 11 2-23-8081 II
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud töövõtulepingu nr 542 tõlgendamisel ja kohaldas ebaõigesti

§ 29lg-t 1.

Lepingu p-d 3.1 ja 3.2 on hinna osas selged, ja neist nähtub poolte selge tahe, et lepingu hinnaks on 117 047,70 eurot, mis sisaldab käibemaksu.

1. Lepingu p 3.1 kohaselt on lepingu hind 117 047,70 eurot. Lepingu hind sisaldab endas muuhulgas töövõtja poolt lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi, sealhulgas materjalikulu, tööjõukulu, transpordikulu, samuti kõiki muid tööde teostamiseks tehtud kulutusi. Vastavalt lepingu p-le 3.2, kui pole teisiti kokku lepitud, siis sisaldab hind käibemaksu (dtl 163).
2. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (

§ 29lg 1).

Allkirjastatud töövõtulepingust nr 542 tuleneb ringkonnakohtu hinnangul selgelt poolte tahe leppida kokku lepingu hinnas 117 047,70 eurot, mis sisaldab käibemaksu. See, kas pooled võisid leppida kokku teisiti, kui lepingu p-des 3.1 ja 3.2 kirjas, ei ole lepingu tõlgendamise küsimus, vaid eeldas poolte asjaomase kokkuleppe tuvastamist. Lepingu sisu ei saa tõlgendamise kaudu muuta. Lepingut allkirjastades on hageja kinnitanud, et nõustub selles toodud hinnaga. Poolte hinnakokkulepe on ringkonnakohtu arvates selge. Maakohus ei ole tuvastanud ja poolte esiletoodud asjaoludest ei nähtu poolte kokkulepet muuta lepingu p-des 3.1 ja 3.2 märgitud hinda – st et lepingu hind oleks 117 047,70 eurot, millele lisandub käibemaks.

1. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et pooled pidasid prioriteetseks 30.07.2021 allkirjastatud lepingut, vaatamata sellele, et lepingu sõlmimisele eelnevalt olid pooled arutanud erinevate tingimuste üle (dtl 170, P.F 28.07.2021 kell 15.46 saadetud e-kiri – „Tellimuse kinnitust pole tarvis saata, sest tegime lepingu, kus on kõik tingimused juba kokku lepitud“). Seejuures teadvustasid pooled, et tellimuse kinnitusel on punktid, mis ei ole lepinguga kooskõlas. Seetõttu palus kostja hagejal kinnitada, et pooled lähtuvad allkirjastatavast lepingust (samas). Vastusena sellele on hageja kinnitanud, et „saame lähtuda lepingust“ (dtl 171, K. Aarna 28.07.2021 kell 15.54 saadetud e-kiri). Vajadusele leping üle vaadata, juhtis kostja juba varem hageja tähelepanu (dtl 367, P.F 27.070.2021 kell 13.19 saadetud e-kiri).
2. Ringkonnakohus märgib, et hageja saatis kostjale ettemaksuarve varem, kui pooled lepingu allkirjastasid (vrd dtl 171, K. Aarna kell 15.07 saadetud e-kiri ja dtl 173, ning dtl 162 töövõtulepingu nr 542 allkirjastamise aeg). Hageja saatis ettemaksuarve ka varem, kui hageja kinnitas kostjale, et pooled lähtuvad lepingust (vrd dtl 171 K. Aarna kell 15.07 ja kell 15.54 saadetud e-kirjad). Seetõttu ei ole lepingu tõlgendamisel põhjendatud lähtuda ettemaksu arvest. Seejuures viitas ettemaksu arve tellimuse kinnitusele, mitte lepingule, mis allkirjastati hiljem, ning ettemaksu tasumise tähtpäev oli juba arve väljastamise kuupäeval, s.o 28.07.2021 (dtl 173).
3. Poolte lepingust nähtuva ühise tahte tuvastamine ei eeldanud siinsel juhul seda, et kostjal oleks tulnud täpselt esile tuua ja tõendada, kuidas pooled jõudsid lepingus märgitud hinnakokkuleppeni. Lepingu sõlmimine ei eeldanud ka seda, et kostja oleks teinud hagejale eelnevalt hinnapakkumise samale summale, mis nähtub lepingust. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et töövõtulepingu nr 542 p-st 3.7 ei tulene poolte kokkulepet, nagu oleks hinnapakkumine töövõtjale siduv, ja et hinnapakkumisest tuleks lähtuda lepingus sisalduva hinnakokkuleppe tõlgendamisel. Pooled sõlmisid lepingu selles toodud tingimustel. Kostja tõi põhjendatult esile, et hageja on kaks korda allkirjastanud lepingu, mille kohaselt on selle hind 117 047,70 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 259–260 ja 162–163). 12 2-23-8081
4. Lepingu p 3.7 esimese lause kohaselt on hind ja eelarve töövõtjale siduv. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähista „eelarve“ lepingu sõlmimisele eelnevalt esitatud hinnapakkumist, sest pooled leppisid lepingus kokku teistsuguses tööde maksumuses ja uut hinnapakkumist kostja hagejale ei esitanud (vt ka dtl 170). Eelarve kujutab endast igasugust töövõtja koostatud töö maksumuse kalkulatsiooni (

III komm

§ 639lg 1).

Tasu suurus tulenes lepingu p-st 3.1 koostoimes p-ga 3.

2. Ringkonnakohtul ei ole toimiku materjalide põhjal alust kahelda selles, et kostja avastas enammaksud summa auditeerimise käigus (dtl 181 – P.F 04.01.2023 kell 11.59 saadetud ekiri).
3. Kostja on selgitanud, et pooled leppisid hinna muutmises kokku suuliselt. Arvestades poolte lepingu allkirjastamisele eelnenud e-kirjavahetust (dtl 170–172 ja 367), ei ole ringkonnakohtul alust kostja selgituse õigsuses kahelda. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul ka alust leida, et kostja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.
4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, nagu saaks töövõtulepingut nr 542 lugeda TsÜS § 93 lg 1 alusel sõlmituks selliselt, et lepingu hinnale 117 047,70 eurot lisandub käibemaks. Menetluses ei ole esile toodud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada hageja eksimust lepingu sõlmimisel. Kuna lepingusse sai selle hind selgelt kirja, ei saanud hagejal olla lepingu hinnast ebaõiget ettekujutust. Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot (TsÜS § 92 lg 5). Pooled ei ole esile toonud ega tõendanud, et hagejal oleks lepingu sõlmimise ajal olnud ebaõige ettekujutus lepingu hinnast (vt kohtuotsuse eelnevad punktid). Seega kannab lepingu maksumusega seotud riski hageja ise.
5. Eelneva kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et kostja tasus hagejale töövõtulepingu nr 542 alusel 17 934,87 eurot ettenähtust rohkem, ning kostjal on

§ 1028

lg 1 alusel õigus nõuda hagejalt viidatud rahasumma tagastamist ja

§ 113lg 1 alusel viivist.

26.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (

§ 197lg 2 esimene lause).

Tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole (teise poole vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud (nõue on sissenõutav) ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu. Nõue, mida tasaarvestatakse, peab

§ 197

lg 1 kohaselt olema täidetav ehk teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus tasaarvestavale poolele (RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 28;

I komm

§ 197lg 2).

Kostja tasus töövõtulepingu nr 542 alusel hagejale tasu nelja arve alusel (dtl 156, p 3) (s.o tasu, mille käibemaksu summale vastavat osa kostja hagejalt osaliselt tagasi nõudis), mille tasumise tähtajad olid varasemad, kui hageja projektide Columbus, Haabersti ja JMV eest väljastatud arvetel (dtl 4–5, p 17 ja 123–131). Tasaarvestuse tagasiulatuvat mõju tuleb arvestada ka viivisenõude puhul (vt nt RKTKo 15.01.2015, 3-2-1-118-14, p 25). Tasaarvestuse jääki, millelt viivist arvestada, ei tekkinud.

1. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 14