Obsah (6)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Lepinguline kaitsja Kohtuväline menetleja Istung

§ 132

p 1, § 133 - § 135 kohus OTSUSTAS: Jätta F.F kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 10.04.2024 otsus väärteoasjas nr 2440,24,001217, millega temale määrati liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks, muutmata. Karistuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiametile. Juhiloa tähtajaks loovutamata jätmise korral võidakse rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Kaebajal tekkinud menetluskulud (õigusabikulud seoses lepingulise kaitsja menetluses osalemisega) – jätta F.F enda kanda. Asitõendid: DVD plaat, mis asub toimiku juures – jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohtuotsuse ärakirjad edastada F.F-ile, kaitsjale ja PPA Ida prefektuurile. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav ehk hiljemalt 7.10.2024. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil (

§ 155lg 2).

Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 8.10.2024 juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 14.03.2024 koostatud väärteoprotokolli järgi 14.03.2024 kella 01.38 ajal menetlusalune isik F.F , juhtides temale kuuluvat mootorsõidukit xxx reg.nr xxx ning liikudes Ida-Virumaal Lüganuse vallas, Tallinn-Narva mnt 146.km-l, Narva suunas, ületas maksimaalselt lubatud sõidukiirust sel teelõigul (90 km/h), liikudes kiirusega 116 km/h +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h võrra. (tl 13) 10.04.2024 tegi Ida prefektuur otsuse, millega karistas F.F’d LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks (tl 10). 18.04.2024 laekus kohtule F.F kaebus, milles ta palub tühistada Ida prefektuuri 10.04.2024 otsus. Kaebus põhjenduste kohaselt kaebaja ei ole nõus otsusega… foto, mis esitas patrullpolitseinik oli ebatäpne ja pildil on mitte minu auto. Minu liikluskiirus oli mitte rohkem kui 90 km/h. Vaidlustan väärteo toimepanemise fakti ning karistuse määramist (tl 2, 34). 19.06.2024 esitas F.F kaitsja täiendavad põhjendused kaebuse juurde ning palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuistungil Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kiirusmõõtur oli tehniliselt korras ja mõõtmist teostas pädev vastava koolituse läbinud mõõtja. Ei ole nõus, et koht ei sobinud kiiruse mõõtmiseks. Kaitsja ei ole pädev mõõtja, tal puudub vastav kogemus ja teadmine. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, kuidas mõõtmine teostati, takistusi mõõtmiseks ei olnud. Ka kaitsja esitatud foto näitab, et mõõtmist segavaid faktoreid ei olnud. Tõepoolest, sel teelõigul on palju kurve, aga see ei mõjuta mõõtmise tulemust. Isik on ise tunnistanud, et tema sõiduk ei näita õiget sõidukiirust. Menetleja rollis oli V M. Tunnistaja T oli vaid protokollija rollis ja kiiruse mõõtmine on haldustoiming, mitte menetlustoiming. Isik on ise kinnitanud, et temale näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit.

§ 2ja Kr

MS § 10 lg 1 järgi menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul võib menetlus toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad.

§ 24

lg 2 järgi tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise taotlusel ning kohtumenetluses. Menetlusalune isik ei esitanud sellist taotlust. Kaebaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Kaitsja leidis, et ei ole tõendatud, et just kaebaja ületas lubatud sõidukiirust. Sellest kohast, kus patrullauto seisis ei olnud võimalik korrektselt mõõtmist teostada. Vahe patrullauto ja mõõdetava auto vahel on 400-500 meetrit. Tunnistajad rääkisid, et kes võis veel olla kui mitte kaebaja. 2 Tunnistaja ise küsis, kas keegi sõitis teist mööda, ta ise ei olnud kindel, kas mõõdeti kaebaja sõiduki kiirus. Kaebaja sõitis esimesena. Auto, mille kiirust mõõdeti sõitis maha. Tunnistajad ei ole ise kindel, et mõõdeti kaebaja sõiduki kiirust. Ei ole selge, mida tunnistaja pildistas ja näitas kaebajale. Oli näha vaid mingi punkt. Fotosid kustutati. Miks kaebajat kuulati üle tema autos, miks ei kutsutud patrullautosse? Politseinikud rikkusid seadust, hakates ise tõlkima protokolli kaebajale. Ta ei saanud protokollist õigesti aru. Tunnistaja ei ole erapooletu, ei saanud olla tõlk. Teine tunnistaja hakkas kohe sõitma ja ei vaadanud ise radari. Foto tehti isikliku telefoniga, mis ei ole lubatud. Menetlusnormide rikkumistest – menetleja ei saa olla samal ajal tõlk. Videotehnika nr on kiirusmõõturi protokollis parandatud. Puudub kuupäev, millal parandus tehti. Auto nr ka parandatud. Puudub kuupäev ja allkiri. Ei vasta tõele, et mõõtetulemus on jälgitav. Kõik tõendid ja teave on kaudsed. Kaebaja lisas, et kui peatati, esimene küsimus oli „ega teist mööda ei sõitnud“. Ütlesin et ei vaadanud, siis öeldi, et on siis teie kiirus. Ütlesin, et ei ole minu kiirus, oli pime ja vaatasin tee peale, et loom teele välja ei jookseks. Politseinik ütles, et kui protokollile alla ei kirjuta, siis edasi räägite juba uurijaga. Ta tegi foto, tõi, ütles, et siin muidugi ei ole näha, see täpike on teie auto, ei ole näha auto nr ega kiirust. Ütles, et võite kirjutada, et ei ole nõus. Küsisin, kas radar on üle vaadatud, siis tõi mingid paberid, luges ette, siis ütles, et kirjutaksin alla. Mida ta näitas mulle ei tea. UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 14.03.2024 kella 01.38 ajal, Tallinn-Narva mnt 146.km-l, fikseeriti Narva suunas liikunud mootorsõiduki kiiruseks 116 km/h, mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli järgi liiklusjärelevalves kasutati kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS

Seadet testiti 13.03.2024 kell 20.20 ja see oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmine teostati asulavälisel teel, hea nähtavuse tingimustes, pimeajal. Ilmastik oli sademeteta. Tegemist oli kahesuunalise teega. Kontrollitav sõiduk liikus üksinda, eemaldus patrullautost, kiirendas intensiivselt. Mõõtmine teostatud 2-3 sekundi jooksul sirgel teelõigul. Segavaid asjaolusid ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev. Kiirusmõõturi lugem 116 km/h. Laiendmäärmatus 4 km/h. Lõplik mõõtetulemus 112 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mille kohta on olemas ka F.F allkiri. Mõõtmise ajal kasutati pardakaamerat Kenwood. F.F on kirjutanud protokollile alla, lisades märkuse, et ei ole nõus mõõdetud kiirusega, „…see ei ole minu kiirus“. (tl 15) Kiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS004172 oli töökorras ja taadeldud 5.10.2023 (taatluskehtivuse lõppkuupäev 31.10.2024) (tl 19). Seega tehnilise seisundi poolest ei ole alust kahelda mõõtmise tulemuste usaldusväärsuses. Vaidlus antud asjas käis selle üle, kas see kiirusemõõtmine tehti menetlusaluse isiku auto xxx reg nr xxx või mõne muu tuvastamata sõiduki suhtes. Tunnistaja A R T ütluste järgi Märtsikuus, öösel, teostasime paarilisega liiklusjärelevalvet, Tallinn-Narva maantee 146 km-l, kui nägin sõidukit, sõiduk tuli Tallinna poolt, (kiirusmõõturi) näit oli 116 km h, peatasime sõidukit 149 km-l. Läksin kõrvalistuja poole, V (s.o paariline) juhi poolt. V selgitas juhile miks teda peatati ja et ületas sõidukiirust. Isik ei olnud rikkumisega nõus. Sel hetkel tulin V poole, kuulasin. Isik 3 väitis, et ta ei sõitnud isegi 110 km/h. Kui V küsis: „kas oli veel teine sõiduk“, siis isik ütles, et viimane visuaalne kontakt oli Aseri kandis… Vaatasin pardakaamera salvestise. Kuna isik ei olnud rikkumisega nõus, alustati üldmenetlus, V alustas menetluse ja läks vormistama… Kiirusmõõturi kasutamise protokolli koostasin mina. Kes tutvustas protokolli – V. Mis keeles rääkisite isikuga – vene keeles. Isik sai jutust aru,… ei küsinud midagi. Ei mäleta, et oleks küsinud tõlki. Õigustega tutvustas teda V, vene keeles. Kas juhile näidati kiirusmõõtur või pardakaamera salvestis - pardakaamerat ei näidatud, puudub võimalus, kiirusmõõturi näitu näidati nii, et tehti pilt kiirusmõõturi tabloost ja pildi peal on näha tabloo ja sõiduk. Millega tehti pilt – oli kas isiklik või töötelefon, näidati sama telefoniga. Pardakaamera on kogu aeg sees. Kas oli ainuke sõiduk - minu nägemise järgi oli see ainuke sõiduk. Enne selle sõiduki ilmumist, millal nägite eelnevat sõidukit - seal oli vahe, minimaalselt 2 minutit. Auto reg nr ei olnud näha, ei olnud näha ka mark, sest oli pime, aga sõidukil olid iseloomulikud tagatuled, selle järgi saab aru, et tegemist ei ole tavalise sedaansõidukiga. Buss ei olnud, kerekuju järgi maastur tüüpi sõiduk. Kuidas veendusite, et oli see sõiduk - oli ainuke sõiduk tee peal, ei näinud, et oleks liikumist kõrvalteedel. Ja tagatuled. Oli pime aeg ja hea nähtavus, vihma ei sadanud. Hea nähtavus. Pimeajal halb nähtavus on kui nt udu, tihe vihma või lumesadu. Tunnistaja V M ütluste järgi Kuupäeva ei mäleta, oli märtsikuus, paarilisega mõõtsime kiirust, Tallinn-Narva mnt 146 km. Mina mõõtsin kiirust. Nägin kiirust. Meie auto oli Narva suunas, auto liikus Tallinna poolt. Auto kiirendas ja maksimaalne kiirus oli 116 km/h. Ütlesin paarilisele kiirust ja tema hakkas järele sõitma. Sõiduk oli peatatud 149 km-l. Siis juba nägime nii sõidukit kui reg nr. Tegemist oli Hyundai autoga. Läksin juhipoolsele uksele, rääkisin juhiga. Ütlesin, et juht ületas kiirust, ütlesin kiiruse nr. Juht ütles, et see ei ole minu kiirus, et ei sõitnud üle 110 km/h. Vene keeles suhtlesime. Paariline ei osalenud vestluses, alguses oli sõiduki teisel pool, siis tuli minu juurde. Kes koostas protokolli – paariline. Mina tutvustasin protokolli sisu vene keeles. Juht märkis mittenõustumist protokollile. Juht ei küsinud endale tõlki. Õigused tutvustasin mina, vene keeles. Tutvustasin mõõturi näitu foto abil, tegin pilti seadmest, et fikseeritud kiirus, näitasin. Enda telefoniga. Näitasin ka telefonil. Kolleeg ei osalenud vestluses kaebajaga, oli kõrval. Mida küsisite – kas kuhugi kiirustate vms. Ta ütles, et viimane kontakt sõidukiga oli Aseris… Juht oli nii kindel, et see ei ole tema kiirus, aga mina olin kindel, et oli tema kiirus. Küsisin: „mis teie kiirus oli“, vastus oli „mitte rohkem kui 110 km/h“. Juht kirjutas protokollile, et sõitis mitte rohkem kui 100 km/h. Kas oli teisi autosid tema ees – vähemalt kaks minutit enne ei olnud ühtegi sõidukit, mõlemas suunas. Kui sõitsime järgi kõrvalteedel ei näinud ka ühtegi sõidukit. Kui auto seisaks tuledeta, siis ei oleks ilmselt märganud. Kiiruse mõõtmine on haldustoiming ja kolleeg tegeles protokolliga, kõik menetlustoimingud tegin mina kui menetleja. Väärteoprotokoll koostatud minu poolt. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll oli ainuke, mis paariline koostas. Kas pardakaamera alati salvestab videot – jah, kui sõiduk on käivitunud. Miks tookord ei kasutanud rinnakaamerat – ei näinud vajadust. Pildistasin oma telefonile fikseeritud kiirusmõõturi näitu ja näitasin juhile. 4 Kas menetlusalune isik selgitas, kuhu ta sõitis – siht- ja alguspunktist ei rääkinud, aga on rääkinud Aserist, sellest järeldasin, et Tallinna poolt. Kiiruse fikseerimisel kas oli näha mis sõidukiga tegemist on - ei olnud näha reg nr, aga nägin, et sõiduk ei ole väike, nagu sedaan, vaid suurem ja et oli kandiline. Kuidas jõudsite järelduseni, et peatatud oli sama sõiduk, mille kiirust mõõdetud - kaks minutit enne seda ei olnud teisi sõidukeid, kõrvalteedel ei olnud ka sõidukeid. Tagatuled olid natuke üleval ja peatatud sõidukil samuti olid tuled üleval… F.F ei tunnistanud oma süüd ei kohtueelses menetluses ega kohtus. Kohtueelses menetluses antud ütlustes väitis ta, et tema kiirus oli mitte üle 100 km/h (tl 16) ning kohtus selgitas ta, et sõitis kiirusega 90 kuni 94 km/h (spidomeeter näitas 94 kuni 98 km/h, aga kuna see näitab kiirust tegelikust 4 km/h võrra suuremana, siis tegelik sõidukiirus oli, F.F arvates, ikkagi 90 kuni 94 km/h). Sõitsin Tallinnast. Ei olnud kiiruse ületamist. Sõitsin mitte üle 96 km/h. Spidomeeter näitab 4 km/h rohkem kui tegelikult on, s.t kui näitab 94 km/h, siis tegelikult sõidan 90 km/h. Kontrollisin seda navigaatori abil. Navigaator mõõdab 80-90% täpsusega. Spidomeeter näitas 96-98 km/h. Nad (politseinikud) küsisid – ega minust ei sõitnud keegi mööda – ei osanud öelda. Politseinik (tütarlaps) rääkis minuga vene keeles. Varja juures oli näha Audit, rohkem sõidukeid ei näinud. Suurim lubatud kiirus oli 90 km/h. Sõitsin kiiremini, sest kui sõidad öösel peab vaatama teeääri, et metsloom ei hüppaks tee peale välja. Algselt ülekuulamisel ütlesite, et sõitsite maksimaalselt 100 km/h. Milline oli tegelik sõidukiirus? Maksimaalselt 98, minimaalselt 94 – see on spidomeetril. Faktiliselt siis 90-94 km/h. Ka 94 km/h ei ole lubatud sõidukiirus, aga kui sõidad öösel ja loomad võivad teele hüpata, siis vaatad ringi ja kiirus võib sellest muutuda. Tahtmatult suurendan kiirust kui vaatan ringi. Kiirusehoidja ei tööta alati. Peab vajutama mitut nuppu. Ei kasutanud seda. Peab peatuma, et sisse lülitada. Kohtu arvates, F.F ütlused on ümber lükatud pardakaamera salvestisega, kiirusmõõturi kasutamisel saadud andmetega ning tunnistajate T ja M ütlustega. Nii, patrullsõiduki pardakaamera videosalvestiselt on näha, et salvestis algab 14.03.2024 kell 1:35:56 ja esimene sõiduk, mille tuled on näha, ilmub kaamera vaatevälja kell 1:38:
Seega 2 minutit ja 23 sekundit ei olnud maanteel näha ühtegi sõidukit liikumas. Edasi, patrullsõiduki tuled lülituvad sisse, patrullsõiduk hakkab liikuma, sõidab maanteele välja, lülitab vilkurid sisse ja järgneb maanteel liikunud sõidukile järele. Tunnistaja A R T poolt 1.07.2024 kohtuistungil koostatud skeemil on näha, et patrullsõiduk paiknes Tallinn-Narva mnt 144 ja 145 km vahel, Veeru talu läheduses (tl 71). Analoogse skeemi on koostanud ka tunnistaja V M (tl 72). Ehk siis on teada patrullsõiduki esialgne asukoht. Avalikult kättesaadavast allikast, s.o Google Maps, on näha, et mõõtmise ajal patrullsõiduk on asunud koordinaatidel N59°24'33" E27°07'12". Samad koordinaadid on näha ka pardakaamera salvestiselt (allpool vasakul on kuupäev ja kell, edasi GPS koordinaadid). Google Maps tänavavaates on hästi näha nii liiklusmärk „Anna teed“, kui kaks selle kõrval paiknevat tee äärt märgistavat posti. Sama liiklusmärk ja postid on näha salvestise ajal kell 01:38:
Kell 01:39:05 salvestiselt on paremalt poolt näha 145.km tähistav liiklusmärk. Kell 01:39:14 paremalt poolt on näha bussipeatus. Kell 01:39:38 vasakult poolt on näha statsionaarne kiirusmõõtur. Kell 01:39:51 on näha liiklusmärk, et maantee E20 jätkub otse ning vasakule poole saab pöörata AA mõisa poole. Kell 1:39:54 paremalt poolt on näha bussipeatus. Kell 01:40:07 paremalt poolt on näha liiklusmärgid (ööbimiskoht, Saka 5 mõis). Kell 01:40:09 paremalt poolt on näha statsionaarne kiirusmõõtur. Kell 01:40:10 on näha, et eesliikuval (menetlusaluse isiku) sõidukil hakkab põlema tagumine stopptuli ja sõiduk peatub, 01:40:16 on näha vasak pööre Saka mõisa poole (Baltisakslaste mälestusmärk) ja sellest edasi paremat kätt jääb bussipeatus, kus seisab F.F sõiduk (kell 01:40:26 jõuab patrullsõiduk temale järgi ja peatub tema taga). Edasi on näha, kuidas patrullsõidukist väljub tunnistaja T ja liigub kontrollitava sõiduki kõrvalistuja ukse poole. V M aga läheb juhipoolse ukse juurde ja hakkab vestlema sõiduki juhiga ehk F.F’ga. Google Maps järgi vahemaa patrullsõiduki algsest asukohast kuni F.F peatusmikohani on 3,3 km ( https://maps.app.goo.gl/vBaVtTPm4mVidGix7 ). Sellega on ümber lükatud kaitsja väide, et vahemaa oli 4,3 km (vt tl 85, kaitsja sõiduki juhtpaneelilt tehtud foto, mis kaitsja sõnul näitab patrullsõiduki läbitud vahemaad). Kui kaebaja sõiduk ilmus pardakaamera vaatevälja ca kell 1:38:19 ja peatus umbes kell 01:40:10, siis selle vahemaa – 3,3 km läbimiseks kulus menetlusalusel isikul 1 minut 51 sekundit, mis annab tema keskmiseks sõidukiiruseks sel teelõigul 107 km/h (kiirust saab arvutada nt kasutades avalikult kättesaadavast allikast – Internetist leiduvat kalkulaatorit https://www.kalkulaator.ee/et/aeg-teekond-kiirus ). Selliselt saadud keskmise kiiruse näit ühtib kohtuvälise menetleja versiooniga, et ka kiirusmõõturi kasutamise kohas sõitis ta tunduvalt üle maksimaalselt lubatud sõidukiirust (90 km/h), nimelt kiirusega 112 km/h, mitte aga pisut üle 90 km/h, nagu seda väidab F.F ise. Igal juhul ei saanud ta sõita kiirusega 90 km/h, sest siis sama vahemaa läbimiseks pidi tal kuluma 21 sekundi võrra rohkem aega ehk ca 2 minutit 12 sekundit, mitte aga 1 minut 51 sekundit, nagu seda on näha pardakaamera videost. Ülaltoodu näitab, et kiirust mõõdeti ja pardakaamerale salvestati just kaebaja sõidukit ning tegemist ei saanud olla eksimusega. F.F on ise kinnitanud ülekuulamisel, et viimane visuaalne kontakt teise sõidukiga oli tal enne seda kohta, kus oli patrullsõiduk (tunnistajate sõnul F.F on rääkinud Aserist, F.F ise on rääkinud ka Varjast) ning sel teelõigul (3.3 km patrullsõiduki asukohast kuni tema peatumiskohani) keegi ei sõitnud temast mööda. Kaitsja esitatud fotod (tl 4962) tõendavad küll, et antud teelõigul on olemas mitu kõrvalteed, millelt Tallinn-Narva maanteelt on iseenesest võimalik maha sõita, kuid kuna patrullauto pardakaamera salvestiselt ei ole näha ühtegi teist samal ajal samas suunas liikuvat sõidukit, siis kaitsja oletus, et mõõdetud oli teise sõiduki kiirus, on alusetu, sest kui kaebajaga umbes samal ajal samas suunas liikunud teist sõidukit ei olnud, siis ta ei saanud maanteelt ka maha sõita. Kohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et kohast, kus oli patrullsõiduk ei olnud võimalik mõõtmist korrektselt teostada. Kaitsja enda esitatud fotolt (tl 83) on näha maantee lõik, millele kiirusmõõtur oli suunatud ning on näha, et kuigi vasakult poolt vaade on piiratud kividega, siis keskmises osas ja paremale mingeid takistusi pole ja mõõtmine sai toimuda takistusteta. Kohtuväline menetleja on õigesti osutanud mõõteseaduse § 5 lg-le 1, mille kohaselt mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit, mõõtmise on teinud pädev mõõtja järgides mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud liiklusseaduse § 199 lõike 7 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“
peatükis. Vastavalt kiirusmõõturi kasutamise protokollile kiirusmõõtur oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlustunnistust ning kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev mõõtja. Ida 6 prefektuuri personalitalituse koostatud väljavõttest nähtuvalt A R T on läbinud mõõtmise koolituse (kiirus – laser, radar) 2021.a SKA õpingute ajal (tl 68). Sama koolituse on läbinud ka V M 2021.a SKA õpingute ajal (tl 69). S.t kiirusmõõturi kasutamise protokoll on täidetud õigesti ja seadme näit on fikseeritud vastavalt kehtivatele nõuetele. Seega, kiirusmõõturi kasutamise protokollist, tunnistajate V M ja A R T ütlustest ning politseisõiduki pardakaameraga tehtud videosalvestistest nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk liiklus üksinda, teisi sõidukeid ei olnud. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et tema sõitis Tallinnast Narva poole. Samuti kinnitas menetlusalune isik kohtuistungil, et enne seda, kui ta oli peatatud politseiametnike poolt, viimane visuaalne kontakt teise sõidukiga oli tal enne Aseri juures ja siis hiljem Varja juures. Seega see oli enne seda kohta, kus seisis politseisõiduk ja politseiametnik mõõtis tema ehk F.F sõiduki kiirust. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 14.03.2024 kella 01.38 ajal, menetlusalune isik F.F , juhtides temale kuuluvat mootorsõidukit xxx ning liikudes Ida-Virumaal Lüganuse vallas, TallinnNarva mnt 146.km-l, Narva suunas, ületas maksimaalselt lubatud sõidukiirust sel teelõigul (90 km/h), liikudes kiirusega mitte vähem kui 112 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h võrra. Selliselt tema teoga on täidetud LS § 227 lg 2 väärteokoosseisu tunnused. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Selle väärteo pani F.F toime kaudse tahtlusega, teades, et teostab väärteokoosseisule vastava asjaolu ja möönnes seda. F.F on ise tunnistanud kohtus ütluste andmisel, et tema tähelepanu oli hajutud ning ta ei kontrollinud sõidukiirust täiel määral, põhjendades seda pimeajaga ja et kartis metsloomade teele hüppamist. Kohus ei tuvasta olulisi menetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt. Õigused tutvustati menetlusalusele isikule allkirja vastu väärteoprotokolli koostamisel (tl 13). Tunnistaja A R T osales selles väärteoasjas tunnistaja rollis ning tema ei teinud menetlustoiminguid ega koostanud menetlusdokumente selles väärteoasjas. Kõik menetlustoimingud olid tehtud (koostatud väärteoprotokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll) menetleja V M poolt. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis oli A R T protokollija rollis. Kiirusmõõturi kasutamine ja selle kohta protokolli koostamine aga ei ole menetlustoiming, vaid on haldustoiming LS § 199 lg 7 ja Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 mõistes. Kiirusmõõturi näit oli menetlusalusele isikule ka näidanud. Tunnistajad T ja M kinnitasid, et näit oli menetlusalusele isikule tutvustatud telefoniga tehtud foto abil. Seda kinnitab ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll, kus on fikseeritud, et menetlusalusele isikule näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis menetlsalune isik on omakäeliselt kinnitanud, et ta on seadme tablool fikseeritud näiduga tutvunud. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis on tõesti olemas parandused ning paranduste juures ei ole vastavat märget, et parandus on õige, juurde ei ole pandud paranduste tegemise kuupäev ja paranduse tegija nimi ja allkiri. Kuid tegemist ei ole menetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 150mõistes.

Tuleb arvestada ka, et tehtud parandus ei muuda väärteo toimepanemise sisulisi asjaolusid (parandatud on pardakaamera number, kuna videosalvestiselt on näha juhtunu asjaolusid, sh kaebaja sõiduki mark ja reg nr, siis puudub alus kahelda salvestise usaldusväärsuses või kasutatud pardakaamera lubatavuses vms). Menetleja on suhelnud kaebajaga tema emakeeles ehk vene keeles ning nii F.F kui tunnistajate T ja M ütlustest, aga ka kiirusmõõturi kasutamise protokollist on selgelt näha, et etteheite sisu oli 7 kaebajale arusaadav, ta vaid ei olnud sellega sisult nõus, väites, et ei liikunud protokollis märgitud kiirusega. Seega ka selle poolest ei tuvasta kohus alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Karistus LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis) on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut (s.o 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 (kuue) kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (ühest) kuust kuni 3 (kolme) kuuni. F.F’l on üks kehtiv väärteokaristus. Põhja prefektuuri 11.03.2024 otsusega karistati teda analoogse õigusrikkumise eest ehk LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 400 eurot, mida kinnitab ka karistusregistri väljavõte (tl 24). Karistus on täidetud 14.03.2024. Väljatrükk transpordiameti andmebaasist kinnitab, et F.F’l on olemas (ja oli ka väärteo toimepanemise ajal) juhtimisõigus (tl 22). Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja arvamusega, et kiiruse ületamine on raske rikkumine. Seejuures peab arvestama, et uue samalaadse väärteo pani menetlusalune isik toime vaid kolme päeva möödumisel eelmise samalaadse väärteo toimepanemisest (11.03.2024). Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema hoolimatut suhtumist õiguskorda ning et eelmine kergemaliigiline karistus ei olnud tema puhul piisavalt tõhus. Kaebaja süü raskus jääb , kohtu arvates, keskmisest määrast mõnevõrra allapoole, kuna tema ületatud kiiruse näit on lähedane seadusega ette nähtud miinimumile (21 km/h kuni 40 km/h, kaebaja ületas kiirust 22 km/h võrra). Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole. Seetõttu, kohtu arvates, kohtuvälise menetleja valitud karistuse liik – juhtimisõiguse äravõtmine vastab teo iseloomule (isik pani uue samalaadse väärteo toime kolme päeva möödumisel pärast 11.03.2023 trahviotsuse tegemist) ning valitud karistuse määr (2 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine), mis jääb allapoole sanktsiooni keskmisest määrast (maksimum on kuni 6 kuuni ehk keskmine on 3 kuud), vastab F.F süü raskusele. Seega, kohtu arvates, kaebuse rahuldamiseks ja kaevata otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja Ida pfefektuuri 10.04.2024 otsus väärteoasjas nr 2440,24,001217, millega F.F’le määrati liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks muutmata. Karistuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba viie tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiametile. Juhiloa tähtajaks loovutamata jätmise korral võidakse rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Menetluskulud (kaebajal tekkinud õigusabikulud seoses lepingulise kaitsja osalemisega) tuleb jätta F.F enda kanda. Asitõendid – DVD plaat, mis asub toimiku juures, tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Kohtunik Deniss Minzatov 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.