KOHTUOTSUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 4. aprill 2025 Kriminaalasja number 1-22-2637 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Mario Truu Istungisekretär Liina Tulit-Kuum Kriminaalasi

§ 3001lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 24.

august

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Viru Ringkonnaprokuratuur, riigiprokurör Alan Rüütel Kaitsja vandeadvokaat Norman Aas Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav X.X. , isikukood xxxxxxxxx, elukoht: XXX Asja läbivaatamise viis Suuline menetlus, kohtuistung
2. mai 2024 RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. august
5. a otsus täies ulatus.
6. Tunnistada X.X. süüdi

§ 3001 lg 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 13 485 eurot.

1. Välja mõista X.X. ilt Eesti Vabariigi kasuks tunnistajale hüvitatud transpordikulud 43 eurot 59 senti. Jätta maakohtus tekkinud õigusabikulud X.X. i kanda.
2. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
3. Välja mõista Eesti Vabariigilt X.X. ile apellatsioonimenetluse kulud 6336,28 eurot, mis kanda OÜ Advokaadibüroo (registrikood 10662245) pangakontole SEB pangas (kontonumber EE461010220011658017). Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. SÜÜDISTUS
4. X.X. i süüdistatakse

§ 3001lg 2 järgi toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses järgmises.

1.

1. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, vähemalt ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) volitas Vihula vallavanem A.N. valda esindama ning vallale õigusteenust osutama X.X. i. Volitused õigusteenuse osutamiseks seisnesid 12.06.
2. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses valla nimel esitatavate seisukohtade (toimingud) koostamiseks ning valla esindamises maavanema järelevalvemenetluses. Seega omistati Vihula vallavanem A.N. i volitusega X.X. ile avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, õigusteenuse osutamiseks ja valla esindamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 10 lg 1 ja Vihula valla põhimääruse § 34 lg 2 p 2 alusel. Vandeadvokaat X.X. i poolt toime pandud allpool kirjeldatud sündmuste ahel näitab, et ta mõistis, et ta oli volitatud isik Vihula valda esindama ja seejuures sai aru, et tal polnud õigusabilepingut. Seega oli X.X. il valla volitatud esindajana nii toimingute kui otsuste sisulisel suunamisel

§ 288lg 1 mõttes ametiisikuna ametiseisund.

1.

1. Alates 22.05.2012 on X.X. MTÜ Käsmu Majaka Sadam (registrikood 80342602) juhatuse liige. MTÜ Käsmu Majaka Sadama
2. a sätestatud põhikirjalised eesmärgid on: väike- ja kalalaevade sadama väljaehitamine ja haldamine Käsmu külas; sadamaga kaasnevate teenuste osutamine, sh. jaekaubandus ja toitlustamine; ranna kalapüügi edendamine. Oma tegevuse eesmärkide täitmiseks esitas MTÜ Käsmu Majaka Sadam 04.02.2014 Vihula vallavolikogule ja vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse, mille kohaselt taotleti taotluse esitamise hetkel töös oleva detailplaneeringu algatamise otsuste kehtetuks tunnistamist ning uue detailplaneeringu algatamist, mis sisaldaks nii maismaa kui mereala. MTÜ Käsmu Majaka Sadama taotluse kohaselt ei võimalda 23.11.
3. a vallavalitsuse korraldusega nr 497 algatatud detailplaneering Käsmu küla väikesadama loomist. Seotud isik, korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 7 lg 1 p 3 tähenduses on juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on ametiisik ise. KVS § 7 lg 1 p 3 ja tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 9 kohaselt on MTÜ Käsmu Majaka Sadam X.X. iga seotud isik, kes MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liikmena on teadlik temaga seotud isiku majanduslikust huvist, mis võis mõjutada tema toiminguid Vihula Vallavalitsuse volitatud esindajana ning vallale õigusteenuse osutajana. Samuti oli X.X. teadlik korruptsiooniohust olukorras, kus temal ametiisikuna oli võimalus sisuliselt suunata Vihula Vallavalitsuse toiminguid ja otsuseid ja Lääne-Viru maavanema otsuseid detailplaneeringu kehtestamist taotlenud MTÜ Käsmu Majaka Sadamale soodsas suunas. Seega on tuvastatud KVS § 11 p 1, 2, 3 esinemine. Kui ametiisik on teadlik avalikule huvile kahjulikult mõjuda võivast erahuvist, on ta ametikohustuse täitmine keelatud ning seega ametiisik ei tohi teha sellises olukorras otsust või toimingut, milleks tal on muidu õigus. 12.06.
4. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt algatati detailplaneeringu menetlus huvitatud isiku MTÜ Käsmu Majaka Sadam 04.02.
5. a taotluse 138/7-1.2 alusel. Algatamise otsuse punkt 4.1 kohaselt on huvitatud isikuks MTÜ Käsmu Majaka Sadam. 2 1.
6. X.X. i toimingupiirangu rikkumine seisnes selles, et tema osales ametiisikuna avaliku ülesande täitmisel jätkuvalt vähemalt alates 17.08.2016 Vihula vallavanema A.N. i volitusel 12.06.
7. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses. X.X. , osutades õigusteenust avaliku võimu teostamisel, suunas sisuliselt jätkuva tegevusega ajavahemikul 07.04.2017 kuni 13.09.2017 Vihula valla toiminguid, mis puudutasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetele valla nimel (vallavanema allkirjaga) esitatud vastuseid, sh nendes esitatud Vihula valla seisukohti. Nimelt edastas X.X. 07.04.2017 oma e-posti aadressilt X.X@X.X U.O. e-posti aadressile U.O. @gmail.com kirja, millele on manusena lisatud dokument pealkirjaga: „Vastus TÜ vastuväitele DP menetluses.docx“. Samuti on X.X. 10.04.2017 edastanud oma e-posti aadressilt: X.X@X.X, U.O. e-posti aadressile: U.O. @gmail.com, elektroonilise kirja, mille manuses on dokument: SA Käsmu Meremuuseum seisukohad.docx. Samuti edastas X.X. 13.09.2017 oma e-posti aadressilt X.X@X.X U.O. eposti aadressile kirja, millele on manusena lisatud dokument. 1.
8. Samuti suunas X.X. detailplaneeringu menetluse käigus, osutades jätkuva tegevusega õigusteenust avaliku võimu teostamisel, Vihula valla nimel esitatud teabenõuetes 07.04.2017 Siseministeeriumile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja Vabariigi Valitsusele Vihula valla positsiooni ning teabenõuetes püstitatud küsimusi, st toiminguid. Nimelt edastas X.X. 07.04.2017 oma e-posti aadressilt: X.X@X.X, U.O. e-posti aadressile: U.O. @gmail.com, elektroonilisekirja, mille manuses on kolm dokumenti nimetusega: Merekooli_3_teabenõue_SiM.doc; Merekooli_3_teabenõue_KIK.doc; Merekooli_3_teabenõue_VV.doc. 1.
9. X.X. osales ajavahemikul 24.07.2017 kuni 04.09.2017 jätkuva tegevusega avaliku ülesande täitmisel ka sisuliselt Käsmu sadama rajamiseks korraldatava hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste, otsuse, sisulises suunamises, mis puudutas nii konkursitingimusi kui ka konkursi läbiviimise asjaolusid. Nimelt on 24.07.2017 U.O. oma eposti aadressilt U.O. @gmail.com A.N. i e-posti aadressile A.N. @vihula.ee ja E.T. i e-posti aadressile E.T. @vihula.ee edastanud X.X. i koostatud dokumendi pealkirjaga: „Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused

§ 121p 3 järgi hinnatakse süüteo ulatust eriti suureks, kui see ületab 400 000 eurot.

Toimingupiirangu rikkumine on toime pandud eriti suures ulatuses, kui ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes tehtud otsuse või toimingu sisu, ametiisiku enda või seotud isiku majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses 400 000 eurot. Seega X.X. , täites Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses üheaegselt huvitatud isiku MTÜ Käsmu Majaka Sadam huve, kui ka suunates jätkuva tegevusega sisuliselt õigusteenuse osutamisel ametiisikuna otsuseid ja toimingud kohaliku omavalitsuse esindajana Vihula (praeguse Haljala) Vallavalitsuse nimel, pani teadvalt toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses, s.o

§ 3001lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II. MAAKOHTU OTSUS

1. Viru Maakohus mõistis 24.08.
2. a otsusega X.X. i

§ 3001

lg 2 järgi õigeks, jättis tunnistaja sõidukulud riigi kanda ning mõistis Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks välja õigusabikulude katteks 40 484,78 eurot.

1. Maakohtu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
2. Esmalt luges maakohus ebausaldusväärseteks tunnistajate U.O. ja T.T. e ütlused ning jättis need tõendikogumist välja. Tunnistajate M.J. , A.N. i, K.V. e, I.L. i ja H.P. i ütluste usaldusvääruse kontrollimisel maakohus neis selliseid vastuolusid ei leidnud, mis välistaks nende ütluste tõendina kasutamise.
3. Maakohus tuvastas, et X.X. oli alates 22.05.2012 MTÜ Käsmu Majaka Sadam (registrikood 80342602) juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on MTÜ-l kaks juhatuse liiget - X.X. ja T.T. . See osaühing on asutatud 11.07.
4. Samaaegselt MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liikmeks olekuga alates 22.05.2012 on X.X. ka vandeadvokaat, töötades OÜ-s Advokaadibüroo X.X. .
5. 04.02.
6. a taotlusest detailplaneeringu algatamiseks nähtub, et selle on allkirjastanud R.A. kui Käsmu külavanem ja T.T. kui MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige. Eeltoodud taotlusest tuleneb ka see, et eskiislahendusele on andnud oma toetuse muuhulgas järgmised Käsmuga seotud inimesed: T.T. , A.V. ja T.S. kui SA Käsmu Meremuuseum juhatuse liikmed, A.V. kui SA Käsmu Meremuuseum nõukogu liige ja MTÜ Käsmu Majaka Sadam asutajaliige, T.L. kui Käsmu külaseltsi aktivist, H.H. kui MTÜ Käsmu Majaka 5 Sadam asutajaliige ja piirinaaber ning X.X. kui MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige ja piirinaaber. Tunnistaja T.S. a ütluste kohaselt ei andnud nemad oma toetust sellisel kujul, et on nõus just sadama asukoha, suuruse ja maismaal oleva teenindusmaa suuruse, ligipääsuteede ja hoonete paiknemisega. Tähendus oli see, et nad viibisid seal koosolekul ja on sellega tutvunud.
7. 12.06.
8. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatati huvitatud isiku MTÜ Käsmu Majaka Sadam 04.02.
9. a taotluse 138/7-1.2 alusel Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Otsuse punktis 4 on ära toodud keskkonnamõju hindamise koostamise osapooled ja kontaktandmed: huvitatud isik MTÜ Käsmu Majaka Sadam, koostaja OÜ Hendrikson & Co, algataja ja kehtestaja Vihula Vallavolikogu, korraldaja Vihula Vallavalitsus, järelevalvaja Keskkonnaamet. Punkti 5 kohaselt otsustati, et keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud kulude katmise üleandmiseks huvitatud isikule tuleb sõlmida vallavalitsusel kolmepoolne leping huvitatud isiku ja koostajaga. Detailplaneeringu koostamise, korraldamise ja finantseerimise kohta sõlmitakse detailplaneeringust huvitatud isiku, koostaja ja vallavalitsuse vahel leping (punkt 6). Algatatud detailplaneeringule on 22.05.2014 koostanud ehitus- ja planeerimisnõunik Erik Keskküla lähteseisukohad, kust nähtub, et algatamise taotlejaks ja finantseerijaks on MTÜ Käsmu Majaka Sadam.
10. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist, et eeltoodud kolmepoolne leping sõlmiti 06.08.2014 Võsul Vihula Vallavalitsuse (tellija), keda esindas vallavanem A.N. , Käsmu sadama detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija MTÜ Käsmu Majaka Sadam (taotleja), keda esindas T.T. ning arhitektuuribüroo PLUSS OÜ (töövõtja), keda esindas juhatuse esimees K.V. , vahel. Eeltoodud lepingust nähtuvalt leppisid pooled kokku, et lepingu objekt on Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine.
11. Samuti leidis kohtulikul uurimisel tõendamist, et Vihula valla vallavanemaks oli valimisest valimiseni
12. a kuni
13. a november A.N. . Tunnistaja H.H. e ütlustest tuleneb, et A.N. i ja U.O. omavaheline läbikäimine oli omamehelik. Ta tunnistas: „Tollel ajal seda valda juhtis U.O. , oleme siis otsekohesed, A.N. ei olnud kõva käega juht“. Ka tunnistaja A.N. i ütlused ei anna alust kahelda tema lähedastes suhetes U.O. ga. Eeltoodut arvestades ei saa kohtu hinnangul välistada, et vallavanema A.N. i toiminguid oli võimalik perioodil 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) suunata, kuna kohtulikul uurimisel selgus, et ametijuhenditest tööülesannete täitmisel kinni ei peetud. Kõrvaline isik, K.K. , tegi H.H. e palvel tasuta ära suure osa ehitusja keskkonnatalituse tööst. Sellest, et seda tööd ei tehta vallavalitsuses, oli teadlik ka vallavanem A.N. . Nähtuvalt Virumaa Teataja 03.10.
14. a artiklist olid valimisliidu Vaba Vallakodanik kandidaatideks muuhulgas H.L. , A.N. , A.V. ja U.O. ning üheks valimislubaduseks oli toetada väikesadamate arendamist.
15. Maakohus luges 10.08.
16. a asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatuks süüdistuses toodud kirjavahetuse toimumise X.X. i ja U.O. vahel. Samuti edastas X.X. U.O. e-posti aadressile kolm teabenõuet, mille on allkirjastanud A.N. , koostanud K.K. , kes seda ei eita. Sellist kirjavahetust U.O. ga ei eita ka X.X. , öeldes, et on saanud e-kirjad K.K. ilt, need on viimase koostatud. K.K. tunnistas, et tema on süüdistusaktis toodud vastuste koostaja. Seda tõendavad ka teabenõue ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõupidamise taotlus, kust nähtub K.K. i kirjastiil. Selle üheks iseloomulikuks jooneks on allajoonimise ja teksti paksendamise kasutamine. Samuti nähtub eeltoodud kirjatöödest, et 27.02.2017 jäi tema poolt loodud dokumendi autorina tähistus A ja 16.09.2016 tähistus K. Tunnistaja T.S. a ütlused tõendavad, et eeltoodud kirjad ei ole kirjutatud vallaametniku poolt. 6
17. Seda, et detailplaneeringu menetluse käigus toimus 15.10.2014 Käsmu sadama detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi avalik arutelu tõendab kohtule esitatud protokoll. X.X. ise sellel arutelul ei osalenud. Vihula Vallavalitsus teavitas 21.02.2017 kirjaga nr 7-1/9-94 (allkirjastas A.N. ) X.X. i Käsmu sadama detailplaneeringu ja KSH aruande avalikust väljapanekust ja arutelust, mis toimub 10.04.2017 Võsul Rannaklubi saalis. K.K. , Käsmu sadama detailplaneeringu KSH juhi, ütlused kinnitavad arutelu toimumist. Need kinnitavad ka, et MTÜ Käsmu Majaka Sadam liikmetest tegeles kõige aktiivsemalt Käsmu sadama detailplaneeringuga H.H. , kes kaasas vastuste ja teabenõuete koostamisse K.K. i. Viimane edastas omakorda valminud kirjatööd X.X. ile. Süüdistatav edastas talle saadetud vastused ja teabenõuded U.O. le. Eeltoodud seisukoha tegelikkusele vastavust kinnitavad tunnistaja T.T. e ütlused, et tema, X.X. i ja H.H. e roll Käsmu sadama detailplaneeringus oli suhteliselt võrdne.
18. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole, et X.X. i e-posti aadressilt 04.09.2017 E.T. ile saadetud dokument pealkirjaga Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused

§ 3001objektiivse koosseisu täidetust.

Kuivõrd

§ 3001

viitab korruptsioonivastasele seadusele, tuleb seda karistusnormi lugeda koostoimes nimetatud seadusega, eeskätt KVS §-ga

2. Toimingupiirangu rikkumise esmaseks eelduseks on, et toimepanija on ametiisik. Käesoleval juhul olid kohtumenetluse pooled selles eriarvamusel. Prokuratuuri süüdistuskõnes puudub tõendipõhine analüüs, kust nähtuks, miks oli X.X. süüdistuses toodud ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) ametiisik. Viidatud on kohtupraktikale, et vandeadvokaadid saavad olla ametiisikuteks. Kohtu hinnangul on kohtuasja nr 1-20-4858 tehiolud märkimisväärselt erinevad, kuna selles asjas sõlmiti Advokaadiühing Arumäe & S. Advokaadibürood OÜ, Eesti Vabariigi (Maaeluministeeriumi kaudu) ja käsundit täitva advokaat Arumäe vahel kliendileping.

§ 288

lg 1 ja KVS § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, muuhulgas isik, kes täidab talle pandud ülesandeid ajutiselt, tasu eest või tasuta, lepingu või nimetamise alusel. Seega on ametiisiku kui füüsilise isiku keskseks tunnuseks ametiseisund ja avaliku ülesande täitmine, mis tähendab seda, et ametiisiku mõistet sisustatakse funktsionaalselt, lähtudes isiku ülesannetest ja nendega kaasnevast pädevusest. Otsustamaks, kas isik on käsitatav ametiisikuna, tuleb selgitada, kas ta täidab enda ülesannete ja pädevuse raames avalikke ülesandeid. Funktsionaalset tõlgendust toetab ka Riigikohtu praktika, millest nähtub, et ametiisiku staatuse üle otsustamisel on määravaks, kas etteheidetav tegu on pandud toime avalikke ülesandeid täites või mitte (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-12-14, p 9.3). Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et avalikud ülesanded on 8 vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalikõiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 11.)

1. X.X. eitas toimingupiirangu rikkumise toimepanemist süüdistuses toodud ajal, kuna ta ei olnud ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 Vihula vallas ametiisik, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Tema ütluste kohaselt ei olnud keegi pannud talle ühtegi ülesannet mingite kirjade koostamisel. Tal ei olnud mingisugust kokkulepet, et tee mingeid haldusakte, valmista midagi ette, nõusta konkreetses detailplaneeringu menetluses. Detailplaneeringu teemal ei ole ta vallas suhelnud mitte kellegagi enam kui telefonikõnes A.N. iga 08.09.2017, kui ta maavanema järelevalve hommikul helistas ja ütleb, et on haige palus sinna minna ja Ivarit aidata. Seoses maavanema järelevalvemenetluse arutelul osalemisega on süüdistatav öelnud, et
2. augustil käis ta seal H.H. e palvel sadama esindajana ja üritas leida kompromissi ülikooliga võimaliku ligipääsu ala osas.
3. septembril palus A.N. , et ta esindaks valda. Ta oleks läinud sinna ise, sest see planeering pakkus talle huvi, maavanema juures oli üks kord juba käidud. Ta ütleb: „Vallavanem on volitanud mind üks kord suuliselt telefonitsi
4. septembril tund aega enne maavanema järelevalve koosolekut. Vallavanem ei ole mind volitanud mitte kunagi mitte mingil viisil ühelgi teisel koosolekul osalema. Ma osalesin sellel koosolekul absoluutselt ühemõtteliselt kui MTÜ esindaja.“ Ka on X.X. välja toonud, et vallavanemaga ei olnud varem mingit juttu, sest A.N. pidi sinna ise minema koos I.L. iga, aga haigestus. Küsimusele, miks ta väitis tutvustusringis, et tal on vallaga õigusabileping sõlmitud ja volitus valla esindamiseks, vastas X.X. , et tegi suure rumaluse ja bluffis, tegelikult tal mingit lepingut vallaga ei olnud.
5. Tunnistaja A.N. i ütlustest nähtub, et Vihula vallavanemana pakkus ta välja, et X.X. hakkaks tegelema Käsmu sadamaga 2016-
6. X.X. i roll seoses Käsmu sadamaga oli: „Noh väga üldsõnaliselt öeldes siis ta vormistas vallapoolsed seisukohad kirjadena juriidiliselt korrektsena. Tasumine teenuse eest toimus üldjuhul arve alusel. Esimeste keiside puhul kindlasti ei olnud (mingisugust lepingut koostatud teenuse osutamise jaoks), aga ta nagu ei mäleta.“ Tema teada osales maavanema järelevalvemenetluses valla poolt X.X. .
7. K.V. e 18.08.2017 e-kirjas, mille teemaks on Käsmu sadama detailplaneeringust ja mis on adresseeritud A.N. ile ja J.K. ile ning koopia sellest on saadetud ka H.P. ile ja V.P. le, palub K.V. e saata kirja ka valla juriidilisele nõustajale pr X.X. ile. Kirjas tänatakse eilse kohtumise eest ning korratakse üle eilsed peamised kokkulepped ja edasised sammud. Nimetatud kiri annab aluse asuda seisukohale, et sellel kohtumisel jäi Tartu Ülikooli esindajatele mulje, et X.X. oli valla juriidiliseks nõustajaks. Nii on ka tunnistaja K.V. e kohtuistungil ütlusi andes vastanud, et tollel konkreetsel kohtumisel jäi kindlasti mulje, et X.X. oli n-ö valla juriidilise esindajana seal koosolekul. Kohtu hinnangul ei tõenda eeltoodud e-kiri, et X.X. oli ametiisikuks süüdistuses toodud ajal

§ 288lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes.

Ka siin ei saa samalaadselt maavanema järelevalvemenetlusega X.X. i osaluse osas välistada bluffimist või ekslikku muljet selles kellena ta koosolekul osales, kas MTÜ Käsmu Majaka Sadam esindajana, piirinaabrina või valla juriidilise nõustajana. Seda kinnitavad ka tunnistaja V.P. ütlused, kes on välja toonud, et tema osales ainult ühel maavalitsuses toimunud koosolekul, kus tekkis küsimus keda X.X. esindab ja siis ta väitis, et esindab valda ja seda aktsepteeriti, koosolek toimus. Ta ütleb: „X.X. esindas sellel koosolekul valda meile teadaolevalt. Tal olid oma seisukohad ja tema esindas valla seisukohti, inimesed esitasid oma seisukohti ja nii see protsess käibki. Viis inimest seal viibis: maavalitsuse esindaja, valla 9 esindaja, kolm ülikooli esindajat ja rohkem inimesi ei olnud. Seal nagu MTÜ esindajat formaalselt ei olnudki seal“. Eeltoodud tunnistaja ütlustega haakuvad tunnistaja H.P. i ütlused, et sellel kohtumisel maavalitsuses oli päris selge see, et X.X. esindab valda. Kirjalikku volitust ei olnud, see oli mulje. 22. Kohtu hinnangul ei anna ka Haljala Vallavalitsuse vallasekretär R.M. a 24.04.2018 vastus H.L. ule, et X.X. esindas valda A.N. i suulise volituse alusel, alust asuda seisukohale, et X.X. oli Vihula valla ametiisikuks 08.09.2017, mil toimus Lääne-Viru maavanema juures Käsmu sadama detailplaneeringu menetlus. Seda seetõttu, et usaldusväärselt ei leidnud tõendamist, et X.X. il kui füüsilisel isikul oli ametiseisund KVS § 2 lg 1 ja

§ 288lg 1 mõttes.

Nii ei kinnita ükski kohtule esitatud tõend seda, et süüdistataval oleks olnud tehingust tulenev kohustus avaliku ülesande täitmisel. Nõustumisväärne on ka see, et Eesti Vabariigis ei ole võimalik omaalgatuslikult hakata ametiisikuks, sest KVS § 2 lg 1 ja

§ 288

lg 1 tuleneb üheselt, et ülesanded peavad olema füüsilisele isikule pandud ja nende panijaks saab kohtu hinnangul olla vaid mõni avaliku võimu kandja aga mitte mõne avaliku võimu kandjaga lähedastes suhetes olev füüsiline isik. A.N. elas

1. a augustis üle insuldi ja oli 26.09.2017 veel haiguslehel. See annab aluse asuda seisukohale, et sellel perioodil oli tema avaliku võimu teostamise õigus avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 83 p 3 mõttes peatunud. Eeltoodud õigusnorm sätestab, et avaliku võimu teostamise õigus peatub ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses. Seega puudus tal pädevus avaliku võimu teostamiseks eeltoodud perioodil. Ametiisiku staatuse esinemisele hinnangut andes on oluline, et käesoleval juhul ei ole avalik võim mitte mingil moel süüdistatavat teavitanud sellest, et tal on ametiseisund. Ta ei ole täitnud ka enda KVS § 3 lg-st 3 tulenevat kohustust, mille kohaselt riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja konkurentsiseaduse tähenduses avalik ettevõtja peavad tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku: 1) korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse; 2) kohustustest kinnipidamise kontrolli.
2. Seda, et X.X. ei olnud ametiisik süüdistuses toodud ajal tõendab kaudselt ka J.K. i 20.12.2017 e-kiri X.X. ile, milles ta teatab, et kuna eile ei olnud allkirjastajat kohal, siis kiri läheb täna välja. Ta andis sellest ka kohalikule omavalitsusel teada. Kui X.X. oleks olnud vallavalitsuses ametiisik, siis oleks puudunud igasugune vajadus täiendavalt kohalikku omavalitsust teavitada sellest, millal maavanema heakskiidukiri välja läheb. Ka tuleneb tunnistaja J.K. i ütlustest, et ta suhtles valla esindajatega. Seal oli I.L. , A.N. . Tunnistaja on enda ütlustes välja toonud, et nagu nemad aru said, siis X.X. i oli vald palganud nõustajaks. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendamist leidnud eelpool olevate tõenditega, et mingit X.X. i palkamist Vihula valla nõustajaks ei toimunud ning vastupidised ütlused ei anna alust jaatada süüdistataval ametiisiku staatuse esinemist süüdistuses toodud ajal. Eeltoodut kinnitavad tunnistaja J.K. i ütlused seoses küsimusega, kas ta teab, mis volituse alusel X.X. temaga suhtles: „Ei mäleta täpselt. Kas me küsisime või ei küsinud. Jään vastuse võlgu“. Ka on tunnistaja andnud järgmised ütlused seoses sellega, kas koosolekul arutati, mis alusel X.X. esindab valda: „Minu meelest me küsisime, kas teil on töövõtuleping selle kohta ja minu meelest saime vastuse, et jah, on küll“. Eeltoodud ütlustest tuleneb seega, et tunnistaja ei olnud kindel, kas toimus süüdistatava X.X. i volituse kontroll. Kui toimuks volituse nõuetekohane kontroll ei tekiks süüdistuskõnes välja toodud absurdset olukorda, et inimene tuleb koosolekule, esindab teatud haldusüksust, et suruda läbi enda soovid ja kokkuvõttes pole võimalik talle mitte ühtegi etteheidet teha.
3. Samuti kinnitab seda, et X.X. ei olnud ametiisik süüdistuses toodud ajal see, et tal kui vandeadvokaadil puudus kirjalik kliendileping vallavalitsuse esindamiseks. 10 Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 4 ls 2 kohaselt ei või suulist lepingut sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses.
4. Seda, et X.X. ei olnud ametiisikuks kinnitavad kaudselt ka tunnistaja M.J. ütlused, mille kohaselt suhtles ta seoses järelevalvega tolleaegse Vihula valla esindajatest I.L. i ja vallavanema A.N. iga. Keda esindas X.X. vastas tunnistaja: „ Jälle see minu mäletamist viisi oli pigem vallavalitsuse huvides. Mul ei ole teistsugust mälestust, et ta oleks esindanud seal kedagi või oleks küsinud seda kellegi teise nimel.“ Seega ei olnud eeltoodud tunnistaja kindel selles, kelle esindajana süüdistatav talle 2-3 korda helistas, mis ei võimalda jaatada seda, et X.X. helistas talle kui ametiisik.
5. Ka tunnistaja A.N. i ütlused kinnitavad, et X.X. ei olnud süüdistuses toodud ajal ametiisik. Nii tuleneb tema ütlustest, et ta informeeris maavalitsust, et lisaks talle osaleb kohtumisel MTÜ Käsmu Sadama esindaja X.X. . Seoses küsimusega, kellele ta soovitas, et maavalitsuses toimunud kohtumisel osaleks juriidilise nõustajana X.X. on tunnistaja vastanud: „Niimoodi on raske öelda, aga ju ma töö juurde sellise sõnumi andsin. Kellele täpselt ei mäleta, delegatsiooniga oli vaja minna, aga mul on niimoodi meeles, et ma nagu soovitasin, jah.“ Ka tuleneb tema ütlustest, et kui X.X. arveid ei esitanud, siis ta ei teinud tööd. Kellena osales süüdistatav teisel maavanema juures toimunud kohtumisel, kas Vihula valla või MTÜ Käsmu Majaka Sadam esindajana, on tunnistaja vastanud: „Sisuliselt pole vahet. Meie huvid olid samad, me tahtsime sadamat sinna Käsmu. Nagu nägite kirjast kutsusin MTÜ esindajat“. Kohtu hinnangul leidis usaldusväärselt tõendamist, et esimene kord kutsus A.N. X.X. i maavalitsuse koosolekule kui MTÜ Käsmu Majaka sadam esindajat. See omakorda kinnitab, et välistatud ei ole, et ka teistkordsel maavalitsuses toimunud koosolekul osales X.X. samas rollis ning üksnes bluffis selles osas, et ta esindab Vihula valda. Seda, et X.X. ei olnud ametiisik kinnitab ka juurdepääsu puudumine Vihula valla Delta andmebaasile. Nii tuleneb tunnistaja A.N. i ütlustest, et juurdepääs oli ainult vallaametnikel.
6. Süüdistuse faktilistes asjaoludes ei ole kirjas, et vallavanem A.N. il oli volikogu poolt antud pädevus ainuisikuliselt volitada Vihula valda esindama ja õigusteenust osutama X.X. i. Süüdistatav on välja toonud maavanema järelevalvemenetluse raames toimunud arutelul, et teda volitas vallavalitsus. Vihula valla põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on Vihula vald avalikõiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud isikud. Sama põhimääruse § 34 lg 2 p 2 kohaselt esindab vallavanem või volitab teisi esindama valda ja valitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele.
7. Samuti pole võimalik jaatada seda, et X.X. oli ametiisik

§ 288

lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 13 lg 2 kohaselt, kuna puudub kirjalik volitus, kust nähtuks see, et Vihula vallavanem A.N. volitas ajavahemikul 17.08.2016 kuni 09.09.2017 valda esindama ning vallale õigusteenust osutama X.X. i.

1. Maakohus leidis, et X.X. i ametiisikuks olemist ei tõenda ka järgmiste tunnistajate ütlused. K.K. teadis, et X.X. oli võetud valda aitama juriidilise poole pealt. Tema kui Vihula valla ehitusspetsialist oleks pidanud teadma, et X.X. oli tema kolleegiks. Ka ei teadnud tunnistaja, kellena osales X.X. järelevalvemenetluse koosolekul. I.L. i ütlustest tuleneb, et süüdistatava osalemine maavanema järelevalvemenetluse koosolekul valla abistajana oli toonase vallavanema A.N. i spontaanne otsus, mis oli tingitud tema terviseseisundist. See annab aluse asuda seisukohale, et X.X. i ei volitatud valda esindama nõuetekohaselt, sest mingeid kohustusi süüdistatavale ei tekkinud jaatamaks ametiseisundi 11 olemasolu, sest abistamine on vabatahtlik tegevus ilma kaasnevate kohustusteta. Tunnistaja E.T. ei tea, milline oli X.X. i roll Käsmu sadama detailplaneeringu asjas. M.H. i, valla õigusnõuniku ütluste kohaselt temani sellist infot ei tulnud, et X.X. on kuidagi seotud Käsmu sadama detailplaneeringuga. U.O. ütles, et tema juuresolekul ei ole vallavalitsuses arutatud küsimust, kas X.X. võiks esindada valda Käsmu sadama detailplaneeringuga seotud küsimustes.
2. Kokkuvõtvalt ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist, et X.X. oleks olnud ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) ametiisik

§ 288lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes.

Kuna X.X. i vastutus

§ 300

1 lg 2 järgi on eeltoodust tulenevalt välistatud, puudub vajadus võtta seisukoht küsimuses, kas süüdistatav oli süüdistuses toodud ajal seotud isik KVS § 3 lg 2 p 1 mõttes ning ka selles, kas süüdistatav tahtlikult rikkus toimingupiirangut eriti suures ulatuses, suunates jätkuva tegevusega sisuliselt õigusteenuse osutamisel otsuseid ja toiminguid.

1. Kohus osundada veel sellele, et kehtiva kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetluses toimingupiirangu rikkumise ulatust selle menetluse tulemusel saadava hüve/sõlmitava lepingu hinnaga. Näiteks riigihanke menetluses on rikkumise rahaliseks ulatuseks riigihanke võitjaga sõlmitava lepingu rahaline summa (RKKKo nr 1-18-7408) ja sponsorlepingu sõlmimisel sponsoreeritavale makstava summa ulatus (RKKo 3-1-1-98-15). Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda investeerimiskohustuse ulatusest tuvastamaks korruptsiooniohu suurust. Korruptsiooniohu suurust tuleb hinnata lähtuvalt saadu, mitte antava väärtusest.
2. Kuna

§ 3001lg 2 objektiivne koosseis pole täidetud, tuleb X.X.

talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. III. APELLATSIOONID JA VASTUSED APELLATSIOONIDELE a) Prokuratuuri apellatsioon

1. Viru Maakohtu 24.08.
2. a otsusele esitas 25.09.2023 apellatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuur, kes palub tühistada maakohtu õigeksmõistev otsus ja mõista X.X. süüdi

§ 3001

lg 2 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 44 740 eurot. Prokuratuur ei nõustu Viru Maakohtuga selles, et X.X. ei olnud ametiisik ning toimingupiirangu rikkumise ulatust ehk korruptsiooniohu suurust saab hinnata saadu, mitte antava väärtuse järgi. Apellandi seisukohad on järgmised. 34. Ametiisiku mõiste on määratletud ainult funktsionaalse kriteeriumiga, milleks on avaliku ülesande täitmine ametiseisundi kaudu. Seetõttu ei ole välistatud, et ametiisiku mõistega võib olla hõlmatud ka erasfääris töötav isik, kui tal on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Prokuratuuri hinnangul on ilmselge, et detailplaneeringute läbiviimine on kohaliku omavalitsuse kohustus ehk teisisõnu avalik ülesanne (PlanS § 124 lg 10). Süüdistuse kohaselt volitas Vihula vallavanem A.N. kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid vähemalt ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.

1. a)valda esindama ning vallale õigusteenust osutama X.X. i. Volitused õigusteenuse osutamiseks seisnesid 12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses valla nimel esitatavate seisukohtade (toimingud) koostamises ning valla esindamises maavanema järelevalvemenetluses. Seega omistati Vihula vallavanema A.N. i volitusega X.X. ile avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund õigusteenuse osutamiseks ja valla esindamiseks KOKS § 10 lg 1 ja Vihula valla põhimääruse § 34 lg 2 p 2 alusel. 12 35. Viru Maakohus leidis enda otsuses, et X.X. ei olnud ametiisik süüdistuses näidatud ajavahemikus ning pidas võimalikuks, et tegemist oli lihtsalt bluffimisega nagu süüdistatav enda ristküsitluses esile tõi. Samuti oli välistatud X.X. i ametiisikuna käsitlemine, sest puudus korrektselt vormistatud volitus Vihula valla esindamiseks, see oli antud vallavanema poolt, kellel volitamise pädevust polnud ning ajal, mil vallavanem oli haiguslehel. Sellise seisukohaga ei ole võimalik nõustuda. Nimelt tuleb peale volituse enda ja selle formaalsetele ja materiaalsetele nõuetele vastavust hinnata ka X.X. i tegevust, milline oli faktiline töökorraldus olenemata volituse kehtivusest. Prokuratuuri hinnangul on selgelt tuvastatav, et X.X. osales valla ülesannete täitmisel, kui vahendas ja suunas vastuskirju detailplaneeringu osas. Kahetsusväärselt on maakohus pidanud oluliseks vaid seda, kes oli vastuskirja koostajaks ning on jätnud tähelepanuta, kuidas liikusid vastuskirjad ja milles üldse süüdistus oli. Pole oluline, kes kui palju kirjutas vastustes tekste, vaid oluline on X.X. i suunamistegevus. Ta edastas enamuse vastused ise mitte detailplaneeringutega seotud teistele ametnikele, vaid U.O. le, kes need omakorda suunas valda. Oluline ongi asja juures see, et kui isegi jaatada, et K.K. on enamike vastuste koostajaks, siis suunamise pani toime just X.X. , sest kõik vastused käisid nii-öelda tema laualt läbi. Seejuures on oluline, et H.H. ütles kohtus, et valda tegelikult juhtis just U.O. , mitte A.N. . See selgitab, miks koostatud vastused liikusid läbi U.O. . 36. Funktsionaalse põhimõtte järgi on oluline tuvastada, mida isik valla jaoks tegi, millised olid tema tööülesanded ja panused avaliku ülesande täitmisel, käesoleval juhul Vihula valla funktsioonide täitmisel. A.N. ütles ristküsitlusel, et X.X. hakkas Käsmu sadamaga tegelema 2016-2017. a. X.X. i roll oli vormistada vallapoolseid seisukohti juriidiliselt korrektsena. Seega pelgalt see tunnistus tõendab, et ametiseisund tekkis X.X. il juba tunduvalt varem enne maavanema järelevalvemenetlust ja seega enne järelevalvemenetlusele eelnenud suulist volitust koosolekul osalemiseks. Ülesannete pinnalt saab öelda, et ametiseisund tekkis juba vastuskirjadega seoses. Seejuures pole jätkuvalt oluline, kas X.X. need kirjad faktiliselt ise koostas või kasutas ta selleks kedagi teist (nt K.K. it), oluline on et need kirjad liikusid läbi tema valda (U.O.
2. le)ning seejärel allkirjastati vallavanema A.N. i poolt. Tegemist oli suunamistegevusega. X.X. i tegevus oli vastuväidetele vastamise kontrolli all hoidmine, mitte pelgalt vastuste koostamine. Kontrolli all hoidmine väljendus selles, et tal oli ülevaade, millistele vastuväidetele on vastused koostatud ja et need on jõudnud omakorda valda. Samuti pole tähtsust, kas X.X. sai oma tegevuse eest tasu, sest seadus ei eeldagi, et kõike tehakse tasu eest. Asjaolu, et ta rikkus advokatuuriseadust kui jättis sõlmimata korrektse kliendilepingu, ei saa olla aluseks ametiseisundi eitamiseks. Kui prokuratuur küsis X.X. ilt vastuskirjade edastamise kohta, siis ütles süüdistatav, et edastas kirju kui lihtsalt inimene või tavakirjadega ja H.H. e palvel, sest nii oli justkui kokku lepitud. Samas on tuvastatud, et mõned e-kirjad ta siiski edastas büroo blanketil. Näiteks 29.08.2017. a e-kiri A.N. ile ning U.O. le, kiri lõppeb: „Austusega X.X. Vandeadvokaat/Attorney at Law“. 37. Seega pole tõsi süüdistatava väide, et ta edastas kirju vaid H.H. e palvel. Viimati mainitud kirjas palub ta adressaatidel kiirustada ning annab konkreetseid juhiseid, kellele dokument edastada. Teisisõnu on tegemist suunamistegevusega. Kohtumenetluses ei suutnud X.X. anda veenvat selgitust, miks tema poolt kirjade vahendamine oli vajalik ja jäi seisukoha juurde, et ju nii oli kokku lepitud. Selline selgitus ei kõla eluliselt usutavalt, eriti arvestades süüdistatava isikut, kes ilmselt niisama midagi iial ei tee. Seetõttu on prokuratuuri hinnangul selge, et süüdistatava tegevuse eesmärk oli suunata Vihula valla tegevust, et ise läbi MTÜ ehitada sadam. 13 38. Eraldi tuleb esile tuua 26.09.2017. a e-kirja, millega A.N. küsib X.X. ilt: „Kas see vaie on jõudnud Urmase kaudu ka Sinuni? Mis me teeme? 12.oktoobri volikogus peaks seda arutama (eelnõud oleks vaja).“ Kuigi see e-kiri jääb ajaliselt süüdistusest välja, viitab see selgelt, et A.N. i ja X.X. i vahel olid tööalased suhted. Miks muidu oleks ta küsinud mida teha ning vihjanud, et eelnõud oleks vaja. Vähem tähtis pole ka Urmase mainimine, mis viitab U.O. le ning just seda, et U.O. ja X.X. i vahel käis infovahetus seonduvalt vallaga ning sadama detailplaneeringuga. 39. Vastupidiselt maakohtule leiab prokuratuur, et ametiseisundi olemasolu tõendab samuti asjaolu, et teised Vihula valla ametnikud ei puutunud süüdistatavaga kokku. X.X. i ülesanded olid peamiselt seotud just Käsmu Sadamaga ja sellepärast jäeti kõik teised ametnikud selle detailplaneeringu menetlusest välja. Nii ei teinud oma tavapärast tööd vallas jurist M.H. , samuti ehituse- ja keskkonna talituse juhataja I.L. , kes puutus kogu menetlusega kokku episoodiliselt. Isegi kui ta oli maavanema järelevalvemenetlusel, siis ka seal esindas valla seisukohti X.X. . Kogumis selline pigem ebatavaline olukord kinnitab, et X.X. võttis üle teiste ametnike töökohustused, mistõttu neid detailplaneeringusse ei kaasatud ehk teisisõnu täitis avalikku ülesannet, mistõttu saab teda ametiisikuks pidada. 40. Maavanema järelevalvemenetluse puhul on tõendamist leidnud, et X.X. osales kahel kohtumisel. Esimene toimus 17.08.2017 seoses Tartu Ülikooli seisukohtadega ning teine 08.09.2017 seoses kohalike elanike vaietega. Oluline on rõhutada, et mõlemal koosolekul osales X.X. kui Vihula valla esindaja. Ülikooliga kohtumisel olid teemaks servituudid ja maadevahetus, kus arendajal ei saagi olla sõnaõigust. Seda, et X.X. oli seal koosolekul valla esindaja, kinnitasid TÜ esindajad (K.V. e, H.P. ja V.P. ). Samuti on kohtule esitatud K.V. e ekiri, kus ta viitab X.X. ile kui valla juriidilisele nõustajale. Veel enam, 21.12.2017 (nr 122/17-874-10) andis Lääne-Viru maavanema ülesannetes olnud T.M. heakskiidu Käsmu sadama detailplaneeringule, milles on kirjas, et 17.08.2017 toimus Lääne-Viru Maavalitsuses arutelu Vihula Vallavalitsuse ja Tartu Ülikooli esindajate vahel. Arutelu tulemusel otsustasid osapooled sadamale juurdepääsu aluse maa küsimuse lahendada ümberkruntimise teel ning kompromissi püüti saavutada ca 300 m2 suuruste maatükkide vahetuse teel. Ehk siis ka maavanem ise on oma heakskiidu andmisel kinnitanud, et 17.08.2017 koosolekul osalesid vaid Tartu Ülikooli ja Vihula Vallavalitsuse esindajad. See ühtib K.V. e ütlustega. Seega on arusaamatu, kuidas maakohus jõudis järeldusele, et kõik seal koosolekul olnud inimesed eksisid või mõistsid valesti X.X. i rolli. Selline järeldus pole tõenditega kooskõlas. 41. Samuti osales X.X. 08.09.2017 maavanema järelevalvemenetluse koosolekul ametiisikuna. Seda tõendavad helisalvestis koosolekust, kus X.X. tutvustas end Vihula Vallavalitsuse esindajana. Samuti osales ta väga aktiivselt kodanike küsimustele vastamisel, kinnitas, et on vastanud ise kirjadele. Ta kasutas küsimustele vastates meie vormi, mis viitab selgelt sellele, et X.X. on juba pikemat aega töötanud valla heaks, olles samal ajal huvitatud isiku juhatuse liige. Pärast maavanema järelevalvemenetluse raames toimunud koosolekut jätkas X.X. asjaga tegelemisega. Nimelt võttis ta 2-3 korda ühendust J.K. iga, kes oli tolleaegne Lääne-Viru Maavalitsuse planeeringu spetsialist ja tegeles Käsmu sadama detailplaneeringu menetlusega maavalitsuses. Tunnistaja J.K. i arusaamise järgi oli X.X. palgatud Vihula valla nõustajaks. 42. Kaitsja tõi kaitsekõnes esile, et niinimetatud suulisele volitusele pole keegi ka tagantjärele heakskiitu andnud. Olenemata sellest, et prokuratuuri hinnangul pole selle volituse kehtivus oluline ametiseisundi tuvastamisel, saab lugeda Haljala valla poolt A.N. i volitus tagantjärele heakskiidetuks. Tartu Ringkonnakohtus on Haljala vald, kes on Vihula valla õigusjärglane, leidnud, et advokaat X.X. osales üksnes planeerimismenetluse ühes etapis 14 (järelevalvemenetlus maavanema juures) koos valla esindajaga ega aidanud koostada muid olulisi planeerimismenetluse vaheotsuseid. Samamoodi leidis oma seisukohas MTÜ Käsmu Majaka Sadam (keda esindas süüdistatav X.X. ), et advokaat X.X. tegutses vastustaja lepingulise esindajana üksnes vastustaja huvides vastavalt advokatuuriseaduse §-le 40. Planeerimismenetluse dokumendid on allkirjastatud vastustaja poolt. Seega, kui isegi uskuda süüdistatavat, et ta vaid bluffis õigusteenuse osutamise osas, siis Haljala vald on kinnitanud, et selline õigusteenuse osutamine toimus. 43. Kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, et ametiisiku seisundi saamiseks piisab, kui isik on faktiliselt asunud täitma ametiisiku kohustusi, sõltumata sellest, kas need kohustused on välja toodud eraldi töölepingu lisana, kas talle on tutvustatud kinnitatud ametijuhendit või puuduvad tal üldse tööleping ja ametijuhend (Riigikohtu lahend III-1/1-92/95). Selle lahendi pinnalt saab taaskord nentida, et vaatamata sellele, et volitus oli suuline ja ametijuhendit X.X. ile ei tutvustatud, siis faktiliselt asus ta täitma ametiisiku kohustusi ja seega saab teda pidada ametiisikuks. Teisisõnu ei saa olla nii, et isiku korrektselt tööle vormistamata jätmine, õigusteenuse lepingu korrektselt vormistamata jätmine ning volituse korrektselt vormistamata jätmine viib olukorrani, kus üks inimene saab kogu detailplaneeringut mõjutada oma suva järgi mitte mingisugust vastutust kandmata. 44. Prokuratuur leiab, et KVS § 7 lg 1 p 3 ja TuMS § 9 kohaselt on MTÜ Käsmu Majaka Sadam X.X. iga seotud isik. Alates 22.05.2012 on X.X. MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige. Ta oli teadlik temaga seotud isiku majanduslikust huvist, mis võis mõjutada tema toiminguid Vihula Vallavalitsuse volitatud esindajana ning vallale õigusteenuse osutajana. Samuti oli X.X. teadlik korruptsiooniohust olukorras, kus temal ametiisikuna oli võimalus sisuliselt suunata Vihula Vallavalitsuse toiminguid ja otsuseid ning Lääne-Viru maavanema otsuseid detailplaneeringu kehtestamist taotlenud MTÜ Käsmu Majaka Sadamale soodsas suunas. Seega on tuvastatud KVS § 11 p 1, 2, 3 esinemine. Kui ametiisik on teadlik avalikule huvile kahjulikult mõjuda võivast erahuvist, on ametikohustuse täitmine keelatud ning seega ametiisik ei tohi teha sellises olukorras otsust või toimingut, milleks tal on muidu õigus. Olles MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige, teadis süüdistatav X.X. , et tal on huvide konflikt, kui esindab detailplaneeringumenetluses samaaegselt nii arendajat (MTÜ-
3. d)kui ka tellijat (valda). Tekkinud huvide konfliktist jättis X.X. teavitamata Vihula valla vallavanema A.N. i. See tuli selgelt välja ka kohtumenetluses, et tegelikult kinnistus teadmine X.X. i juhatuse liikme staatusest A.N. il tunduvalt hiljem. 45. Korruptsiooniohu suuruse hindamise osas toob apellant välja, et MTÜ Käsmu Majaka Sadam oli nii detailplaneeringu kehtestamise taotlejaks kui ka hilisem Vihula valla üldõigusjärglase poolt „Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamise“ alusel välja kuulutatud Käsmu sadama rajamiseks korraldatud hoonestusõiguse konkursi võitjaks. Kogu X.X. i tegevus ja tahtlus oli suunatud selgelt sellele, et MTÜ saaks ehitada sadama ja teha investeeringu 1,5 miljoni ulatuses. Pole vahet, et tegemist on mitme haldusmenetlusega, eesmärk oli üks. Eesmärgipärane tegevus, algusega 2012. a põhikirjaliste eesmärkide kehtestamisest, detailplaneeringu taotluse esitamise ja hilisema hoonestusõiguse konkursi võitmisega, kinnitab MTÜ Käsmu Majaka Sadam kavandatud tegevust ja selle elluviimist lõppeesmärgi saavutamiseks. Nimetatut ilmestab asjaolu, et MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige T.T. on juba maavanema järelevalvemenetluses (08.09.2017) kinnitanud hoonestusõiguse väärtust 1 500 000 tähenduses. Toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks pole oluline, mis toimingupiirangu rikkumisele järgnes või oleks võinud järgneda. 46. Riigikohus on leidnud, et KVS-i mõttest ja eesmärgist järeldub, et KVS § 11 lg-s 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt

§ 300

1 lg-s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu 15 täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. Piisab sellest, et ametiisik osaleb otsuse tegemisel, mis on suunatud temaga seotud isikule õiguste või kohustuste tekkimisele (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 96). Toimingupiirangut rikutakse juba ohu loomisega, ohu realiseerimine vajalik ei ole (Riigikohtu
3. mai 2021 otsus asjas nr 1-19-5367, p 29). Käesoleval juhul võttis MTÜ Käsmu Majaka Sadam endale kohustuse investeerida 1,5 miljonit eurot sadama arendusse. Kuigi nii H.H. kui ka süüdistatav X.X. väitsid, et sadam ei ole tulus äri, siis fakt on see, et seda sadamat on isikud väga pikaajaliselt tahtnud. Seejuures on ilmselge, et oma ärihuve H.H. Käsmus realiseerib. Nt Alexela toidupood. Prokuratuuri hinnangul pole ka põhjendatud maakohtu arvamus, et korruptsiooniohu suurust tuleb hinnata lähtuvalt saadu, mitte antava väärtusest.
4. X.X. tegutses kavatsetult, kui suunas Vihula valla vastuskirjade koostamist. Tegemist polnud ühe kirja suunamisega, vaid selge ja eesmärgipärase käitumisega, et kindlustada MTÜ Käsmu Majaka Sadamale õigus ehitada Käsmu sadam. Ta oli algusest peale teadlik, et sadama ehitus on kulukas tegevus ja seega on korruptsioonioht eriti suures ulatuses. Kuivõrd kohtumenetluses tõi süüdistatav esile, et tal polnud õrna aimugi sellest, et ta võiks iial olla ametiisik kui ta osutab õigusteenust, siis kohtupraktika on seda kinnitanud, et vandeadvokaatidele on võimalik omistada ametiseisundit (Kriminaalasi nr 1-20-4858, Urmas Arumäe süüdistuses

§ 3001lg 2 järgi).

Viidatud lahendis leidsid kohtud, et tegemist polnud pelgalt advokatuuriseaduse rikkumisega ning huvide konflikti reeglite rikkumisega, vaid just kuriteoga toimingupiirangu mõttes. Kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas, peab ta endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema. Seejuures ei ole tegemist tavalise elukogemusega isikuga, vaid juriidilise kõrgharidusega isikuga, kes on aastaid töötanud advokaadina. Prokuratuur on seisukohal, et õigusteenuse lepingu kirjalikult vormistamata jätmine ja volituste kirjalikult vormistamata jätmine oli selge viis süüdistataval end väliselt mitteseotud isikuks teha. Tõendid näitavad üheselt, et funktsionaalselt tegeles X.X. Vihula valla juriidilise nõustamisega Käsmu sadama detailplaneeringu osas, teades samal ajal, et ta on MTÜ Käsmu Majaka Sadama juhatuse liige ehk huvitatud isik ning et tal on huvide konflikt. 48. Ülejäänud faktiliste asjaolude ja isikute süü tõendatusse puutuvas osas jääb prokuratuur oma seisukohtade juurde, mis olid välja öeldud maakohtus kohtuvaidlustes ja palub ringkonnakohtul nendega arvestada.

1. b)Kaitsja apellatsioon 49. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu 24.08.2023 otsuse tühistamist osas, mis puudutab Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks väljamõistetud menetluskulu suurust, ning teha uus otsus, millega määrata kindlaks ja mõista Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks välja menetluskulud summas 107 077,87 (käibemaksuta) (võrreldes Viru Maakohtu otsusega täiendavalt 73 340,55 eurot). Menetluskulud tuleb tasuda OÜ X.X. Advokaadibüroo pangakontole. 50. Apellant leiab, et Viru Maakohus eksis menetluskulude kindlaksmääramisel ning nende väljamõistmisel. Süüdistatava menetluskulude vähendamine ligi kahe kolmandiku võrra ilma sisulise analüüsi ja põhjenduseta, on ebaõiglane ning vastuolus KrMS § 175 lg 1 p-ga 1. Vaatamata õigeksmõistmisele sisuliselt siiski „karistas“ maakohus süüdistatavat oma õiguste efektiivse kaitsmise eest riigi vastu suunatud nõude suures ulatuses vähendamise näol. Viimast olukorras, kus prokuratuur pöördus kohtusse süüdistusega, mille perspektiivituse tõi süüdistatava lepinguline kaitsja korduvalt välja juba kohtueelses menetluses. 16 51. Lisaks on maakohus hüvitatavate menetluskulude sedavõrd ulatusliku vähendamisega riivanud lubamatult PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust. Materiaalõiguslikult on tegemist poole varalise nõudega teise poole vastu (praegusel juhul süüdistatava poolt riigile süüdistuse esitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue), mille vähendamine saaks toimuda vaid väga hoolika ja kontrollitava kaalumise tulemusel. Kohus sellist kaalumist läbi ei viinud vähendades menetluskulusid meelevaldselt 2/3 võrra. 52. Maakohus ületas süüdistatava menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohus leidis, et antud asjas on süüdistatava lepinguliseks kaitsjaks kogenud advokaat, kes on taganud süüdistatava igati efektiivse kaitse ning vaidlusalused õigusküsimused olid keskmisest keerukamad, luges mõistlikuks keskmiseks tunnihinnaks lepingulise kaitsja Norman Aasa ja juristi puhul vastavalt 220 eurot ja 135 eurot (ilma käibemaksuta). Otsusest ei nähtu aga põhjendusi, millistel kaalutlustel luges kohus süüdistatava menetluskulud kahe kolmandiku ulatuses alusetuks. Otsusest ei selgu isegi see, milliseid konkreetseid toiminguid on kohus silmas pidanud muude õigusabikulude all, mille eest kohus pidas põhjendatuks hüvitada 18000 eurot. Pole aru saada, kas ja mis ulatuses on kohus pidanud põhjendatuks süüdistatava menetluskulusid, mis on kantud kohtueelses menetluses (neid ei ole otsuses isegi maininud). Samuti ei ole kohus mingilgi kujul analüüsinud kohtuistungite ettevalmistamisele kulunud vajalikku aega. Maakohus on konkreetselt välja toonud vaid üksikud toiminguid, mida ta ei pidanud põhjendatuks. Neile kulunud aeg ei ole aga proportsioonis menetluskulude vähendamise tervikulatusega. 53. Kaitsja ei nõustu sellega, et põhjendatud ei ole kohtupraktika analüüsiga kaasnenud kulude hüvitamine. Samuti ei ole asjakohane kohtu etteheide kaitsja edasikaebeõigusele, mida seadus väidetavalt ei võimaldanud. Tegemist oli senises kohtupraktikas lahendamata küsimustega.
2. c)Kaitsja vastuväited apellatsioonile 54. Kaitsja leiab, et prokuratuur on osaliselt süüdistusest loobunud, kuna apellatsioonis ei ole enam ühtegi etteheidet perioodi august 2016 –märts 2017 väidetavate kuritegude kohta. Kohus leidis, et X.X. i ei saa siduda (vt otsuse p 93) Vihula Vallavalitsuse kirjadega 17.08.2016 reg nr 7-1/9-41 ja 20.09.2016 reg nr 7-1/9-65; samuti 24.07.2017 U.O. @gmail.com poolt A.N. @vihula.ee ja E.T. @vihula.ee edastatud e-kirja manuses oleva dokumendiga „Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused

§ 3001lg 2 järgi.

See, et maakohus ei ole õigeksmõistvas kohtuotsuses andnud hinnangut kõigile süüteokoosseisu täitmisel olulistele asjaolude, sh sellele, kas ja mil viisil X.X. suunas sisuliselt detailplaneeringu menetlusotsuseid ja toiminguid, ei tingi kriminaalasja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks. Tulenevalt KrMS §-ga 340 apellatsioonikohtule antud pädevusest saab ringkonnakohus kriminaalasja uueks arutamiseks saatmata teha ise uue otsuse siis, kui ta soovib kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta või asuda süüdistatavate tegevuses kuriteokoosseisu olemasolu osas võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-105-13, p 24). 66. Ringkonnakohus käsitleb esmalt prokuratuuri apellatsiooni

§ 3001

lg 2 koosseisu täidetusest, vastates ka kaitsja väidetele, (I) ja mõistab karistuse (II). Seejärel leiavad käsitlemist maakohtus tekkinud menetluskulud ja kaitsja apellatsioon menetluskulude väljamõistmises (III). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude küsimuse (IV). I 67.

§ 3001

lg 1 näeb ette vastutuse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses. X.X. ile on süüks arvatud KVS § 11 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud nõuete rikkumist, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga 19 seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Pärast süüdistuses käsitletud perioodi ei ole KVS § 11 lg 1 sisu muutunud. Lisatud on vaid järgmine täpsustus: „kui esineb vähemalt üks nendest asjaoludest“ (jõust. 15.02.2019). 68. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas X.X. oli talle süüks arvatud perioodil ametiisik, kuivõrd toimingupiirangu rikkumise subjektiks saab olla ainult ametiisik KVS § 2 lg 1 tähenduses, s.o füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel (kattub

§ 288lg-s 1 toodud ametiisiku mõistega).

69. Ametiseisundi mõiste avab KVS § 2 lg 2 – ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 70. Kas vandeadvokaat X.X. oli Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses ametiisikuks, on käesolevas asjas jätkuvalt põhiliseks vaidlusküsimuseks.

1. a)Ametiisik 71. Süüdistuses toodud perioodil Vihula vallavanema ametis olnud tunnistaja A.N. i ütlustega on tõendatud, et ta pakkus aastatel 2016–2017 välja, et X.X. hakkaks tegelema Käsmu sadamaga. X.X. osutas juriidilist teenust, tema ülesandeks oli vormistada vallapoolsed seisukohad juriidiliselt korrektsete kirjadena. Tasumine teenuse eest toimus üldjuhul arve alusel. Kas leping oli või mitte, seda tunnistaja mäleta. Kaitsjale vastates selgitas tunnistaja, et õigusteenuse osutamiseks ei sõlmitud alati kirjalikku lepingut: „Kui büroo soovis, siis sõlmiti. Need olid tavalised eelarvelised väikesed summad ja tihti toimus tasumine arvete alusel. Teenus ja arve, jälgisime hangete piirmäärasid, siis ükski summa sinna lähedale ei jõudnud, nii et me ei pidanud seda vajalikuks.“ X.X. osales Vihula Vallavalitsuse esindajana 2017. aasta septembris toimunud maavanema järelevalve koosolekul tema (A.N.
2. i)suusõnalise palve alusel, kuna ta ise oli ta haige. Tunnistaja sõnul ta ei mäleta, kas ta rääkis ise X.X. iga, aga A.N. kindlasti soovitas teda oma töötajatele. 72. Selliseid tunnistaja A.N. i ütlusi, et vallavanemana volitas ta juriidilist teenust osutama Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses X.X. i, teised tõendid ümber ei lükka. X.X. küll ise eitab seda, öeldes muu hulgas järgmist: „Detailplaneeringu teemal ei ole mina vallas tegelikult suhelnud mitte kellegagi enam kui ma olen suhelnud, see on see õnnetu telefonikõne“, pidades silmas 2017. a septembris toimunud maavanema järelevalvemenetluse koosolekut. Ometi näitab tema enda tegevus vastupidist – selles menetluses valla nimel tegutsemist. 20 73. Kõige selgemalt tuleb see välja 08.09.2017 maavanema järelevalvemenetluse koosolekul toimunust. Asitõendi vaatlusprotokollist (tõendite kd 2, tl 1–12) nähtuvalt tutvustasid kõik osalejad end ja X.X. ütles, et on praeguse Vihula Vallavalitsuse esindaja. Teise vallavalitsuse esindajana on kohal I.L. . Järgnev koosoleku arutelu näitab ilmekalt, et X.X. ei esitlenud ennast kogemata valla esindajana. H.L. esitas kohe protesti, et X.X. ei saa valda esindada, kuna ta on seotud huvitatud isiku ja investoriga. X.X. aga vastas, et see on vallavalitsuse küsimus, kellega sõlmida õigusteenuse osutamise leping. Ta tunnistas, et on piirinaaber ja ta kuulub MTÜ-sse Käsmu Majaka Sadam, kuid praegu on tal õigus esindada vallavalitsust ja keegi ei saa kliendilepingusse sekkuda: „nii on ka selle käsunduslepinguga“. Ja edasi vastabki valla nimel küsimustele X.X. (ühe korra põgusalt ka I.L. ), kui juttu on sadama asukohast, suurusest ja kohtade arvust, keskkonnamõjude aruandest. Sealjuures rõhutab X.X. korduvalt, kuidas nemad vallana on neid teemasid käsitlenud, kõikidele arvamustele vastanud. Muu hulgas vastab ta, et on kõigi vastustega kursis ja teab neid, öeldes ka: „ma olen S.K. ile vastuse teinud.“ Kui selgub, et ühele S.K. i kirjale on vastamata, lubab ta sellega kindlasti tegeleda. Küsimusele, kas vald on saanud kokkuleppele Tartu Ülikooliga, vastab X.X. , et oleme oma ettepaneku teinud. Selliselt vastab X.X. kõigile koosolekul esitatud küsimustele valla nimel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda kuidagi nimetada bluffimiseks (bluff ülespuhuv või kiitlev väljamõeldis, kõmuteade, osav eksitav käik (Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018)). X.X. i selline käitumine, teadlikkus detailplaneeringuga seotud valla seisukohtadest ja järelepärimistele saadetud vastustest ja lubadus vastamisega tegeleda vastab A.N. i ütlustele, milline oli X.X. i roll Vihula Vallavalitsuses Käsmu sadama detailplaneeringuga seotud küsimustes. 74. X.X. i rolli Vihula valla esindajana nägid ka tunnistajad K.V. e, V.P. ja H.P. , kes Tartu Ülikooli esindajatena kohtusid Vihula Vallavalitsuse esindajatega maavanema järelevalvemenetluse raames 17.08.2017. Sellel kohtumisel osalemist ei ole X.X. ile küll süüdistuses ette heidetud KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes suunamistegevusena, kuid kohtumisel osalenud tunnistajate ütlused kinnitavad, milline oli X.X. i roll Vihula Vallavalitsuse esindamisel. H.P. ütleb, et kohtumisel jäi mulje X.X. ist kui valla esindajast, kuna maadevahetust pidid nad arutama vallaga, ja keegi teine (MTÜ Käsmu Majaka Sadam) ei saanud selles kaasa rääkida. V.P. ütluste kohaselt tekkis küsimus, keda X.X. esindab ja viimane ütles, et valda, ning esitas kohtumisel valla seisukohti. K.V. e on selle kohtumise järgselt saatnud A.N. ile ja J.K. ile (Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna planeeringuspetsialistile) kirja, milles kordab üle eelmise päeva kokkulepped ja palub kirja edastada ka valla juriidilisele nõustajale X.X. ile. K.V. e sõnul saatis X.X. neile mõni päev hiljem selle kohtumise järgse pakkumise, mida pidas valla kirjaks. Nimetatud kiri on kriminaalasjas tõendite hulgas olemas koos lisaga (tõendite kd 2, tl 33-34). Nimelt saatis X.X. oma e-posti aadressilt 21.08.2017 ülikooli esindajatele tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks arutelu alusel tehtud planeeringuala skeemi. 75. Maakohus järeldas A.N. i ütlustest koos viimase poolt Lääne-Viru Maavalitsusele 28.07.2017 saadetud kirjaga (tõendite kd 1, tl 22), mille kohaselt kaasab vald 09.08.2017 kohtumisele detailplaneeringust huvitatud isiku MTÜ Käsmu Majaka Sadam, et X.X. osales esimesel (ülikooli esindajatega toimunud kohtumisel) ja järelikult ka teisel maavanema juures toimunud kohtumisel nimetatud MTÜ esindajana. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Mis puudutab kirja, siis esiteks ei ole tegemist nimetatud kuupäeval aset leidnud kohtumisega, teiseks ei nähtu kirjast, kes peaks MTÜ esindajana kohale tulema (seda ei saanudki vallavanem otsustada), kolmandaks ei olnud MTÜ-l alust kaasa rääkida ülikooli poolt soovitud maadevahetuse teemal. Pakkumise sai teha vald ja sellisena on see skeem X.X. i poolt ettepanekute tegemiseks Tartu Ülikoolile (K.V. ele) ka saadetud. Teisel, 08.09.2017 21 maavanema järelevalvemenetluse koosolekul, esindas X.X. aga väga selgelt Vihula valda, kaitstes valla seisukohti (vt otsuse p 73). 76. Maavanema järelevalvemenetluses X.X. iga kokku puutunud tunnistajad M.J. (LääneViru Maavalitsuse arengu-planeerimisosakonna juhataja) ja J.K. andsid samuti ütlusi selle kohta, et nende arusaama järgi osales X.X. Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses Vihula valla esindajana. Nii tunnistas J.K. , et tema teada oli vald X.X. i palganud nõustajaks, ta suhtles X.X. iga telefoni ja e-kirjade teel. X.X. osales valla esindajana ka koosolekul. Tunnistaja mäletab koosolekut, millel osalesid Tartu Ülikooli esindajad (kd 4, tl 86-89). M.J. ütluste kohaselt osales X.X. ühel koosolekul ja tema mäletamist mööda Vihula Vallavalitsuse esindajana. Pärast koosolekut helistas X.X. 2-3 korda, soovides teada, millal võiks maavanema otsus tulla ja tegi seda tunnistaja sõnul „pigem vallavalitsuse huvides“. Pärast tema ütluste avaldamist, millest võis jääda mulje, et X.X. pöördus tema poole arendaja huvides, selgitas M.J. , et pidas silmas ikkagi kohalikku omavalitsust, kes planeeringu kehtestab ja ellu viib (kd 4, tl 77pöördel-84 pöördel). 77. Vihula Vallavalitsuse töötajatest on X.X. iga vähesed kokku puutunud. I.L. , kelle töökohustuste hulka kuulus valla ehitus- ja keskkonnatalituse juhina planeeringutega tegelemine, on enda sõnul Käsmu sadama detailplaneeringuga seoses X.X. iga kokku puutunud ühel korral, s.o septembrikuisel kohtumisel maavanema juures, kus nad mõlemad esindasid valda. Sellest, et koosolekule tuleb X.X. , sai ta teada enne koosolekule minekut A.N. i käest. K.K. (endine K), Vihula valla ehitusspetsialist aastatel 2015-2017, teab vallavanema poolt jagatud informatsiooni alusel, et X.X. oli juriidilise poole pealt appi võetud valda aitama, sest Käsmu sadama planeeringu kehtestamisele oli suur vastuseis: „et kui seal vastaspool tahaks kohtusse minna, siis see kehtestamise korraldus, et ta oleks n.ö võimalikult vettpidav, et siis selle jaoks võeti X.X. abiks.“ Samas ei ole sellel ajal Vihula valla õigusnõunikuna ametis olnud M.H. tema ütlustest nähtuvalt pidanud Käsmu sadama detailplaneeringuga tegelema, tal ei ole seoses selle teemaga olnud kokkupuuteid ka X.X. iga. See kattub A.N. i ütlustega, mille kohaselt oli X.X. appi võetud, kuna valla jurist ei olnud sellel tasemel (kd 4, tl 100 pöördel). Vallasekretär E.T. i ütlustest nähtuvalt ei tea tema X.X. i volitustest midagi. Ta ei tea midagi ka sellest, kes osalesid Lääne-Viru maavanema järelevalvemenetluses toimunud kohtumisel. Samas on tunnistaja pidanud 04.09.2017 kirjavahetust X.X. iga, mille sisuks on Käsmu sadama detailplaneeringuga seonduv. 78. Eeltoodud tõendite kogumi alusel järeldab ringkonnakohus esiteks, et valla ehitus- ja keskkonnatalituse töötajad, valla jurist ega ka vallasekretär, kelle tööülesannete hulka kuulus sellega seonduvate küsimustega tegelemine ja kes oleksid olnud võimelised vajalikke dokumente koostama, seda ei teinud. Nii ei koostanud mingeid sisulisi dokumente seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga I.L. i ütluste kohaselt tema osakond. Äärmisel juhul luges ta sellised kirjad, mis valdavalt tulid U.O. lt, enne väljasaatmist läbi. Tema osakonna töö piirdus vaid avaliku arutelu korraldamisega, kutsete saatmisega puudutatud isikutele ja nende kirjavahetusega tegelemisega (kd 5, tl 4-5). Ka esines olukordi, kus dokumendi koostajaks oli märgitud isik, kes seda tegelikult ei teinud (nt eelnõu, mille koostajaks oli märgitud I.L. ). Seega pidi selle töö ära tegema keegi teine. Seegi kinnitab A.N. i ütlusi, et vastavad volitused olid antud X.X. ile. 79. Teiseks saabki käsitletud tõendite alusel tuvastada, et X.X. il oli vallavanema A.N. i poolt antud suuline volitus esindada Vihula valda selle üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav 22 teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Sellega on kooskõlas ka Haljala Vallavalitsuse vallasekretär R.M. a vastus H.L. u järelepärimisele 24.04.2018, mis puudutab ainult maavanema juures toimunud arutelu: 08.09.2017 Lääne-Viru maavanema juures Käsmu sadama DP järelevalve menetluses esindas X.X. endise Vihula valla vallavanem A.N. i sõnade kohaselt Vihula valda suulise volituse alusel, mille vallavanem A.N. andis maavanema juures toimunud esmakordsel kohtumisel ning kirjalikku volitust vormistatud ei ole (tõendite kd 2, tl 15). Esimene kohtumine toimus 17.08.2017. 80. E.T. i ütlustest nähtuvalt volitati kolmandat isikut valda esindama vallavalitsuse korraldusega või volikogu otsusega, mis vormistati kirjalikult. Järgmistest aktidest aga selliseid nõudeid ei järeldu. Vihula valla põhimääruse (tõendite kd 1, tl 8–15) § 34 lg 2 p 2 kohaselt (millele on viidatud ka süüdistuses) on vallavanemal õigus esindada või volitada teisi esindama valda ja (valla)valitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele. Sellest ei saa järeldada, et vallavanem oleks vajanud volituste andmiseks alati volikogu nõusolekut. Sellist maakohtu järeldust ei kinnita ka maakohtu poolt välja toodud X.X. i selgitused maavanema järelevalve menetluses, kus ta ütles järgmist: „Nii et kas see nendele isikutele meeldib või ei meeldi, see on nende otsustada aga kliendilepingu sõlmimise õigus ja volitus on vallavalitsusel“. X.X. viitas sellega, et temal on vallavalitsuse poolt antud volitused. Vihula Vallavolikogu 12.04.2006. a määrusega nr 21 kinnitatud „Vihula valla esindamise korra“ (tõendite kd 3, tl 15) § 5 lg 1 p 2 ja lg 2 p 1 alusel oli vallavanemal õigus esindada valda ja vallavalitsust lepingulistes suhetes. 81. Maakohus on viidanud veel advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg-le 4 ja leidnud, et kirjaliku kliendilepingu puudumine kinnitab samuti seda, et X.X. ei olnud süüdistuses toodud ajal ametiisik. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et ainuüksi vorminõuete täitmata jätmine volituse andmisel ei välista isiku karistusõiguslikku vastutust. Vastasel juhul, kus avaliku võimu kandja välistel isikutel on vastutust võimalik vältida vaid nõuetekohase volituse vormistamata jätmisega, ei oleks võimalik tagada KVS § 1 lg 2 eesmärki – avaliku ülesande ausat ja erapooletut täitmist. 82. Maakohus on eeltoodud tõendeid käsitlenud, kuid on eksinud põhimõtte vastu, et kõiki tõendeid tuleb hinnata nende kogumis (KrMS § 61 lg 2). Eraldivõetuna jääb iga üksik tõend napiks, et hinnata X.X. i rolli, kuid kogumis annavad need kindla tõendusteabe, et ta tegutses Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses Vihula Vallavalitsuse nimel tema juriidilise nõustajana. Poolte vahel oli sõlmitud kliendileping, mis on olemuselt käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. 83. Isikut saab lugeda ametiisikuks juhul, kui tal on ametiseisund ja samal ajal täidab ta avalikku ülesannet (Riigikohtu otsus asjas nr 1-22-3155/132, p 43). Riigikohus on KVS § 2 lg-t 1 tõlgendanud nii, et avalik ülesanne selle sätte mõttes hõlmab avaliku võimu kandja ülesandeid, olenemata sellest, kas ja kui, siis millisel viisil nende täitmine mõjutab kolmandaid (haldusväliseid) isikuid. Samas peab KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p-d 61-62). Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 11.) 84. Selles, et Vihula Vallavolikogu 12.06.2014. a otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneeringu menetlus oli avalik ülesanne, ei ole 23 vaidlust. KOKS § 6 lg 2 kohaselt on teiste hulgas omavalitsusüksuse ülesandeks ruumilise planeerimise korraldamine. Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. 85. Maakohus on õigesti märkinud, et ametiisiku mõistet sisustatakse funktsionaalse kriteeriumi kaudu, lähtudes isiku ülesannetest ja nendega kaasnevast pädevusest. Süüdistuse kohaselt seisnesid X.X. i ülesanded avaliku võimu teostamisel Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses õigusteenuse osutamises: 1) detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetele, samuti Käsmu sadama rajamiseks korraldatava hoonestusõiguse seadmise konkursil valla nimel (vallavanema allkirjaga) vastuste ja valla seisukohtade esitamises, teabenõuetele ja kirjadele/pöördumistele vastamises; 2) maavanema järelevalvemenetluses osalemises.
3. b)Teabenõuetele ja kirjadele vastamine 86. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kriminaalasjas olemasolevate tõenditega, eelkõige K.K. i ütlustega, on kinnitust leidnud, et X.X. ile ei saa ette heita süüdistuse p-des 1.3.–1.4. (käesolevas otsuses toodud süüdistuse numeratsioon) nimetatud dokumentide koostamist. K.K. tunnistas, et kõik need dokumendid, mille X.X. on edastanud 07.04.2017 U.O. le, on koostanud tema. Samuti tunnistas ta, et 24.07.2017 U.O. poolt A.N. ile saadetud dokumendi failinimega „Käsmu sadama rajamise hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused“ (süüdistuse p 1.5.) võis tema koostada. A.N. i sõnul said nad selle dokumendi põhja X.X. ilt. Ka süüdistuse p-s 1.7. Vihula Vallavalitsuse nimelt saadetud A.N. i poolt allkirjastatud kirjad on K.K. i ütluste järgi tema tehtud. A.N. i sõnul tema ise ühtegi kirja ei koostanud, luges läbi ja allkirjastas. 87. Tõendatud on aga, et X.X. saatis süüdistuse p-des 1.3 ja 1.4 toodud e-kirju koos manuses olevate dokumentidega oma meiliaadressilt U.O. le. Sellist kirjavahetust U.O. ga tunnistab ka süüdistatav ise. 07.04.2017 lisas X.X. manusesse dokumendi „Vastus TÜ vastuväitele DP menetluses.docx“, ta kirjutab U.O. le: „Teisi tuleb nii palju kui Vändrast saelaudu. Üritame võimalikult paljudele kirjadele vastata, siis peaks lihtsam olema.“ Samal päeval saadabki X.X. veel kolm dokumenti: Merekooli_3_teabenõue_SiM.doc, Merekooli_3_teabenõue_KIK.doc ja Merekooli_3_teabenõue_VV.doc. Nende kohta kirjutab ta, et edasise menetluse jaoks oleks hea teha ka need teabenõuded. Selle pinnalt laekunud teave võiks aidata kehtestamise korraldust muuta. 10.04.2017 saadab ta U.O. le SA Käsmu Meremuuseum seisukohad.docx. kirjutades, et see pole küll täiesti valmis tekst, aga alguses võiks aidata. Samuti juhib ta tähelepanu, mis on tekstides olulisem – kus oponeeritakse KSH osale, mis puudutab merelainetust. Ta lisab veel: „Ma millegi pärast ei usu, et täna selle avaliku aruteluga lõpuni jõuame puht ajaliselt arvestades, sest igat väidet peaks ju arutama ja avaldama, kas vald nõustub või mitte.“ Seda tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (tõendite kd 1, tl 131–153). 88. Samuti on tõendatud süüdistuse p-s 1.6. toodud kirjade saatmine X.X. i poolt. Viidatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt saatis X.X. 29.08.2017 oma e-posti aadressilt kirja A.N. ile ja U.O. le, kirjutades: „Saadan Teile korrektse seletuskirja, millise saate lisada eile minu poolt Teile saadetud kirjale.“ Ta palub saata välja läinud dokumendi koopia ka temale. E-kirja manuses on dokument nimetusega „2017.08.28_KasmuSK.PDF“, s.o seletuskiri Käsmu sadama detailplaneeringu kohta. Päev varem, 28.08.2017 saatis X.X. A.N. ile e-kirja teemaga Document1, millel oli ka samanimeline manus. Sama tekstiga dokument leiti Haljala Vallavalitsuse dokumendiregistrist: 29.08.2017 on selles registreeritud dokument nr 7-1/158, 24 mille pealkirjaks on „Vastus Tartu Ülikooli Ettepanekule 25.08.2017“ (tõendite kd 1, tl 159– 160). 89. E.T. i ja X.X. i 04.09.2017 e-kirjadest nähtub, kuidas E.T. saadab vallavanema A.N. i palvel X.X. ile volikogu otsuse ja vallavalitsuse istungi protokolli Käsmu sadama hoonestusõiguse konkursi kohta. X.X. küsib vastuseks, kas peale protokolli ühtegi haldusakti ei ole. E.T. vastab, et ei ole. Komisjon on moodustamata. Selle peale pakub X.X. omapoolse lahenduse ja küsib, kas oleks mõeldav võtta päevakorda punkt Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursiga seonduv ja lisab ka vastava teksti. Ta annab nõu, et enne volikogu otsust ei moodustaks ta ühtegi komisjoni ega teeks ka muid toiminguid. Samuti märgib X.X. , et oluline on, et selline tingimuste muutmise eelnõu koos vallavalitsuse selgitustega läheks kindlasti arutellu järgmisel volikogul, siis saaks volikogu tähtaega muuta ja uue konkursi välja kuulutada ja vallavalitsus saaks toimetama hakata, sh avalikustada ja kohe moodustada komisjoni (tõendite kd 1, tl 140–141). Selles kirjas X.X. i poolt koostatud tekst konkursi tingimuste muutmiseks kajastub Vihula Vallavolikogu 14.09.2017. a otsuses nr 191 „Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine“ muutmine (kd 1, tl 34). Nimetatud otsusega muudeti konkursi tingimusi selliselt, et anti pakkumiste esitamiseks ja pakkumiste avamiseks uued tähtajad. Prokuröri küsimusele vastab E.T. , et ta võis seda infot jagada vallavanema või ehitusosakonnaga, ta ei oska öelda, miks selline sisend tuli väljastpoolt valda X.X. ilt ja kas see oli juriidilise nõu andmine (kd 5, tl 34– 35). 90. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab eeltoodu, et X.X. täitis ka sisuliselt talle vallavanema poolt antud ülesannet, nõustades valda seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga, sealhulgas vahendas ta U.O. le ja A.N. ile dokumente, olles nende sisuga hästi kursis. Samuti koostas ta 04.09.2017 konkursi tingimuste muutmise teksti ja esindas Vihula valda 08.09.2017 maavanema järelevalvemenetluse koosolekul, vastates valla nimel kõigile järelepärimistele. See, kas X.X. täitis lepingu alusel avalikku ülesannet tasu eest või tasuta, ei oma KVS § 2 lg 1 kohaselt tähtsust. 91. Süüdistus on X.X. i ametiseisundi KVS § 2 lg 2 tähenduses sisustatud sellega, et ta osales avaliku ülesande täitmisel valla otsuste ja toimingute sisulises suunamises. Riigikohus selgitas, et otsustamaks, kas isik osales otsuse sisulises suunamises, tuleb juhtumi asjaolusid silmas pidades hinnata, kui kaalukas oli tema roll otsuse tegemise protsessis, ja seda sisuliselt, mitte vormiliselt. Selle isiku mõju, kes nõustab eriteadmistele tugineva otsuse tegijat nende teadmiste osas, on seda suurem, mida spetsiifilisemad on tema teadmised ja mida suurem on nende teadmiste osakaal otsust mõjutavate tegurite hulgas (Riigikohtu 14.03.2023. a otsus asjas nr 1-19-10225/120, p 47). 92. Prokurör leidis apellatsioonimenetluses, et isegi kui X.X. ei koostanud talle süüks arvatud vastuste tekste, pani ta suunamise ikkagi toime, kuna oluline on see, et kõik kirjad liikusid läbi tema U.O. le, kes tegelikult juhtis valda, ning seejärel allkirjastas need vallavanem A.N. . Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kirjad liikusid küll mööda isikute ringi, kes olid sadama rajamisest huvitatud: need koostas MTÜ Käsmu Majaka Sadam asutaja H.H. elt vastava ülesande saanud K.K. ja saatis edasi X.X. ile, viimane omakorda vallavalitsuse liikmele U.O. le, kelle valimislubaduste hulka kuulus Käsmu sadama rajamine. Tavapäraselt vormistas kirjad etteantud teksti järgi valla ehitusspetsialist K.K. – ta pani teksti dokumendiregistrisse ja suunas vallavanemale allkirjastamiseks. Vaadates tõenditena esitatud kirjavahetust, ei ole võimalik öelda, et selline X.X. i tegevus kirjade vahendamisel oleks Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses sellise kaaluga, mida saaks käsitada otsuste või toimingute sisulise suunamisena. 25
4. c)Maavanema järelevalvemenetlus 93. Oluline oli aga X.X. i panus Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluse suunamisel 08.09.2017 maavanema järelevalvemenetluse koosolekul, kus ta vastas sisuliselt valla nimel kõigile järelepärimistele. PlanS § 91 lg 1 kohaselt sai kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega kehtestada üldplaneeringu, mis oli eelnevalt maavanema poolt heaks kiidetud. 94. PlanS (01.01.2017 jõustunud redaktsioon) § 4 lg 2 p 6 kohaselt oli planeerimisalase tegevuse korraldaja (kelleks oli ka maavanem) ülesandeks kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral tuli kohaldada üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. (PlanS § 142). PlanS § 90 nägi ette, et üldplaneering esitatakse heakskiitmiseks maavanemale koos avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamustega, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht arvamuste arvestamata jätmise kohta. Seejärel oli maavanemal võimalik kas kiita üldplaneering heaks või keelduda üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle maavanemale esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võis maavanem tähtaega pikendada 90 päevani. Kui isikud, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja kokkulepet ei saavutanud, esitas maavanem nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast osapoolte ärakuulamist. Juhul kui maavanem jättis üldplaneeringu heaks kiitmata, esitas ta üldplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta, tuues välja PlanS § 90 lg-s 3 nimetatud nõuded või asjaolud, mis on üldplaneeringu heaks kiitmata jätmise aluseks. Maavanem võis põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku kehtestada üldplaneering osaliselt. Heakskiidu andmise asjus üldplaneeringu koostamise korraldaja ja järelevalvet teostava maavanema vahel tekkinud eriarvamuse lahendamise otsustas valdkonna eest vastutav minister 30 päeva jooksul eriarvamuse lahendamise taotluse saamisest arvates. 95. Eeltoodust nähtuvalt omasid suurt kaalu maavanema poolt detailplaneeringule heakskiidu andmisel isikute seisukohad, kelle arvamusega ei arvestatud. See võis kaasa tuua maavanema poolt heakskiidu andmata jätmise. Neid seisukohti oli aga X.X. il oma autoriteeti ja erialaseid teadmisi arvestades võimalik mõjutada. Vihula vald teadis, et osa valla elanikke on Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamisele vastu, mistõttu oli oluline, et oleks tugev spetsialist, kes on võimeline esitama sisukaid ja õiguslikult argumenteeritud vastuväiteid. Seda rolli täitis valla nimel ametiisikuna X.X. , kes oli valda juba ühe sadama rajamise menetluses nõustanud. Nii kasutaski X.X. maavanema järelevalvemenetluses oma õigusalaseid teadmisi, kogemust ja autoriteeti, suunates detailplaneeringu menetlemise protsessi MTÜ-le Käsmu Majaka Sadam soodsas suunas – selle kehtestamiseks. Kuigi määravat tähtsust ei ole sellel, kas X.X. i tegevus ka reaalselt detailplaneeringu protsessi mõjutas, päädis maavanema järelevalvemenetluse arutelu Lääne-Viru Maavalitsuse poolt 21.12.2017 Käsmu sadama detailplaneeringule heakskiidu andmisega (tõendite kd 1, tl 40–41). Selles tuuakse muu hulgas välja, et kohaliku omavalitsuse vastuskirjades esitatud seisukohad avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele on piisavalt põhjendatud. Seejärel otsustas Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a otsusega nr 39 kehtestada Käsmu sadama detailplaneeringu (tõendite kd 1, tl 22–27).
5. d)Seotud isik 26 96. X.X. oli KVS § 7 lg 1 p 3 tähenduses seotud isik, s.o juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise. Nimelt oli X.X. MTÜ Käsmu Majaka Sadam (registrikood 80342602) asutaja ja juhatuse liige alates 22.05.2012 (asutamisleping, põhikiri ja äriregistri teabesüsteemi väljatrükk, kd 1, tl 1–6). Põhikirja p 2 kohaselt on ühingu tegevuse eesmärkideks väike- ja kalalaevade sadama väljaehitamine ja haldamine Käsmu külas. Tulenevalt sellest olid X.X. il majanduslikud huvid, mis olid seotud Käsmu Sadama detailplaneeringuga. 12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt algatati detailplaneeringu menetlus huvitatud isiku MTÜ Käsmu Majaka Sadam 04.02.2014. a taotluse 138/7-1.2 alusel (kd 1, tl 232, 237–238). Vihula valla suhtumist ilmestab A.N. i vastus prokurörile, kellena X.X. maavanema juures toimunud kohtumisel osales, kas Vihula valla või MTÜ Käsmu Majaka Sadam esindajana: „Sisuliselt pole vahet. Meie huvid olid samad, me tahtsime sadamat sinna Käsmu“ (kd 4, tl 119 pöördel). 97. Siinkohal osutab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 26.03.2020. a otsusele asjas nr 3-18787, milles vaidlustati Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a otsusega nr 39 kehtestatud Käsmu sadama detailplaneeringut. Halduskohus käsitles samuti X.X. i väidet, et vallal on õigus otsustada, kellega õigusabileping sõlmida ja asjaolu, et ta on detailplaneeringu piiriala naaber ja arendaja juhatuse liige, ei takista temal kui advokaadil tegutseda valla esindajana. Kohus leidis, et X.X. ei oleks tohtinud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt tegutseda haldusmenetluses vastustaja (Haljala vald (moodustatud Haljala valla ja Lihula valla ühinemise teel) nimel. Olukord, kus dokumendid koostab otsustamisel oleva küsimuse lahendusest otseselt huvitatud isik, on vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. HMS § 4 lg-st 2, §-st 6 ja §-st 56 tulenevat uurimis-, kaalutlemis- ja põhjendamiskohustust ei saa pidada täidetuks, kui kaalumisele kuuluvad asjaolud on välja toodud ja põhjendused on koostanud üks menetlusosaline. Kui vaidlustatud otsuse põhjenduste hulka kuuluvad vastused ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele on (vähemalt osaliselt) koostanud arendaja, siis on see tõsiseks aluseks kahelda planeerimismenetluse õiguspärases läbiviimises ja tulemuses (tõendite kd 1, tl 66–74, p 23). 98. KVS § 3 lg 2 p 1 kohaselt peab ametiisik seaduses sätestatud juhul ja tingimustel pidama kinni tegevus- ja toimingupiirangutest. Seadusandja on välistanud ametiisiku osalemise otsuse vastuvõtmises või toimingu tegemises, sealhulgas selle sisulises suunamises, kui otsuse või toimingu tulemus mõjutab ametiisiku või temaga seotud isiku huve ehk kui tegemist on nn huvide konfliktiga (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 91). Käesoleval juhul rikkus X.X. KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuet, kuna Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine oli arendaja, s.o temaga seotud MTÜ Käsmu Majaka Sadam huvides. MTÜ juhatuse liikmena oli ta teadlik ka selle majanduslikust huvist, milleks oli võimalus detailplaneeringu kehtestamisel ehitada välja Käsmu sadam. Arvestades eeltoodut, oli X.X. teadlik samuti korruptsiooniohust (KVS § 11 lg 1 p 3), s.t sellest, et tema toimingud valla ametiisikuna maavanema järelevalvemenetluses võivad mõjutada detailplaneeringu menetlust temaga seotud MTÜ-le Käsmu Majaka Sadam soodsas suunas.
6. e)Suur ulatus 99.

§ 3001

lg 2 näeb kriminaalvastutuse ette korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumise eest eriti suures ulatuses.

§ 121 p 3 kohaselt on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et korruptsiooniohu suurust tuleb hinnata lähtuvalt saadu, mitte antava väärtuse järgi ning investeerimiskohustuse alusel ei ole korruptsiooniohu ulatust võimalik tuvastada. 27 100. Riigikohus on öelnud, et KVS-i mõttest ja eesmärgist järeldub, et KVS § 11 lg-s 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt

§ 300

1 lg-s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. Piisab sellest, et ametiisik osaleb otsuse tegemisel, mis on suunatud temaga seotud isikule õiguste või kohustuste tekitamisele (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 92). Toimingupiirangu rikkumine pole tagajärjedelikt, vaid abstraktne ohudelikt. Seepärast on karistatav juba ainuüksi keelatud toimingu või otsuse tegemine (Riigikohtu otsus asjas nr 118-7408/62, p 18) ning suur ulatus selle normi mõttes pole mitte koosseisupärane tagajärg, vaid rikkumise kvantitatiivne mõõde. (Riigikohtu otsus asjas nr 1-19-5367/144, p 27.)

1. Advokaadibüroo X.X. läbiotsimisel võeti ära 12.12.
2. a kuupäeva kandev dokument pealkirja: „Pakkumine-äriplaan Käsmu sadama rajamiseks seatava hoonestusõiguse konkursile“ (kd 1, tl 115-119). See on esitatud Haljala Vallavalitsusele. Pakkuja MTÜ Käsmu Majaka Sadam äriplaani kohaselt on Käsmu kala- ja jahisadama rajamise investeeringu suurus 1 500 000 eurot. MTÜ Käsmu Majaka Sadam soovis muuta valla üldplaneeringut selliselt, et saaks välja ehitada Käsmu sadam sellisena, nagu see oli nende nägemuses. Selle plaani realiseerimisele oli MTÜ tegevus suunatud ja see näitabki rikkumise suurust. 102.

§ 3001

subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava otsest tahtlust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumine.

§ 3001

ja KVS § 11 lg 1 koostoimest nähtub, et ametiisik peab olema teadlik nn huvide konfliktist, s.t sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-98-15, p 93.) 103. X.X. teadis, et tema on MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige, kelle huviks on Käsmu sadama rajamine. Samuti teadis ta seda, et sadamat ei ole võimalik hakata rajama ilma Vihula valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamiseta, mis omakorda mõjutab ka MTÜ majanduslikke huve. Ta teadis sedagi, et valla nimel maavanema järelevalvemenetluses advokaadina seisukohti esitades tegutseb ta huvide konfliktis. Riigikohus on korduvalt märkinud, et normatiivse koosseisutunnuse – praegusel juhul ametiseisundi – puhul ei ole nõutav, et isik teaks selle tunnuse täpset juriidilist tähendust, vaid et ta mõistaks selle üldist sotsiaalset või üldkeelelist tähendust. (Riigikohtu lahend asjas nr 31-1-98-15, p 94 koos järgnevate viidetega). Selline teadmine kõigist eeltoodud asjaoludest nähtub ainuüksi juba X.X. i sõnavõtust 08.09.2017 maavanema järelevalvemenetluse koosolekul, kus ta ütleb, et vallavalitsuse huvi on see planeering kehtestatud saada ja et see huvi langeb kokku tema kui piirinaabri huviga, ta on ka Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige, aga praegu on ta advokaadina pädev esindama vallavalitsust. X.X. asubki valla nimel vastama, kuigi tema tähelepanu juhiti sellele, et ta on ühe osapoolega, huvitatud isikute ja investoritega otseselt seotud, ja ta ei saa objektiivselt valda esindada. Lisaks eeltoodule teadis X.X. ka seda, kui suur on sadama rajamiseks planeeritav investeering. Kõiki neid asjaolusid X.X. vähemalt ka möönis. Seega rikkus ta toimingupiirangut eriti suures ulatuses otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

104. X.X. i teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Ringkonnakohtu istungil tõusetus küsimus sellest, kas X.X. võis olla koosseisupärast tegu toime pannes keelueksimuses (

§ 39lg 1).

Nimelt väitis X.X. , et ta ei teadnud, et võib olla ametiisikuks – tema läks maavanema järelevalvemenetluse koosolekule MTÜ Käsmu Majaka Sadam esindajana ja piirinaabrina. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna kriminaalasjas 28 tuvastatud asjaolud alust arvata, et X.X. ei saanud aru oma teo keelatusest või et temal olnuks väärarusaam oma rollist maavanema järelevalvemenetluses. Ta tegi kõigile koosolekul osalenutele ühemõtteliselt selgeks, et esindab Vihula valda ja selleks on tal vastavad volitused olemas. Ta ei nimetanud kordagi (erinevalt hilisemalt tekkinud kaitseversioonist bluffimise kohta, vt otsuse p 73), et ta osaleb koosolekul kui piirinaaber või arendaja esindaja. X.X. mitte ainult ei väitnud, et ta on valla esindaja, vaid ta täitis ka sisuliselt seda rolli, kui vastas valla nimel kõigile järelepärimistele. Pikalt vandeadvokaadina töötanud ja eelduslikult häid õigusteadmisi omav X.X. teadis, et maavanema järelevalvemenetluses valda esindades on ta ametiisik. Toodud asjaoludel teadis X.X. sedagi, et ta ilmselgelt poleks tohtinud seda teha, kuna ta oli samal ajal MTÜ Käsmu Majaka Sadam esindaja. II 105.

§ 3001

sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistuse. Rahalise karistuse võib mõista 30-500 päevamäära. Päevamäär arvestatakse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel (

§ 44lg 1 ja 2).

X.X. i keskmiseks päeva sissetulekuks

1. aastal oli 89,93 eurot (teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, tõendite kd 3, tl 171).
2. Süü suuruse puhul võtab kolleegium esmalt arvesse seda, et X.X. i suunamistegevus Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses oli väike. See piirdus valla esindajana ühel maavanema järelevalve menetluse koosolekul osalemises. Samas oli selle rikkumise olulisus avaliku võimu teostamisel väga suur – detailplaneeringu vastuvõtmisel soovitud viisil oleks tekkinud huvitatud isikul, MTÜ-l Käsmu Majaka Sadam võimalus rajada sadam, mille investeeringu suurus oli 1 500 000 eurot. See ületas kvalifitseeriva asjaolu, eriti suure varalise kahju, enam kui kolm korda. X.X. i karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Lisaks toimepandud teole endale tuleb arvesse võtta, et sellest on möödunud ligi kaheksa aastat. Karistusregistri väljavõtte andmetel ei ole X.X. i karistatud kriminaal- ega väärteokorras (tõendite kd 3, tl 169). Eripreventiivsetel kaalutlustel on varem karistamata isikule teost nii pika ajavahemiku järel põhjendatud mõista oluliselt kergem karistus. Neil põhjustel peab ringkonnakohus X.X. i süüle vastavaks rahalist karistust, mis jääb alla keskmise määra, s.o 150 päevamäära –13 485 eurot (89,9 x 150). III
3. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu 24.08.
4. a otsusega Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks väljamõistetud menetluskulude suurendamist 73 340,55 euro võrra, ja mõista tema kasuks välja kokku 107 077,87 (käibemaksuta). Õigusabi kulud maakohtus koosnesid vastavalt kaitsja taotlusele esindaja kulust summas 106 622,25 eurot, transpordikuludest 455,32 eurot ning registrite päringutest 7 eurot. Süüdistatavale osutati õigusabi 477,3 tunni ulatuses. Teenust osutasid vandeadvokaat Norman Aas (463,1 tundi keskmise tunnihinnaga 225,73 eurot) ning jurist (14,2 tundi keskmise tunnihinnaga 140,58 eurot).
5. Lisaks kaitsjale makstud mõistliku suurusega menetluskuludele 40 484,78 eurot arvas maakohtus 17.05.
6. a määrusega menetluskulude hulka veel tunnistaja A.K. e transpordikulu summas 43,59 eurot, mis jäi seoses X.X. i õigeksmõistmisega riigi kanda.
7. Ringkonnakohus tunnistab X.X. i süüdi

§ 3001lg 2 järgi, mistõttu jääb kaitsja apellatsioon rahuldamata. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sel põhjusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 40 29 484,78 eurot ning jäeti riigi kanda tunnistajale hüvitatud transpordikulud 43,59 eurot. Seega jäävad õigusabikulud X.X. i enda kanda. Samuti tuleb temalt välja mõista tunnistajale hüvitatud transpordikulu 43,59 eurot. IV 110. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 24.08.2023. a otsuse täies ulatuses. Kohus teeb uue otsuse, millega tunnistab X.X. i süüdi

§ 3001lg 2 järgi ja mõistab talle 150 päevamäära suuruse rahalise karistuse.

Maakohtus kantud õigusabikulud jäävad X.X. i kanda ja temalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista tunnistajale hüvitatud transpordikulu 43,59 eurot. Prokuratuuri apellatsioon rahuldatakse osaliselt, kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

1. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja hüvitamise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud
2. Apellatsioonimenetluse kuludeks on X.X. i kaitsja tasu 8128,58 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas esindaja kulu 8066,81 eurot ja transpordikulu 61,77 eurot. Süüdistatavale on antud õigusabi 44,9 tunni ulatuses. Teenust osutas vandeadvokaat N. Aas keskmise tunnihinnaga 256 eurot (33,8 tundi), advokaat Steven Andrekson tunnihinnaga 132 eurot (3 tundi) ja jurist tunnihinnaga 125 eurot (8,1 tundi). Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja 4 arvet.
3. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusteenuse osutamise tunnihinnad vandeadvokaadist kaitsja ja teda abistanud juristi ning advokaadi teenuse kvaliteeti ning hinnakasvu arvestades põhjendatud. Menetluskulude nimekirja 2 esimest punkti on seotud maakohtu menetlusega 24.08.
4. Selleks on kaitsja osalemine maakohtus kohtuotsuse kuulutamisel (1,5 tundi) ja sõitmine maakohtu istungile Tallinnast Narva ja tagasi (5,5 tundi). Seega ei saa seda kulu arvata apellatsioonimenetluse kulude hulka. Arvestades kaitsja tunnitasu, on see summa 1792 eurot (7x256). Ülejäänud osas on kõik toimingud olnud kaitse teostamiseks vajalikud ning taotletud õigusabikulud põhjendatud, sealhulgas juristi toimingute eest. Tasu, mis makstakse advokaadibüroo pidajale juristi sellise töö eest, mis vähendab eelduslikult vähemalt ligilähedaselt samas mahus advokaadist kaitsjal õigusteenuse osutamiseks kuluvat aega, on käsitatav tasuna KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ja see tuleb mõistlikus ulatuses menetluskulu hulka arvata (Riigikohtu otsus asjas nr 1-20-2473/58, p 8). Menetluskulude taotluse koostamisel abistas valitud kaitsjat teine advokaat, mis on samuti vajalik toiming ja tuleb arvata menetluskulude hulka. Seega on mõistliku suurusega apellatsioonimenetluse kulu 6336,28 eurot (8128,58-1792). Nimetatud summa ei sisalda käibemaksu.
5. KrMS § 185 lg 1 näeb ette, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Seega jääb valitud kaitsja tasu summas 6336,28 eurot riigi kanda ja see tuleb X.X. ile hüvitada. Vastavalt süüdistatava taotlusele tuleb see summa kanda OÜ X.X. Advokaadibüroo kontole. Taotluse kohaselt on süüdistatava menetluskulud tasunud tema advokaadibüroo, kes on käibemaksukohustuslane. Sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. 30 (allkirjastatud digitaalselt) 05.12.2025 RIIGIKOHUS OTSUSTAB
6. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
7. aprilli
8. a otsus X.X. i süüditunnistamises ja karistamises

§ 3001

lg 2 järgi, temalt hüvitise väljamõistmises tunnistaja kulude katteks ning enne apellatsioonimenetlust valitud kaitsjale makstud tasu jätmises süüdistatava kanda. 2. Jõustada Viru Maakohtu 24. augusti 2023. a otsus X.X. i õigeksmõistmises

§ 3001

lg 2 järgi, muutes maakohtu otsuse põhiosa ja asendades selles õigeksmõistmist puudutavad põhjendused käesoleva otsuse punktides 30–42 toodud põhjendustega.

1. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
3. Jätta tunnistajale hüvitatud menetluskulu 43 eurot 59 senti Eesti Vabariigi kanda.
4. Mõista Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks välja menetluskulu hüvitis järgmiselt: - enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu katteks 79 677 eurot 81 senti; - kassatsioonimenetluse kulu katteks 2880 eurot.
5. Tasuda eelmises punktis nimetatud menetluskulu hüvitis OÜ Advokaadibüroo X.X pangakontole nr EE461010220011658017 (AS SEB Pank). 31