Obsah (7)

§ 105§ 115§ 117§ 51§ 514§ 129§ 131

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-25-95 30. oktoober 2025 Kadri Palm Raiku Building osaühingu kaebus Maksu- ja To

) § 128 lg 2 eeldused (kas käimasolevast pankrotimenetlusest tulenevalt on nõue üldse sissenõutav, kas võlg ei ole lõppenud või esineb muu alus, mille tõttu ei ole võimalik nõuet täita vms). 13.

1. Soome maksuvõla täitmise eelistamine Eesti selgele võlale ei ole samuti seaduslik. 13.
2. Jääb arusaamatuks, miks arvestatakse Soome maksuvõlalt intressi Eesti seaduse alusel. Selline tegevus on õigusvastane, kuna maksusuhe allub Soome seadustele. 13.
3. Ebaõiglane on nõuda Soome maksukohustuselt intressi Eestis kehtiva intressimäära alusel, mis on oluliselt kõrgem Soomes kehtivast maksumäärast. 13.
4. Intressinõudes puudub elementaarne selgitus, miks Soomes käiva pankrotimenetluse väliselt mingit osa (väidetavast) võlast menetletakse Eestis kohaliku MTA kaasabil ega 3 3-25-95 tehta seda kohtuliku pankrotimenetluse raames Soomes. Samuti ei ole intressinõudes ainsatki viidet sellele, et Soome maksuhaldur üldse sooviks kaebajalt intressi nõuda.
5. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 14.1.

§ 105

lg 6 kohaselt tasutakse maksukohustuslase rahalised kohustused kohustuste tekkimise järjekorras. Kuivõrd Soome maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused tekkisid varem, siis kuulusid need ka varem täitmisele. MTA on võla sissenõudmisel lähtunud

§ 105lg-s 6 sätestatust ja tegutsenud õiguspäraselt.

14.

1. Ühtne juriidiline dokument vastab seaduses sätestatud nõuetele ja MTA on sundtäitmise alustamisel kõiki nõudeid järginud. 14.
2. Ühtses juriidilises dokumendis on iga nõude kohta märgitud, millal see on kätte toimetatud ning maksuhalduril puudub alus esitatud teabes kahelda. Sisulised etteheited nõude (sh kättetoimetamise) kohta tuleb kaebajal esitada Soomes. 14.
3. Euroopa Liidu Nõukogu
4. märtsi
5. a direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel art 13 lg 3 sätestab, et alates sissenõudmistaotluse saamise kuupäevast nõuab taotluse saanud asutus hilinenud maksete eest intressi taotluse saanud liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormide kohaselt.

§ 115

lg 11 järgi rahvusvahelise ametiabi osutamisel arvestatakse välisriigis tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi pärast maksusumma vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist kuni maksu tasumise päevani, viimane kaasa arvatud.

§ 117

lg 1 sätestab, et

§-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas. Eelnevat arvestades on maksuhaldur õigesti arvestanud intressi Eestis kehtiva intressimäära alusel ning intressi arvestamise kohustus tuleneb maksuhaldurile seadusest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kaebaja on esitanud kaebuse MTA
2. detsembri
3. a vaideotsuse nr 6-1/5699, selle aluseks olnud haldusaktide ja
4. mai
5. a intressinõude nr 13-3/69147 tühistamiseks.
6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
7. Tallinna Ringkonnakohus on
8. septembri
9. a otsuses asjas nr 3-21-2273 põhjalikult selgitanud analoogses asjas nii kohaldatavat õigust, vastastikuse usalduse põhimõtet, ühtset juriidilist dokumenti ja selle vorminõudeid ning dokumentide kättetoimetamist, pädevuse jaotust vaidluste lahendamisel kui ka avaliku korra erandit. Ka viidatud asjas esitas Soome Vabariigi maksuhaldur MTA-le taotluse Eesti äriühingult (maksu)nõuete sissenõudmiseks. Taotlus esitati Euroopa Liidu Nõukogu
10. märtsi
11. a direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel art 10 (sissenõudmistaotlus) alusel. Viidatud ringkonnakohtu otsus on jõustunud, Riigikohus jättis
12. novembri
13. a määrusega Eesti äriühingu kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohus võtab praeguse asja lahendamisel arvesse ringkonnakohtu selgitusi asjas nr 3-21-
15. Puudub vaidlus selles, et Soome Vabariigi maksuhaldur esitas MTA-le taotluse kaebajalt (maksu)nõuete sissenõudmiseks kogusummas 34 640,13 eurot. Taotlus esitati Euroopa Liidu 4 3-25-95 Nõukogu
16. märtsi
17. a direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel art 10 (sissenõudmistaotlus) alusel. 19.

§ 51

¹ lg 1 näeb ette, et rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline leping, osutab MTA. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Euroopa Liidu õigusaktidest reguleerib vastastikust abi maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel direktiiv 2010/24/EL. Direktiivi 2010/24/EL eesmärk on laiendada direktiiviga 2008/55/EÜ kodifitseeritud direktiivi 76/308/EMÜ kohaldamisala nõuetele, mis ei olnud sellega hõlmatud, et paremini tagada liikmesriikide finantshuve ja siseturu neutraalsust ning muuta vastastikune sissenõudmine tõhusamaks ja hõlbustada praktikas selle andmist, tulemaks toime abitaotluste suurenenud arvuga. Ka MTA

1. novembri
2. a sundtäitmise hoiatuse lisast nähtub, et täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument on hõlmatud direktiiviga 2010/24/EL (dtl 34).
3. Liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõte on liidu õiguses väga oluline, kuna see võimaldab luua ja säilitada sisepiirideta ala. See põhimõte kohustab igat liikmesriiki eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala osas eeldama – välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud –, et kõik ülejäänud liikmesriigid järgivad liidu õigust ja eriti liidu õiguses tunnustatud põhiõigusi (
4. detsembri
5. aasta arvamus 2/13 (Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga), EU:C:2014:2454, p 191 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka direktiiv 2010/24/EL põhineb vastastikuse usalduse põhimõttel (vt Euroopa Kohtu
6. aprilli
7. a otsus C-34/17, Donnellan, p 41). Nimetatu tähendab, et direktiiviga kehtestatud vastastikuse abi süsteemi rakendamine sõltub sellest, kas asjassepuutuvate asutuste vahel valitseb usaldus.
8. Direktiivi 2010/24/EL art 12 lg-st 1 tuleneb, et taotluse saanud liikmesriigis toimub nõude sissenõudmine ühtse juriidilise dokumendi alusel, millega taotluse esitanud asutus edastab taotluse saanud asutusele teabe, mis kajastub taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavas esmases dokumendis. Seda ühtset juriidilist dokumenti ei pea taotluse saanud liikmesriigis tunnustama, täiendama või asendama eraldi aktiga (vt ka Euroopa Kohtu otsus C-34/17, p 42). 22.

§ 51

⁴ lg 4 kohaselt peab välisriigi pädev asutus võla sissenõudmiseks esitama MTA-le sissenõudmistaotluse ning ühtse juriidilise dokumendi, mis on koostatud välisriigi täitedokumendi alusel ning milles on kajastatud täitedokumendi sisu. Kõikidele riikidele kehtib ühtse juriidilise dokumendi vorm, mis sisaldab

§ 51⁴ lg-s 5 sätestatud andmeid.

Ühtne juriidiline dokument on aluseks taotluse saanud riigis võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Asja materjalidest nähtub, et täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument sisaldab asjakohast teavet, nõude kirjeldust, sh nõude laadi, nõudega hõlmatud ajavahemikku, täitmisele pööramise seisukohast olulisi kuupäevi ning nõude suurust ja selle erinevaid komponente, nagu maksmisele kuuluv põhisumma ja intressid. Samuti on teave kaebaja ja tema kontaktandmete kohta ning info asutuse kohta, kust saab täiendavat teavet nõude või maksekohustuse vaidlustamise võimaluste kohta (Etelä-Suomen verotoimisto).

1. Direktiivi 2010/24/EL art 8 näeb ette nõude esitanud asutuse võimaluse paluda puudutatud isiku elu- või asukoha liikmesriigi pädeval asutusel anda talle abi nõuet puudutavatest dokumentidest teatamisel. Tegemist on vastastikuse abi raames toimuva 5 3-25-95 sissenõudmismenetluse esimeses etapis (direktiivi III ptk, abi seoses dokumentidest teavitamisega) toimuva nõude teatavaks tegemisega adressaadile, kusjuures edastatav teave peab põhinema taotleva asutuse poolt antud teabel. Teatavakstegemine on direktiivi 2010/24/ EL art-s 8 ette nähtud täitemeede. Art 8 lg 2 sätestab, et taotluse esitanud asutus esitab sama artikli kohase teavitamistaotluse ainult juhul, kui tal ei ole võimalik teavitada vastavalt eeskirjadele, mis reguleerivad asjaomastest dokumentidest teavitamist taotluse esitanud liikmesriigis, või kui selline teavitamine tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et Soome Vabariik oleks kasutanud võimalust sellise palve Eestile esitamiseks ning Eesti ei ole vastastikuse abi raames toimuva sissenõudmismenetluse esimeses etapis toimuva nõude teatavaks tegemisega tegelenud. Kaebajale edastatud ühtsest juriidilisest dokumendist nähtub, et nõude/nõuete algne täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on vastavalt Soome seadustele kätte toimetatud (dtl 34). Soomes väljastatud algse täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi kättetoimetamise kuupäevad on
2. august 2024 (dtl 36, 38),
3. oktoober 2024 (dtl 40) ja
4. oktoober 2024 (dtl 42).
5. Direktiivi 2010/24/EL art 14 näeb ette pädevuse jaotuse taotluse esitanud liikmesriigi ja taotluse saanud liikmesriigi organite vahel, lahendamaks vaidlusi, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat ühtset juriidilist dokumenti ning taotluse saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või selle riigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust. Nii tuleb vastavalt direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-le 1 taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi kehtivuse vaidlustamiseks pöörduda selle liikmesriigi, mitte aga taotluse saanud liikmesriigi pädevate organite poole, kelle kontrolliõigus on art 14 lg-s 2 sõnaselgelt piiratud viimati nimetatud liikmesriigi aktidega (vt ka Euroopa Kohtu
6. märtsi
7. a otsus C-695/17, Metirato, p-d 33–36; Donnellani kohtuotsuse p-d 43–44). Vaidlustega, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või taotluse saanud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust, tuleb pöörduda selle liikmesriigi pädeva organi poole vastavalt seal kehtivatele õigusnormidele, kuna sel organil on parimad võimalused tõlgendada oma riigi õigust ja sellest lähtuvalt otsustada, kas meede on õiguspärane. Ka kaebajale on korduvalt selgitatud, et nõudega seotud vaidluste lahendamine kuulub direktiivi 2010/24/EL art 14 kohaselt ainult taotluse esitanud riigi ehk Soome vastavate üksuste pädevusse (dtl 4, 34).
8. Direktiivile 2010/24/EL eelnenud direktiivi 76/308/EMÜ kohta märkis Euroopa Kohus
9. jaanuari
10. a otsuses C-233/08, Kyrian, et taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole põhimõtteliselt pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument kuulub täitmisele, kuid liikmesriigi kohtud on pädevad kontrollima, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on võlgnikule nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Kyriani kohtuasjas tõlgendas Euroopa Kohus tol ajal kehtinud direktiivi 76/308/EMÜ art 12 lg-s 3 märgitud täitemeetmete mõistet. Nüüd paikneb sama mõiste direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-s
11. Euroopa Kohus viitas ka direktiivi 76/308/EMÜ art-le 5, millele praegu vastab direktiivi 2010/24/EL art
13. Nagu eelnevalt märgitud, pole praeguses asjas vastastikuse abi raames dokumentide kättetoimetamist toimunud. Seetõttu ei ole praegusel juhul tegemist vaidlusega täitemeetme üle, mille õiguspärasusele saaks Eesti kohus vastavalt direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-le 2 hinnanguid anda. Seetõttu tuleb Eesti kohtul vastastikuse usalduse põhimõttest tulenevalt usaldada Soome pädeva asutuse poolt edastatud infot, mille kohaselt on täitedokument kaebajale Soome õigusnormidele vastavalt kätte toimetatud. 6 3-25-95
14. Kaebaja peab
15. novembri
16. a korraldust õigusvastaseks, kuna Soomes käib kaebaja suhtes pankrotimenetlus ning kõigi sealsete võlausaldajate nõuded rahuldatakse käimasoleva menetluse raames. Kaebaja peab Soome maksuhalduri tegevust arusaamatuks. Samas ei ole kaebaja käesolevas asjas vaidlustatud maksunõuet välisriigis vaidlustanud, kuna seda nõuet ei ole kaebaja püsiva tegevuskoha pankrotimenetluses ega ka muul viisil kaebajale Soome maksuhaldur esitanud.
17. Praegusel juhul puudub nii MTA-l kui ka Eesti kohtul õigus täiendavalt anda õiguslikke hinnanguid küsimustele, kas kättetoimetamine on toimunud Soome õigusnormide järgi õiguspäraselt. Abitaotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument kuulub täitmisele (s.o kas täitmisele pööramise eeldused on faktiliselt täidetud). Eelnevast tulenevalt on kohus
18. märtsi
19. a määrusega ka kaebaja kaebuse tagastanud osas, milles kaebaja vaidlustab Soomes tekkinud maksuvõlga.
20. Täitedokumendi täidetavuse eeldusi puudutavaid vastuväiteid saab ja tuleb direktiivi 2010/24/EL art 14 lg 1 järgi esitada abitaotluse esitanud riigi (Soome) kohtus, kuna sel organil on parimad võimalused tõlgendada oma riigi õigust ja sellest lähtuvalt otsustada, kas meede on õiguspärane. Kättetoimetamise õiguspärasust oleks Eesti kohus saanud hinnata vaid juhul, kui Soome oleks taotlenud direktiivi alusel Eesti abi dokumentide kättetoimetamisel ning Eesti pädev asutus oleks sissenõudmismenetluse esimeses etapis tegelenud nõude teatavaks tegemisega (vt Kyriani kohtuotsuse p 60).
21. Erandlikel ja piiritletud juhtudel saab liikmesriik nõude sissenõudmistaotluse täitmisest keelduda juhul, kui selgub, et täitmine kahjustaks taotluse saanud asutuse liikmesriigi avalikku korda. Näiteks saab hinnata, kas rikutud on puudutatud isiku õigust tõhusale kohtulikule kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-le
22. Euroopa Kohus leidis
23. juuli
24. a otsuse komisjon vs. Kadi jt (C-584/10 P, C-593/10 P, C-595/10 P) p-s 100, et harta art 47 nõuab piisava teabe teatavaks tegemist, et võimaldada menetlusosalistel kaitsta oma õigusi. Eesti kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et Soomes esineks seoses harta art-s 47 ette nähtud õiglase kohtuliku arutamisega või tõhusa õiguskaitsevahendi õigusega sellisel määral probleeme, et see toetaks direktiivi 2010/24/EL kontekstis erandi tegemist vastastikuse usalduse põhimõttest.
25. Harta art-s 47 sätestatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ei näe ette, et taotluse esitanud liikmesriigi akte peab saama vaidlustada nii selle liikmesriigi kohtus kui ka taotluse saanud liikmesriigi kohtus. Abi andmise kord ja sellest tulenevalt kindlalt reguleeritud vaidluste lahendamise kord aitab vältida vastuolulisi kohtulahendeid ning meelepärase kohtualluvuse valimist (forum shopping’ut), suurendades nõnda õiguskindlust. Kaebajal on võimalik vaidlustada maksunõude täitmisele pööramise eeldused riigis, kus maksukohustus tekkis, ning täitemeetmed riigis, kus need võeti.
26. Kohus nõustub MTA vaideotsuses toodud järeldusega, et MTA on sundtäitmise alustamisel järginud kõiki

§ 514

lg-tes 4-6 sätestatud menetlusnõudeid ning ühtne juriidiline dokument vastab nõuetele. Seega on rahvusvahelise ametiabi korras toimuva sundtäitmise eeldused täidetud. Lisaks on MTA täitnud vaidlustatud sundtäitmise hoiatusi välja andes kõiki seaduses sätestatud nõudeid. Kuivõrd MTA poolt koostatud sundtäitmiste hoiatustes sisaldus ka

§ 129

lg 3 kohane hoiatus, mille kohaselt algatatakse sundtäitmine, kui kohustust ei täideta tähtaegselt, on MTA põhjendatult alustanud 7 3-25-95 maksuvõlgade sundtäitmist, koostades pankadele

§ 131lg-s 1 ettenähtud pangakontode arestimise korraldused.

1. Kaebaja leiab, et MTA
2. novembri
3. a korraldus on õigusvastane, kuna korralduses nimetatud summas oli kaebaja e-maksuameti ettemaksukontol rahalised vahendid olemas, ent see summa läks hoopis Soome maksuameti ebaseadusliku nõude katteks. Kaebaja hinnangul ei ole välisriigi maksuvõlg eelistatud Eesti maksuvõlgadele ja eelisjärjekorras loetakse tasutuks tööjõumaksud, mistõttu oleks tulnud kaebaja ettemaksukontol olevatest rahalistest vahenditest täita Eestis tekkinud maksukohustused, mitte arvestada see Soome maksuvõla katteks.
4. MTA
5. novembri
6. a korralduse nr 13-11/67329 lisast nähtub, et võlas olevate nõuete loetelus on tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (nõue TSD 10.2024) kogusummas 2088,97 eurot (dtl 30). MTA
7. novembri
8. a korralduse nr 13-11/64643 lisast nähtub, et võlas olevate nõuete loetelus on välisriigi abipalve põhimaks, trahv ja intress kogusummas 34 640,13 eurot (dtl 33). Täitmisele pööramist lubavast ühtsest juriidilisest dokumendist nähtub, et nõuded on tekkinud perioodidel
9. mai kuni
10. mai 2024,
11. juuni kuni
12. juuni 2024,
13. august kuni
14. august 2024 ja
15. september kuni
16. september 2024 (dtl 35, 37, 39, 41). Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti leidnud, et

§ 105

lg 6 kohaselt tasutakse maksukohustuslase rahalised kohustused kohustuste tekkimise järjekorras. Kuivõrd Soome maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused tekkisid varem, siis kuulusid need ka varem täitmisele. Seega on MTA kaebajalt võla sissenõudmisel lähtunud

§ 105lg-s 6 sätestatust ja tegutsenud õiguspäraselt.

1. Kaebaja leiab ka, et intressinõue on õigusvastane, kuna Soomes käib kaebaja suhtes pankrotimenetlus. Samuti märgib kaebaja, et talle ei ole Soome maksuhalduri poolt intressinõuet tehtud ning jääb arusaamatuks, miks arvestatakse Soome maksuvõlalt intressi Eesti seaduse alusel. Lisaks on kaebaja arvates ebaõiglane nõuda Soome maksukohustuselt intressi Eestis kehtiva intressimäära alusel, mis on kõrgem Soomes kehtivast maksumäärast.
2. Kohus kaebajaga ei nõustu ning leiab, et vaidlustatud intressinõue on õiguspärane. Ka ametiabi korras peab maksuhaldur maksuintressi nõudma samadel alustel nagu siseriiklik õigus ette näeb. Seejuures tuleneb intressi arvestamise kohustus maksuhaldurile seadusest. Direktiivi 2010/24/EL art 13 lg 3 sätestab, et alates sissenõudmistaotluse saamise kuupäevast nõuab taotluse saanud asutus hilinenud maksete eest intressi taotluse saanud liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormide kohaselt.

§ 115

lg 1 1 sätestab, et rahvusvahelise ametiabi osutamisel arvestatakse välisriigis tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi pärast maksusumma vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist kuni maksu tasumise päevani, viimane kaasa arvatud. Vabatahtlikuks täitmiseks antav tähtaeg ei või olla lühem kui kümme kalendripäeva.

§ 117

lg 1 kohaselt on

§-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr 0,06 protsenti päevas. Seetõttu on maksuhaldur õigesti arvestanud intressi Eestis kehtiva intressimäära alusel. Kaebajat on juba

1. novembri
2. a korralduses teavitatud, et maksusummalt arvestatakse intressi 0,06 protsenti päevas ning viidatud on ka

§ 115lg-le 11.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata Raiku Building osaühingu kaebuse MTA
2. detsembri
3. a vaideotsuse nr 6-1/5699, selle aluseks olnud haldusaktide ja
4. mai
5. a intressinõude nr 13-3/69147 tühistamiseks. 8 3-25-95
6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on tasunud riigilõivu kokku 1127, 52 eurot (dtl 9, 140). Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9