Obsah (10)

§ 138§ 144§ 177§ 218§ 651§ 667§ 654§ 175§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-144011 Kohtuas

§ 138

,

§ 144p 1).

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 160 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kohus märkis, et praktikas on advokaatide tunnitasu üldjuhul vahemikus 140180 eurot ilma käibemaksuta, kuid käesolevalt ei ole tegemist niivõrd keerulise tsiviilvaidlusega, mis õigustaks tunnihinda 160 eurot. Maakohus luges hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinnaks 140 eurot. Kohus hindas hageja õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, ning leidis, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, välja arvatud 12.12.2023 toiming kostja 08.12.2023 vastuväite analüüs ja seisukoha koostamine, 1 tund, 160 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud seisukohta kostja 07.12.2023 vastuväitele. Maakohus pidas kostja 08.12.2023 vastuväite analüüsi põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi. Maakohus leidis, et ülejäänud dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 3056,67 eurot ((22 tundi 35 minutit – 0,75 tundi) x 140eurot/h). Hageja menetluskulud koos riigilõivuga 425 eurot on kokku 3481,67 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust on hageja põhjendatud menetluskulud 2854,97 eurot (3481,67 x 82%). Vastavalt

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusele tuleb kostjal alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.2. Maakohus leidis, et kostjal ei ole kohtuväliseid kulusid tekkinud, mistõttu kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138

lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144

p 1).

§ 218

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2 2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on kõik menetlusdokumendid koostanud ise. Kostja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et ta on kasutanud lepingulise esindaja abi. 4 Määruskaebus

1. Kostja esitas 01.07.2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, mida täpsustas 13.10.
2. Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldas ning palub lugeda hageja menetluskuludeks 0 eurot. Samuti vaidlustab kostja maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis tema taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. 5.
3. Määruskaebuse kohaselt puuduvad maakohtu määruses kaalutlused, millest nähtuks, miks luges maakohus hageja esitatud menetluskulud põhjendatuks. On ilmne, et maakohus ei ole diskretsiooniõigust kasutanud ega esitatud dokumente ja teostatud toiminguid kõrvutanud ega analüüsinud. Tsiviilasja vaidluse asjaolusid arvestades (hageja esitas kostjale põhjendamatult suuri arveid), oleks maakohus pidanud esitatud dokumente põhjalikumalt kontrollima ja rakendama diskretsiooniõigust selliselt, et kohtu argumentatsioon ja mõttekäik oleks ka lahendis jälgitav. Hageja büroost on lühikese aja jooksul lahkunud kaks vandeadvokaati, kuna kutseorganisatsioon heitis nad välja. Seega on küsitav, kas selline advokaadibüroo saab küsida tavapärast tunnihinda. 5.
4. Kostja jääb selle juurde, et tal on õigus menetluskulude hüvitamisele. Kostja on omandanud õiguse õppesuunal magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni. On ilmne, et õigusharidusega isik esindab end ise ega sõlmi endaga õigusabilepingut ning on ebaõiglane väita, et õigusharidusega isikul ei ole menetluskulusid. Selline käitumisviis rikub isiku põhiseaduslikku õigust võrdsele kohtlemisele. Kui ringkonnakohus tõlgendab

§ 144

p-i 1 sarnaselt maakohtuga kitsalt, taotleb kostja, et ringkonnakohus algataks menetluse selle sätte põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Õigusharidusega isikul on õigus menetluskulude hüvitamisele ka juhul, kui ta kaitseb kohtus enda õigusi ning formaalselt lepingut ei sõlmi. Ei ole alust arvata, et füüsiline isik kulutab oma aega pro bono. Menetluse edasine käik 6. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on maakohtu määruse vaidlustanud osas, milles maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldas ning jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. 9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2634,17 eurot ületavas osas ja menetluskulude 2634,17 eurot ületavalt osalt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 5 10.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). 10.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingute osas põhjendatud ja vajalik 21 tunni ja 50 minuti osas, s.o 21,83 tundi. Sealjuures on maakohus pidanud kogu ulatuses põhjendatuks 29.11.2023 istungil osalemise ajakulu 0,75 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis nimetatud istung 35 minutit (11.36-12.11), s.o 0,58 tundi (dtl 166-166). Arvestades eeltoodut vähendab ringkonnakohus istungil esindamisega seotud ajakulu 0,17 tunni osas. 10.
2. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 22.05.2024 kohtu kirjale ja kostjale vastuse koostamisele 30 minutit (dtl 218). Arvestades, et hageja 22.05.2024 e-kiri puudutab üksnes istungiaja kooskõlastamist ning hageja üldsõnalist seisukohta kompromissi sõlmimise osas, saab kirja sisu ja mahtu arvestades lugeda selle koostamise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kuni 15 minuti, s.o 0,25 tunni ulatuses. 23.12.2024 on hageja lepingulisel esindajal kulunud kohtukõne teeside koostamisele 2 tundi. Arvestades hageja kohtukõne teeside sisu ja mahtu (dtl 423-424) ning seda, et tegemist oli suures osas juba menetluses esitatud seisukohtade kordamisega, saab nende koostamisega seotud ajakulu pidada ringkonnakohtu hinnangul põhjendatuks ja vajalikuks kuni 1 tunni ulatuses. 10.
3. Lisaks on maakohus mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude nimekirjas märgitud prognooskulu 30 minutit, mis seondub maakohtu otsusega tutvumise ning analüüsimisega. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette nn prognooskulu hüvitamist. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud (14.04.2021 RKTKo, 2-19-10324, p 19). Kohtulahendiga tutvumise ajakulu on üldjuhul edasikaebemenetlusega seonduv kulu, kuna just lahendi peale edasi kaebamine eeldab selle sisulist analüüsi. Seega ei saa kohtulahendiga tutvumise ja selle analüüsimise ajakulu pidada praegusel juhul vastaspoole poolt hüvitatavaks menetluskuluks

§ 175lg 1 tähenduses (vt ka Tln

Rko 26.04.2024, 2-22-18142, p 25). 10.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus muus osas hagejale õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas hageja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei riku põhjendamiskohustust, kui jätab määruses üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse 6 hinnale. Muu hulgas tuleb esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p ). Maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus nende asjaoludega arvestanud ega ole menetlusõiguse norme rikkunud. Ka maakohtu poolt käesolevas asjas põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot (käibemaksuta) jääb turuhinna piiresse, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust tasumäära täiendavalt vähendada.
2. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning vähendab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu kokku 1,92 tunni võrra. Seega tuleb lugeda, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik kokku 19,91 tunni ulatuses. Arvestades tunnihinda 140 eurot, on lepingulise esindaja kulu põhjendatud summas 2787,40 eurot (käibemaksuta) ning sellele lisandub riigilõiv 425 eurot, s.o kokku on hageja menetluskulu põhjendatud summas 3212,40 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjat hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 2634,17 eurot (3212,40x82%) ning seda ületavas osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Kostja taotles 06.01.2025 avalduses enda menetluskulude hüvitamist hagejaga samas määras. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et kuna kostja on end praeguses menetluses ise esindanud, ei ole tekkinud tal kohustust õigusabi eest tasuda ning seetõttu ei ole kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Riigikohus on selgitanud, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (RKTKm 16.10.2019, 2-15-12032, p 13; 12.10.2011, 3-2-1-80-11, p 23).

§ 162

lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud

§-s 144. Sama paragrahvi punkti 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosalise enda ajakulu menetluses toimingute tegemisele ja dokumentide koostamisele ei ole samastatav

§ 144

lg 1 p-s 1 kuluga ega ole kindlaks määratav

§ 175lg-s 1 ettenähtud lepingulise esindaja kulude hüvitamise regulatsiooni alusel.

Riigikohus on leidnud, et ka olukorras, kus advokaadist menetlusosaline esindas end tsiviilasja menetluses ise, ei ole tekkinud tal menetluskulusid, mille hüvitamist ta saaks taotleda kooskõlas

§ 144p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga.

Samas lahendis leidis Riigikohus, et advokaadist menetlusosalise kulude hüvitamise regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus. (vt RKTKo 16.10.2019, 2-15-12032/11 p-d 12-14). Eeltoodud põhjendusi arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust pidada ka

§ 144

punkti 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda hüvitada õigusharidusega menetlusosalise enda ajakulu. 13.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

14.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 7 (allkirjastatud digitaalselt) 8