← Eesti

3-22-1785/44

Obsah (12)§ 165§ 56§ 65§ 62§ 230§ 77§ 89§ 79§ 2§ 88§ 157§ 199

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 62 lg 3 p 1). Seda hindab asja arutav 2

(9)3-22-1785 kohus. Halduskohus märkis, et võtab praeguses asjas seisukoha tõendite lubatavuse kohta asjas tehtavas lõpplahendis.
  1. Tartu Halduskohus jättis
  2. mai
  3. a otsusega kaebuse rahuldamata, kaebaja menetluskulu 1030 eurot Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud osas menetluskulud poolte endi kanda. 6.1 Pole alust kahelda maksuvõla olemasolus. MTA on esitanud piisavalt põhjendatud ja usutava versiooni maksupettuse toimepanekust. Kaebaja pole esitanud tõendeid, mis lükkaks maksuhalduri seisukohad ümber. Halduskohus nõustus MTA järeldustega, et tehinguid Jalaka Grupp OÜ ja Inndex OÜ ning Kõrveküla Tankla OÜ vahel ei toimunud ning tehingute ahelad olid loodud üksnes selleks, et varjata kütuse tegelikku päritolu. Tõendid kogumis ja vastastikuses seoses kinnitavad maksuhalduri järeldusi. Jalaka Grupp OÜ-l puudus õigus tehingupartnerite esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Äriühing sai nii maksueelise. Õige oli määrata äriühingule täiendav tulumaksukohustus. 6.2 Kaebajale vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Vastutusotsusest on üheselt järeldatav, et kaebaja tegutses tahtlikult. Kaebaja oli teadlik, et arvetel kajastatud tehingupartnerid polnud kütuse tegelikeks müüjateks, ning ta osales aktiivselt äriühingu igapäevases majandustegevuses. Seda ei muuda asjaolu, et kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetlus lõpetati. Juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamine ei sõltu kriminaalmenetluse toimetamisest. Tahtlust käsitatakse maksuõigussuhetes ja kriminaalõiguses erinevalt. Seega ei saa kriminaalmenetluse alustamata jätmisest teha järeldusi kaebaja süü kohta. Kui kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid on kogutud, ei pea maksuhaldur jääma ootama kriminaalmenetluse lõpptulemust. Seega ei saa kriminaalmenetluse lõpetamine mõjutada vastutusotsuse õiguspärasust. Teatis kriminaalmenetluse lõpetamise kohta on üks tõend kogumist ega lükka ümber maksuhalduri seisukohti kaebaja tahtluse kohta. 6.3 Jälitustoimingutega saadud tõendid on praeguses haldusasjas lubatavateks tõenditeks. Kogutud andmed on saadud õiguspäraselt. Jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel on järgitud seaduse sätteid ja ultima ratio põhimõtet. Need tõendid ei lükka siiski ümber maksuhalduri järeldusi. Kaebajale oli sellel ajal ilmselt juba teada, et ta on maksuhalduri huviorbiidis. Sellisel juhul ei räägi mõistlik inimene telefonis maksupettuse toimepanemisest.
  4. Kaebaja palus Tartu Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
  5. Tartu Ringkonnakohus jättis
  6. märtsi
  7. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäid tema enda kanda. 8.1 Halduskohus nõustus vastutusotsuses ning maksuotsustes esitatud seisukohtadega viitega

§ 165

lg-le 2 ega pidanud analüüsima maksuotsustes ja vastutusotsuses kajastatud tõendeid ja asjaolusid täies mahus. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid või põhjendusi, mis lükkaksid ümber haldusasjas nr 3-19-1577 esitatud järeldused. 8.2 Topeltmaksustamise ning maksu määramise karistusliku iseloomu asjus nõustub ringkonnakohus halduskohtu

  1. jaanuari
  2. a istungil esitatud kohtu seisukohtadega. 8.3 Maksuhalduri tuvastatud asjaolud ja tõendid viitavad kaebaja tahtlusele. Vastupidiseid tõendeid pole kaebaja esitanud. Jalaka Grupp OÜ-le ei heidetud maksumenetluses ette üksnes hoolsuskohustuse rikkumist, vaid kaudsete asjaolude ja tõendite abil tuvastatud teadma pidamist sellest, et arvetel märgitud müüjad ei olnud tegelikud müüjad ning kütuse müüsid Jalaka Grupp OÜ-le 3

(9)3-22-1785 tundmatud kolmandad isikud. Kui seda asjaolu teadis äriühing, on võimatu, et seda ei teadnud kaebaja kui äriühingut üksi juhtinud isik. Vastutusotsuse tegemine ei eelda, et isiku enda või tema juhitud äriühingu suhtes oleks toimunud kriminaalmenetlus. 8.4 Halduskohus hindas jälitustoimingutega kogutud tõendeid, ületades sellega halduskohtu pädevuse piire. Jälitustoimingud on tehtud kriminaalasjas nr 19930000038, mitte maksumenetluses. Maksumenetluses on jälitustoimingute tegemine keelatud. Ükski kriminaalasi kohtuotsuseni ei jõudnud ning halduskohus kasutas jälitustegevusega saadud teavet selle algsest ajendist erineval eesmärgil halduskohtumenetluses. Halduskohtumenetluses puudub õiguslik alus, mis võimaldaks jälitusteavet sellisel viisil kasutada.

§ 56lg 1 esimene lause viitega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-dele 251–305 ega

§ 65

lg 1 ei nimeta jälitustoimingu protokolli halduskohtumenetluses lubatava tõendina. Nimetatud tõendite kasutamise lubatavust maksumenetluses ei kinnita ka MKS § 45 ega haldusmenetluse seaduse § 38 lg

  1. Halduskohtu otsus ei tuginenud siiski olulisel määral jälitustoimingutega kogutud tõenditele, mistõttu ei muuda nende tõendite kõrvaldamine lõpphinnangut praeguses asjas. Halduskohtu otsuse põhjendused tuleb selles osas asendada ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja taotleb kassatsioonkaebuses haldus- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning kaebuse rahuldamist. 9.1 Ringkonnakohus eksis, kui jättis kõrvale jälitustoimingutega kogutud tõendid. Nende tõendite kasutamine pole keelatud, kui tõendeid soovib kasutada kaebaja enda õiguste kaitseks (vt ka RKTKo 2-15-13216/93, p 17.1). Ka

ei välista sellises olukorras nimetatud tõendite kasutamist isegi ilma maakohtu otsuseta. 9.2 Praegusel juhul ei riiva jälitustegevus kolmandate isikute õigusi, sest toimingud tehti kaebaja suhtes (vrd RKTKo 2-15-13216/93, p 17.3). Ringkonnakohus pole eristanud olukorda, kus jälitustegevusega seotud teavet soovib kasutada haldusorgan, olukorrast, kus kaebaja soovib kasutada neid tõendeid enda õiguste kaitseks. Riigikohtu halduskolleegiumi senine praktika käsitleb üksnes olukordi, kus haldusorgan on soovinud kasutada jälitustegevusega saadud teavet haldusmenetluses või sellele järgnenud kohtumenetluses (nt RKHKo 3-3-1-9-15, p 19). Teabe kasutamise piirangu mõte ei ole kaitsta jälitustegevust, vaid isiku põhiõigusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 12614 lg 1 alusel on isikul, keda on teavitatud jälitustoimingute tegemisest, võimalik tutvuda tema kohta kogutud andmete, sh lubade, taotluste ja määrustega. Erandid sellest sätestab sama norm. Halduskohus piiras seega ebaõigesti osaliselt kaebaja õigust tutvuda maksuhaldurilt saadud tõenditega. Praegusel juhul sai üksnes prokuratuur otsustada seda, kas esinevad alused keelduda kaebajale teabe tutvustamisest. 9.3 Sama maksustamisperioodi kohta alustati kaebaja suhtes kriminaalmenetlus, kuid selles menetluses ei esitatud isegi kahtlustust. Seega on kriminaalmenetluses kogutud tõendid, sh jälitustegevusega saadud materjalid, otsesed tõendid, mis lükkavad ümber maksuhalduri seisukohad. Kaebaja ei tegelenud pettusega ega teadnud midagi tegelikest müüjatest. Neid asjaolusid polnud maksuotsuse tegemise ajal teada. Tegemist on uute asjaoludega, mis muudavad tõendikogumit. 9.4 Halduskohus on jälitustegevusega saadud tõenditest teinud valed järeldused, et kaebaja eeldas, et tema suhtes võidakse teha jälitustoiminguid. Jälitustegevus on ultima ratio vahend, mida rakendatakse siis, kui muud võimalused on ennast ammendanud. See allub kohtulikule kontrollile. 4

(9)3-22-1785 9.5 Topeltmaksustamise osas tugines ringkonnakohus ebaõigesti halduskohtu istungil väljendatud kohtu seisukohtadele. Kohtuistungil arutatu ei asenda kohtuotsuse põhjendavat osa, sest istungil ei väljenda kohus enda lõplikke seisukohti sisulistes küsimustes. 9.6 Haldusasjas nr 3-19-2430 tugines maksuhaldur sellele, et Inndex OÜ soetas tõenäoliselt kütust tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Puudub alus arvata, et äriühing toimis Jalaka Grupp OÜ-le kütust müües teisiti, isegi kui maksustamisperioodid on erinevad. Sellest võib järeldada, et Inndex OÜ ja Kõrveküla Tankla OÜ müüsid soetatud kütuse enda nimel edasi. Sellisel juhul ei saa väita, et tegemist on teist korda tundmatutelt kolmandatelt isikutelt soetatud kütusega. Seega on samas müügiahelas samad tehingud topeltmaksustatud. Nii omandab määratav maks karistuse iseloomu. 10. MTA palub jätta kaebaja kassatsioonkaebus rahuldamata. 10.1

§ 62

lg 3 p 1 ei näe ette erandit olukorraks, kus isik, keda sättega välistatud tõend puudutab, on selle kasutamisega nõus. Normis on sätestatud absoluutne keeld, mistõttu ei muuda isiku nõusolek kuriteo või põhiõiguste rikkumisega saadud tõendit lubatavaks. RKHKo 3-3-1-9-15 p-s 19 selgitatud üldpõhimõte on kohaldatav nii haldusorgani kui isiku vaatest. Erandid sellest põhimõttest välistab õigusliku aluse puudumine, mida ei saa asendada ka prokuröri luba teha jälitustoiminguid. Luba antakse konkreetse toimingu tegemiseks ja see allub maakohtu kontrollile. 10.2 Kaebaja esitatud topeltmaksustamise käsitlus lähtub eeldusest, et Inndex OÜ ja Kõrveküla Tankla OÜ olid tegelikeks kütuse müüjateks. See pole üheski menetluses kinnitust leidnud. Lisaks puudutas haldusasi nr 3-19-2430 kütuse soetamist varasemal perioodil kui praeguses haldusasjas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu ning saadab asja tagasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule (

§ 230lg 1 ja lg 5 p 2).

  1. Esmalt selgitab kolleegium, miks oli jälitustegevusega saadud tõendite kasutamine praeguses asjas lubatav (I), ning analüüsib seejärel topeltmaksustamise küsimust (II). I
  2. Kolleegiumi järjepidevast praktikast tuleneb kokkuvõtvalt, et haldusmenetluses jälitusteabe kasutamiseks selle kogumise algsest eesmärgist erineval põhjusel peab esinema ülekaalukas avalik huvi ja sellest lähtuvalt seaduses sätestatud selge õiguslik alus. Seda lahendust õigustab vajadus sätestada jälitustoimingutega kaasnevat põhiõiguste riivet tasakaalustavad ning riigi omavoli välistavad menetlustagatised. Eriti täpselt tuleb piiritleda jälitusteabe kasutamine teises menetluses, kus jälitustoimingutega teabe iseseisvaks kogumiseks volitusnorm puudub (vt RKHKo 3-3-1-9-15, p-d 16–17). Kohtumenetluses on tõendi lubatavust võimalik sellisel juhul kontrollida

§ 62lg 3 p 1 alusel (RKHKo 3-16-2498/30, p 21).

Kui selget õiguslikku alust pole sätestatud, on jälitustoiminguga saadud teavet võimalik haldus- ja kohtumenetluses kasutada üksnes osas, milles see on esitatud, hinnatud ja kontrollitud kriminaalmenetluses, kusjuures tõendiks pole sellisel juhul jälitusprotokoll, vaid kohtuotsus kui dokumentaalne tõend (vt RKHKo 3-3-1-9-15, p 19). Need seisukohad kujundas kolleegium olukorras, kus jälitustoimingutega saadud teavet soovis kasutada haldusorgan tõendina haldus- ja sellele järgnenud kohtumenetluses (vt ka RKHKo 3-3-1-9-15, p 17). 5

(9)3-22-1785
  1. Ei vaielda selle üle, et praeguses asjas ei kasutanud jälitustoimingutega saadud teavet maksuhaldur, vaid sellega soovis enda väiteid halduskohtumenetluses tõendada kaebaja, st jälitustoimingutele allutatud isik. Kolleegiumi hinnangul pole kirjeldatud juhul jälitustoimingutega saadud teabe kasutamine kohtumenetluses välistatud.
  2. Jälitusteabe kasutamiseks selle algsest ajendist erineval eesmärgil sätestatud selge õigusliku aluse nõue teenib isiku põhiõiguste kaitse eesmärki. Nagu eespool selgitatud, on see vajalik, et tasakaalustada jälitustoimingute tegemisega kaasnevat põhiõiguste riivet toimingute tulemusena saadud teabe kasutamisel. Halduskohtumenetluses lähtub samast eesmärgist

§ 62

lg 3 p 1, mis annab kohtule õiguse keelduda sellise tõendi vastuvõtmisest, mis on saadud põhiõiguse rikkumisega. Jälitusteabe kasutamisel selle algsest ajendist erineval ajendil pole seega eesmärgiks kaitsta jälitusteavet või selle salajasust, vaid isiku põhiõigusi selle kogumisega kaasneva riive eest. 16. Kui jälitustoimingutele allutatud isik soovib kasutada teavet tõendina kohtumenetluses enda väidete tõendamiseks, tuleb lähtuda tavapärastest kohtumenetluses kehtivatest tõendamisreeglitest. Sellisel juhul pole eesmärk ära hoida jälitustoiminguga kaasneva põhiõiguste intensiivse piirangu mõju kaugemale, kui jälitustoimingu lubamisel on vältimatult vajalikuks peetud. Arvestada tuleb seda, et kui menetlusosaline on põhiõiguse piiramisega saadud tõendi kasutamisega kohtumenetluses nõus, loobub ta seeläbi selles osas tuginemisest oma põhiõigusele, mille kaitseks jälitustoiminguga saadud tõendi kasutamist üldiselt piiratakse. Menetlusosalise õiguse esitada enda väidete kinnituseks tõendeid kui Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 15 hõlmatud õiguse piiramine ei ole sel juhul vajalik. Teabe kasutamine tõendina ei eelda sellises olukorras täiendava õigusliku aluse olemasolu

-s. 17. Kui jälitustoimingutega saadud teave on kogutud selle kasutamist taotleva isiku põhiõiguste rikkumisega, ei välista see tõendi lubatavust. Nagu märgitud, loobub ta nõusolekuga tõendi kasutamiseks selles osas enda niisugusele põhiõigusele tuginemisest, mille rikkumise kohus tuvastab. Kuigi üldjuhul tuleb kohtul hinnata tõendi lubatavust ka

§ 62

lg 3 p 1 alusel, st keelduda tõendi vastuvõtmisest, kui see on saadud isiku põhiõiguse rikkumisega, ei saa kohus isiku nõusoleku korral tõlgendada

§ 62lg 3 p 1 isiku kahjuks.

Viidatud säte ei välista sellisel juhul tõendi lubatavust. 18. Jälitusteabe kasutamist taotleva isiku nõusolek ei välista kohtu kontrollikohustust, kui jälitustoimingutega kogutud teave puudutab kolmanda isiku õigusi. Sellisel juhul tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas jälitusteabe kasutamiseks selle algsest ajendist erineval eesmärgil on olemas selge õiguslik alus, mis jälitustoimingutega kaasnevat põhiõiguste riivet tasakaalustab (vt käesoleva otsuse p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Õigusliku aluse olemasolu korral kontrollib kohus kohtumenetluses tõendi lubatavust

§ 62lg 3 p 1 alusel.

Õigusliku aluse puudumisel või põhiõiguste riive esinemisel osutub tõend lubamatuks, kui kolmas isik ei nõustu teabe kasutamisega ja teavet kasutatakse menetluses kolmanda isiku kahjuks. Tõendi lubatavus pole välistatud, kui kolmas isik pole vaidlusaluses kohtuasjas menetlusosaline ning teabe kasutamine ei kahjusta tema õigusi. 19. Jälitustoimingutega saadud teabe lisamisel haldusasja materjalide juurde võib olla vajalik varjata seda menetlusosaliste, sh kaebaja eest. Menetluse (osaliselt) kinniseks kuulutamise ning menetlusosalise teabega tutvumiselt eemaldamise vajaduse üle otsustab kohus

§ 77lg-s 1, Ts

MS §-s 38 ja

§-s 79 sätestatud alustel. See on kohtu igakordse hinnangu küsimus, kusjuures huvi saladuse hoidmiseks peab olema ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures (vrd ka RKHKo 3-3-1-36-14, p-d 5 ja 6). Kohtul puudub kaalumisvõimalus teabe tutvustamise osas siis, kui tegemist on riigisaladust ning salastatud välisteavet puudutava teabega ning menetlusosalisel, kes menetlustoimingult eemaldatakse, puudub riigisaladuse luba. 6

(9)3-22-1785
  1. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 lg 1 p 1 kohaselt on riigisaladus nii jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave kui ka teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud osas, milles selle avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks. Sellise teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati (vt ka RSVS § 9 p 4). KrMS § 21613 lg 1 ja § 21614 lg 1 sätestavad, et jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral teavitatakse viivitamatult isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Soovi korral võimaldatakse isikul tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. Jälitusasutus jätab isiku prokuratuuri loal jälitustoimingust teavitamata KrMS § 21613 lg 2 p-des 1–3 sätestatud alustel. Teabe (osaliselt) tutvustamata jätmisel KrMS § 21614 lg 1 p-des 1–7 sätestatud alustel tuleb jälitusasutusel ja prokuratuuril kaaluda, kas andmete tutvustamisega kaasnev oht mõnele KrMS § 12614 lg 1 p-dega 1–7 kaitstavale hüvele (vt ka RKKKo 3-1-1-14-14, p 665) kaalub konkreetsel juhul üles andmete tutvustamata jätmisega kaasneva jälitustoimingule allutatud isiku põhiõiguste riive. Erandina võib seadusest tulenev erikord menetleja kaalutlusõigust piirata või selle välistada (RKKKo 3-1-1-1-17, p 53; vt ka p-d 54 ja 55). Teabe ning selle kogumise aluseks olevate dokumentide tutvustamata jätmisel on isikul võimalik prokuratuuri otsustust maakohtus vaidlustada (KrMS § 21616 lg 2). Erandid sellest on RSVS § 8 lg 1 p-d 2 ja 3, mis sätestavad erireeglid jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku ning jälitusasutuste politseiagendi kohta kogutud teabe salastatusele (vrd ka RSVS § 9 p 7).
  2. Eelnevast järeldub, et kui isiku taotlusel lisatakse haldusasja materjalide juurde jälitustoimingutega kogutud teave, saab ta selle teabega tutvuda üksnes juhul, kui see pole kaitstud riigisaladusega. Riigisaladusega kaitstuse korral ei saa halduskohus ise otsustada, kas teavet isikule tutvustada või mitte (vt käesoleva otsuse p 19). Kui jälitusteavet on isikule tutvustatud, pole enam tegemist riigisaladusega kaitstud teabega RSVS § 8 lg 1 p 1 mõttes (vt käesoleva otsuse p 20) ning isik saab teabega tutvuda ka halduskohtumenetluses. Küll aga võib kohtul sellisel juhul olla vajalik otsustada, kas lubada teabega tutvuda teistel menetlusosalistel (

§ 77

lg 1 ja § 79) või vajaduse korral menetlusvälistel isikutel (

§ 89

). Erandina võib RSVS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatud teave olla tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (RSVS § 11 lg 3), mis ei välista teabe tutvustamist tõendina halduskohtu määruse alusel (

§ 79lg 1 p 1; vt ka RKHKo 3-23-671/33, p 9).

22. Kui isik soovib halduskohtumenetluses kasutada tõendina jälitusteavet, millele tal riigisaladusega kaitstuse tõttu ligipääs puudub, võib isiku teadmata teha teabest järeldusi tema kahjuks. Sellisel juhul võib menetlusosaline anda kohtule tingimusliku nõusoleku saadud teabe kasutamiseks üksnes siis, kui teavet on võimalik kasutada tema väidete toetuseks. Kohtul tuleb

§ 2

lg-st 4 tuleneva selgitamiskohustuse raames tagada, et isik saab piisaval määral aru tagajärgedest, mis talle nõusoleku ning võimaliku põhiõigusi rikkuva tõendi kasutamisega kaasnevad. Isiku õiguste kaitsel on sellisel juhul suurem roll halduskohtul, kes saab teabega tutvuda. 23. Praeguses asjas tutvus kaebaja jälitusprotokollides sisalduva teabega ning kohtumenetlus ei puuduta kolmandate isikute õigusi. Seega polnud ringkonnakohtul menetluslikke takistusi teabe haldusasja toimiku juurde lisamiseks. 7

(9)3-22-1785
  1. Kaebaja hinnangul lükkavad kriminaalmenetluses saadud tõendid, sh jälitusteave ümber maksuhalduri järeldused kaebaja tahtluse kohta. Ringkonnakohus ei arvestanud jälitustoimingutega saadud teavet, sest pidas tõendi kasutamist lubamatuks. Seega ei hinnanud ringkonnakohus kõiki tõendeid kogumis ning jättis kaebaja väidetele sisuliselt vastamata. Kuivõrd ringkonnakohtul tuleb asja uuel lahendamisel hinnata jälitustoimingutega saadud teavet koostoimes muude maksumenetluses kogutud tõenditega, ei võta kolleegium seisukohta tõendikogumist tehtavate järelduste kohta.
  2. Halduskohus kuulutas
  3. veebruari
  4. a määrusega menetluse osaliselt kinniseks ning piiras kaebaja võimalust tutvuda Tartu Maakohtu määruse ning prokuröri jälitustoimingu loaga. Halduskohtu määrus oli edasikaevatav (

§ 88lg 5), kuid kaebaja määrust ei vaidlustanud.

Kaebaja õigust tutvuda viidatud dokumentidega on seega halduskohtu jõustunud määrusega hinnatud. Kolleegium ei peatu sellel küsimusel seetõttu pikemalt. II 26. Kaebajal on õigus selles, et võimaliku topeltmaksustamise küsimuses esitatud seisukohta ei saanud ringkonnakohus esitada viitega halduskohtu istungil väljendatud seisukohtadele. Kohtu põhjenduste üheselt mõistetavuse tagamiseks on ette nähtud kohtuotsuse kirjalik vorm. Põhjendused menetlusosaliste väidete suhtes seisukoha võtmise kohta tuleb kohtul esitada asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 157lg 1 ja § 165 lg 1 p-d 1–6).

Lõpplahendist peab menetlusosalistele ning kõrgema astme kohtutele olema selge, millistele konkreetsetele argumentidele kohus asja lahendades tugines. Ka avalikkuse võimalus tutvuda jõustunud kohtulahenditega pole põhjenduste esitamisel kohtuistungi protokollis tagatud, sest menetlusvälistel isikutel puudub üldjuhul ligipääs toimiku, sh kohtuistungi materjalidele (vrd

§ 89). 27.

Olukorras, kus mõni asja lahendamise seisukohalt oluline küsimus on jäänud esimese astme kohtu lahendis vastamata, võib see anda alust lahendi tühistamiseks ja asja tagasisaatmiseks halduskohtule uueks menetlemiseks, kui ringkonnakohtul endal pole võimalik menetlusviga parandada (

§ 199lg 2 p 2).

Halduskohus ei analüüsinud otsuses kaebaja tõstatatud küsimust võimalikust topeltmaksustamisest. Ringkonnakohus saab seda väidet hinnata ise.

  1. Kuigi ringkonnakohtul tuleb haldusasja uuesti menetleda, peab kolleegium vajalikuks märkida kaebaja võimaliku topeltmaksustamise kohta järgmist.
  2. Majandusliku topeltmaksustamisega on tegemist juhtudel, kus juriidiliselt on küll maksumaksjateks erinevad subjektid, kuid tegelikult maksustatakse ühte ja sama maksuobjekti mitu korda ning seetõttu avaldub maksukoormuse tegelik mõju mitmekordsena (RKHKo 3-3-1-33-12, p 19). Kaebaja hinnangul maksustati samas kütusemüügi tehingute ahelas tehtud samu tehinguid mitu korda.
  3. Topeltmaksustamine saaks tekkida juhul, kui kaebaja viidatud asjas nr 3-19-2430 oleksid olnud vaidluse all need samad kütusetehingud, mis praeguses haldusasjas. See ei ole nii ainuüksi seetõttu, et haldusasjade esemeks on erinevad maksustamisperioodid. Lisaks pole praeguses asjas vaidluse all mitte Inndex OÜ tehingud kolmandate isikutega, vaid Jalaka Grupp OÜ tehingud Inndex OÜ ja Kõrveküla Tankla OÜ-ga. Kui Jalaka Grupp OÜ tehingud Inndex OÜ ja Kõrveküla Tankla OÜ-ga ei leia arvetel kajastatud viisil tõendamist, ei saa nende toimumist järeldada ka sellest, kellega tegi tehinguid Inndex OÜ. 8

(9)3-22-1785 31. Kassatsiooniastmes on kaebaja taotlenud 1046,93 euro (koos käibemaksuga) esindajakulude ning 50 euro riigilõivu väljamõistmist. Menetluskulude jaotuse otsustab ringkonnakohus asja uuel menetlemisel. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.