← Eesti

3-23-1676/32

Obsah (6)§ 92§ 102§ 97§ 38§ 2§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1676 Haldusasi Osaühingu Metalldetail kaeb

) § 92 lg 1,

§ 92

lg 6,

§ 102

lg 1,

§ 97

lg 1 tulenevalt on vastustaja pädev hindamama sildade seisukorda ja vastavalt sellele võtma ette vajalikke meetmeid, esindades seeläbi kaalukat avalikku huvi.

  1. Riikliku teeregistri andmete kohaselt oli Undla silla seisundiindeks
  2. aastal 33%. Seisundiindeks on piirväärtus, mille alusel tuleb kaaluda silla sulgemist ja rekonstrueerimise vajadust. Lisaks sellele on välise vaatlusega tuvastatavad silla elementidel esinevad praod, mis osutavad silla väga kehvale seisukorrale. Täiendavalt on tänaseks sillale kehtestatud ka piirangud – piiratud on koormust
  3. tonnile, kiirust 30 km/h ja liiklus sillal on reguleeritud eesõigusmärgiga. Seega on vaidlusaluse silla rekonstrueerimine vältimatult vajalik.
  4. Undla sild on väga kehvas seisukorras ning on vältimatult vajalik selle rekonstrueerimine
  5. aastal, mistõttu ei ole võimalik silla rekonstrueerimist enam edasi lükata (arvestades lisaks, et Undla silla rekonstrueerimine oli teehoiukavas plaanis juba
  6. aastal). Ehitustegevuse läbiviimise osas tuleb arvestada, et selleks on vajalik paisutuse ajutine katkestamine ja veetaseme alandamine. Kaebaja ja Keskkonnaametiga seotud kohtuvaidluse nr 3-23-834 tulemusena selgub Undla silla rekonstrueerimistööde järgne tegevus paisutuse osas, s.t kas omanikule jääb õigus paisutuse säilimiseks või mitte. Kui Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818 osutub vaidluse tulemusena õigusvastaseks ja kaebajal esineb õiguslik alus paisutamiseks, on vastustaja valmis taastama kaebaja paisurajatise osas, mis tuleb silla ehitustegevuseks likvideerida.
  7. Kaebaja ja vastustaja vahel on sõlmitud 22.05.2017 notariaalne reaalservituudi seadmise leping, mille punkti 2.4.5 järgi ei tohi valitseva kinnistu omanik takistada silla remontimist või teerajatise ümber ehitamist. Seega ei ole vastustajal alust ehitusloa kehtivuse peatamiseks ega selle mitterealiseerimiseks. Silla rekonstrueerimiseks on kaalukas avalik huvi, mille eesmärgiks on esmajoones tagada ohutu Undla silla kasutamine. Undla silla esmakordne rekonstrueerimine oli plaanis
  8. aastal, kusjuures ettevalmistavate tegevustega oli alustatud juba mitmeid aastaid varem (s.o
  9. aastal). Erinevate menetluste etappides (s.t projekteerimistingimused, projekti koostamine, ehitusluba) on vastustaja kaasanud kaebaja ja kaebaja on igas etapis korduvalt 5

(9)taotlenud oma arvamuste ja seisukohtade esitamise tähtaegade pikendamist ning mida on vastustaja ka korduvalt aktsepteerinud. Sellest tulenevalt on silla ehitustegevus mitmeid aastaid viibinud.
  1. Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendusest on tuvastatav, et kõnealust teed on kujutatud samas asukohas juba
  2. aasta kaardil. Riigitee aluse katastriüksuse plaan koostati 25.09.2000 ja registreeriti Lääne-Viru Maakatastris 10.05.
  3. Katastriüksuse nimeks määrati Vohnja-Kadrina maantee nr 17152 ja selle moodustamise õiguslikuks aluseks oli teede- ja sideministri 07.11.2000 käskkiri nr 289, mis kinnitab, et riigiteena oli vaidlusalune tee arvel juba enne
  4. aastat. Kinnisturaamatu andmete alusel on kaebaja saanud katastriüksuse omanikuks
  5. aastal.
  6. Lisaks eelnevale on vastustaja selgitanud olemasolevat olukorda ka ehitusloa korralduse lisas nr
  7. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi on vaidlustatud haldusaktiga rikutud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) 1) Undla sild ei ole hetkeseisuga ohutult kasutatav, 2) Undla sild vajab rekonstrueerimist, 3) Undla paisul puudub praegusel ajal veeluba, 4) vastustaja täidab Undla silla osas omaniku ülesandeid.

§ 92

lg 1,

§ 92

lg 6,

§ 102

lg 1,

§ 97

lg 1 tulenevalt esindab vastustaja avalikku huvi ning on pädev hindamama vaadeldava silla seisukorda ja vastavalt remontima. Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendusest on tuvastatav, et kõnealust teed on kujutatud samas asukohas juba

  1. aasta kaardil (vt vastustaja vastuse joonis nr 1). Riigitee aluse katastriüksuse plaan koostati 25.09.2000 ja registreeriti Lääne-Viru Maakatastris 10.05.
  2. Katastriüksuse nimeks määrati Vohnja-Kadrina maantee nr 17152 ja selle moodustamise õiguslikuks aluseks oli teede- ja sideministri 07.11.2000 käskkiri nr
  3. 37.

§ 38

lg 1 järgi annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Maanteeameti 03.11.2020 korraldus nr 1-3/20/205 on jõustunud, millega väljastati projekteerimistingimused Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks (muudetud Maanteeameti 11.01.2021 vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1). Seega jätab kohus tähelepanuta ning ei hinda kaebaja väiteid seoses projekteerimistingimuste õigusvastasusega. Tulenevalt planeerimisseaduse §-st 125 ei asu vaadeldav sild detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

  1. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2023 määruse p-s 13 toodud seisukohtadega: „Kaebaja ei kasuta näiteks hüdroenergiat ja pole väitnud paisjärve vee kasutamist ka muul viisil. Haldusasjas nr 3-23-834 esitatud 22.08.2023 seisukohas (p 3) on viidatud, et paisjärve vahetus läheduses on hooned, mis võivad veetaseme langetamisel hakata vee- ja niiskusrežiimi muutumise tõttu vajuma. See hinnang on paljasõnaline ja ebausutav. Esiteks jääb suurem osa Flora kinnistu hoonestusest teisele poole riigiteed Flora katastriüksusele, kuhu paisutuse mõju ei ulatu. Samuti ei ole usutav, et paisu likvideerimise korral tõuseks märkimisväärselt veetase senisest paisust allavoolu (st teisel pool Vohnja–Kadrina kõrvalmaanteed). Kuigi paisjärve läheduses ja samal pool teed asuvad lisaks mõned hooned Kaalumaja katastriüksusel (trafoalajaamad ja kaalumaja), ei saa pidada tõenäoliseks, et Veskijärve katastriüksuse n-ö kuivendamine saaks mõjutada negatiivselt nende hoonete püsivust, vaid pigem vastupidi. Paisutuse kõrvaldamisega ei jää kaebaja ilma olemasoleva paisjärve aluse maa omandiõigusest. Kaebaja ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt, nt paisutada tema kinnistut läbivat Loobu jõge ilma õigusliku aluseta ja kalade liikumist takistaval viisil. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on olemasolev paisutus inimtekkeline või looduslik ning kas Keskkonnaamet on õiguspäraselt kohustanud kaebajat paisutust likvideerima, tuleb lahendada haldusasjas nr 3-23-
  2. Praeguses asjas vaidlustatud Undla silla 6

(9)rekonstrueerimise ehitusluba ei anna Transpordiametile õigust teostada ehitustöid kaebaja kinnisasjal või lammutada kaebajale kuuluvaid rajatisi.“
  1. Seega ei ole käesoleva vaidluse raames asjakohased kaebaja väited seoses Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818, millega Keskkonnaamet kohustas OÜ-d Metalldetail hiljemalt 15.09.2023 likvideerima Undla pais, kuivõrd nimetatud ettekirjutus on vaidlustatud haldusasjas nr 3-23-
  2. Kohus möönab, et nimetatud ettekirjutusel on seos vaidlustatud korraldusega. Samas kinnitas vastustaja, et kui Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818 osutub vaidluse tulemusena õigusvastaseks ja kaebajal esineb õiguslik alus paisutamiseks, on vastustaja valmis taastama kaebaja paisurajatise osas, mis tuleb silla ehitustegevuseks likvideerida.
  3. Vaidlustatud tee ehitusloast ja selle aluseks olevast ehitusprojektist nähtub, et Undla silla rekonstrueerimise käigus on kavandatud mh olemasoleva paisu või veelaskme konstruktsioonide lammutamine ja jõesängi kindlustamine (vt projekti seletuskirja p-d 3.1 ja 3.4.5, samuti p 4.5, dtl 40, 46, 49). Sellel eesmärgil on ehitusloa kõrvaltingimusena (p 2) toodud välja vajadus Undla silla rekonstrueerimiseks võõrandada osa riigiteega piirnevast Veskijärve katastriüksusest. Kohus ei hinda kaebaja väiteid seoses omandiküsimusega, kuivõrd vaidlustatud korraldusega ei ole vastavat küsimust lahendatud. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-22-1050 01.07.2022 seisukoha lisana Transpordiameti 18.05.2022 teate nr 8-3/21-033/11056-1, millega vastustaja algatas kaebajale kuuluva kinnisasja osa omandamise menetluse. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta nimetatud menetluse raames.
  4. Kaebaja heidab vastustajale ette, et algatamata on jäetud keskkonnamõjude hindamine. Kaebaja toob välja, et veelase on tehasekompleksi tulekustutussüsteemi osa, järve kaldal on pumpla, millega pumbatakse vesi hüdrantide torustikku ja külmumise vältimiseks peab olema piisav veetase. Veetase mõjutab ka kõrvaloleva looduskaitsealuse Undla pargi veerežiimi ja ka kõrvalasuvate kinnistute veerežiimi.

§ 2

lg 6 sätestab, et ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele kohaldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätteid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

  1. Riigitee nr 17152 Vohnja-Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu (edaspidi: eelhinnang) punktis 2.3 tuuakse, et „Loobu jõe paisutamisel on moodustunud Undla veskijärv (VEE2011300). Paisutamiseks oli Undla Vesi MTÜ-le antud keskkonnaluba nr L.VV/
  2. Veeloa alusel tuli Undla pais rekonstrueerida ning olemasoleva paisu asemel rajada tehiskärestik-kalapääs, millele Keskkonnameti juhtis oma kirjas 02.06.2022 nr 6- 3/22/9970-2 tähelepanu seoses Undla silla projekti kooskõlastamisega. Kuna MTÜ ei alustanud paisu rekonstrueerimise ja kalapääsu rajamistöödega, siis tunnistati Keskkonnaameti korraldusega 17.08.2022 nr DM-114352-24 luba kehtetuks. Loobu jõgi kuulub Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016, 1) Pundiveski paisust kuni suubumiseni merre. Loobu jõgi kuulub samuti riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1). Undla sild asub Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava alusel kaitstaval veekogumil: Loobu jõgi Udriku ojani (Loobu 1). Veekogumi seisund on
  3. aasta seisuga hinnatud koondhindega „kesine“. Kesist seisundit põhjustavad paisud kalade rändetingimuste takistajatena ning pikaajaline reostuskoormus. Vee kvaliteet oli Loobu jões tõsiseks probleemiks 1970.-
  4. aastatel, kui silla kõrval tegutses Flora keemiatsehh. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga uue silla rajamisel vastuolu puudub, sest see ei muuda Loobu jõe ökoloogilist seisundit.“ (dtl 16). Kaebaja ei ole eelnevat kaebuses ümber lükanud. Kaebaja ei ole esitanud seisukohta mh osas, et eelkõige põhjustab pais kalade rändetingimusi olukorras, kus ei ole rajatud tehiskärestik-kalapääsu. 7

(9)
  1. Eelhinnangu punktis 2.4 tuuakse välja, et: „Undla sillast edelasse jääb Undla mõisa park, mille piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 19.05.2011 määrusega nr 63 “Lääne-Viru maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” (RT I, 24.05.2011, 2). Looduskaitse alla kuuluvas pargis kehtib looduskaitseseaduses ja Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruses nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ sätestatud kaitsekord. Pargi valitseja on Keskkonnaamet…./…/ Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Neeruti loodusala (EE0060203) asub projektialast ca 2,5 km kaugusel ning eeldatavasti ei mõjuta kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustiku ala.“ Seega ei ole tõendatud kaebaja väited vaadeldava ala veerežiimi rikkumise kohta.
  2. Eelhinnangus asuti järeldusele, et projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid (dtl 23). Negatiivse mõju vältimiseks on pandud ehitajale kohustus, et tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, mis on eelhinnangus loetletud. Eelnevat aluseks võttes oli keskkonnamõju hindamine jäetud põhjendatult algatamata.
  3. Kaebaja heidab ette, et menetlusse ei ole kaasatud Undla Vesi MTÜ-d. Nimetatud mittetulundusühingu juhatuse liige on T.K. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega ei saa kaebaja vaidlustada kolmanda isiku kaasamata jätmist. Kaebajale on antud võimalus avaldada haldusmenetluses oma seisukohti (dtl 63). Kaebaja eelnevat ka ei eita.
  4. Kaebaja ja Maanteeameti vahel on 22.05.2017 sõlmitud notariaalne reaalservituutide seadmise leping (dtl 91), mille p 2.4.5 järgi kohustub kaebaja vooluveekogu paisutuse ajutise katkestamisega või veetaseme piisava alandamisega mõistliku etteteatamise ajaga, kui tee valdajal (Maanteeametil) on vajalik remontida või ümber ehitada teerajatist. Võimalusel ja vajadusel ühitatakse teerajatiste ja tõkestusrajatise remondi- või ümberehitamise aeg (dtl 96). Seega kohustub kaebaja juba nimetatud lepingu järgselt nõustuma teerajatise ehk silla ümberehitamisega. Paisutamise osas ei muutu kaebajale faktiliselt ega õiguslikult kehtiv olukord, kuivõrd praegusel ajal puudub kaebajal paisutamistegevuseks vastav luba.
  5. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluse silla rekonstrueerimine ei muuda kaebaja jaoks faktiliselt ega õiguslikult olukorda. Kaebajale on tagatud juurdepääs avalikult kasutavalt teelt oma kinnistule ja hoonetele (sh ehitusperioodi ajaks). Silla rekonstrueerimise ehitusprojektis on arvestatud kaebaja poolt projekteerimistingimuste menetluses esitatud märkusega, millest tulenevalt on projekteeritud lahendus, kus kaebajale on olemasolevad juurdepääsud riigiteega külgnevale alale säilitatud tänasega samaväärsel kujul. Samuti ei takistata Undla silla rekonstrueerimisega kalapääsu ja paisu rajamist (dtl 52).
  6. Väär on kaebaja hinnang, et planeeringus puudub viide liiklustiheduse kohta. Vaidlustatud korralduse seletuskirja p-st 3.1 nähtub, et silla juures on liiklussagedus
  7. aasta seisuga 661 autot/ööpäevas. Projekti raames on teostatud ka liiklus prognoos, mille kohaselt kujuneb
  8. aasta eeldatavaks liiklussageduseks 900 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 94%, veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 4%. Katend on projekteeritud IV klassi tee nõuete järgi. Silla muu plaani- ja vertikaallahendus on kujunenud erinevate variantide kaalumise tulemusel ning (plaani)lahendus ei jälgi otseselt projekteerimisnorme, kuna silla asukoht ja olemasolev välja kujunenud keskkond, on erandlikud ja unikaalsed.
  9. Õige on kaebaja viide, et vaadeldavat projekti ei ole kooskõlastatud Terviseametiga.

§ 21

lg 1, § 23 ja § 47 kohaselt on sätestatud nõuded ehitusprojekti koostajale ja kontrollijale. Rahvatervise seaduse § 12 lg 3 sätestab, et avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, 8

(9)lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks. Seega kooskõlastab Terviseamet üksnes nende objektide projekte, millele on rahvatervise seaduse alusel nõutud Terviseameti kooskõlastus. Muul juhul Terviseameti kooskõlastuse vajadus puudub. 50. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.