Obsah (12)

§ 187§ 407§ 444§ 162§ 174§ 139§ 175§ 177§ 178§ 445§ 468§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Inna Kirsipuu Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoobril 2025 Jõhvis Tsiviilasja number 2-25-12804 Tsiviilasi Aktiva Finance

§ 187lg 6).

ASJAOLUD Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 06.08.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A. T. vastu võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 1) AS Inbank ja kostja vahel 17.10.2022 sõlmitud IN Pay makselahenduse lepingust nr C85010174048 tulenev põhivõlgnevus 2895,99 eurot, intress 203,42 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 497,16 eurot ning viivised alates 07.08.2025 kuni põhinõude (2895,99 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 22% aastas. 2) AS Inbank Finance ja A. T. vahel 09.11.2022 sõlmitud Auto24 laenulepingust nr L89010409421 tulenev põhivõlgnevus 5612,21 eurot, intress 172,24 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, haldustasu 11,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 389,76 eurot ning viivis alates 07.08.2025 kuni põhinõude (5612,21 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, s.o riigilõiv 840 eurot ja hageja õigusabikulud 676 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hagile vastanud. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 25.09.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank ja kostja 17.10.2022 IN Pay makselahenduse lepingu nr C85010174048, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2900 eurot krediidi kulukuse määraga 27,18% aastas. Esialgne võlausaldaja saatis 04.10.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 18.10.2024), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.10.2024 ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles. 31.10.2024 teatas AS Inbank Finance kostjale, et esialgne võlausaldaja loovutas 31.10.2024 kostja vastase nõude koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid Aktiva Finance Group OÜ-le. Lepingu ülesütlemise seisuga 25.10.2024 oli kostjal võlgnevus Inbank AS-i ees 3113,76 eurot (tähtajaks tagastamata kasutatud krediidilimiit 2895,99 eurot, tähtajaks tasumata intressid 203,42 eurot ja lepingu haldamisega seotud muu kulu 14,35 eurot). Lisaks nõuab hageja lepingu nr C85010174048 alusel viivist tekkinud põhivõlalt (2895,99 eurot) lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 26.10.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 06.08.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 22%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 497,16 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr C85010174048 alusel tekkinud põhinõudelt 2895,99 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 07.08.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 22% aastas. Tulenevalt eeltoodust moodustub arvestatuna ühe aasta kohta viivise summa 637,12 eurot (põhivõlg 2895,99 eurot x 22% aastas). Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid AS Inbank ja kostja 09.11.2022 lisaks Auto24 laenulepingu nr L89010409421, mille alusel sai kostja laenu 7000 eurot, millele lisandus lepingutasu 140 eurot. Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.12.2022 – 20.11.

1. Kostja poolt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 1387,79 eurot. Lepingu nr L89010409421 krediidi kulukuse määraks on 11,06% aastas ja laenu kogukulu 2504,04 eurot. Esialgne võlausaldaja saatis 04.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 18.10.2024, milles kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Leping öeldi esialgse võlausaldaja poolt üles 25.10.
2. 31.10.2024 teatas AS Inbank Finance kostjale, et esialgne võlausaldaja loovutas 31.10.2024 kostja vastase nõude koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid Aktiva Finance Group OÜ-le. Lepingu nr L89010409421 põhivõla nõue on 5612,21 eurot (7000 – 1387,79). Lepingus lepiti kokku intressimääras 8,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
3. osamaksest, s.o 3 20.07.2024 kuni ülesütlemiseni, s.o 25.10.2024 summas 172,24 eurot. Vastavalt lepingule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu summas 2,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga 25.10.2024 oli kostjal tasumata 20.07.2024-20.10.2024 osamaksete haldustasud summas 11,60 eurot (4 x 2,90). Lepingu nr L89010409421 alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõla summalt 5612,21 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 26.10.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 06.08.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras 8,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 389,76 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr L89010409421 alusel tekkinud põhinõudelt 5612,21 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 07.08.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 8,9% aastas. Tulenevalt eeltoodust moodustub arvestatuna ühe aasta kohta viivise summa 499,49 eurot (põhivõlg 5612,21 eurot x 8,9% aastas). Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm
4. november 2023, 2 21-13098/50, p 13). Leping nr C85010174048 sõlmiti 17.10.2022 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,30%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 27,18% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Leping nr L89010409421 sõlmiti 09.11.20222 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 11,06%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 8,9% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Lepingu nr C85010174048 sõlmimise eelselt kontrolliti kostja krediidivõimelisust. Laenuandja arvestas kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet, millest nähtub sh kostja igakuine sissetulek ja kohustused. Lisaks tehti päringud maksehäireregistritesse ning krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Ühtlasi kontrollis esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt. Lepingu nr L89010409421 sõlmimise eelselt kontrolliti kostja krediidivõimelisust. Laenuandja tegi päringud maksehäireregistritesse ning krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Ühtlasi kontrollis esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1200 eurot ja finantskohustused 100 eurot kuus ja ülalpeetavad puudusid. Esialgne krediidiandja tuvastas keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 970,93 eurot ning laenumaksete ja eelnevate kohustustega on igakuised kohustused 232,01 eurot (100,00 + 132,01). Seega jäi kostjale peale laenumakset ning muid kohustusi kätte igakuiselt 738,92 eurot (970,9-100-132,01). Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja lepinguid nr L89010409421 ja nr C85010174048 sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral. Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. 4 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 840 eurot ja hageja õigusabikulud 676 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud 4 töötundi (tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta) täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide esitamiseks kohtule.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm

1. veebruar 2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm
2. veebruar 2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja lisasid põhjendatud ja vajalik. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus

§ 445

lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud kokku summas 1516 eurot (840 riigilõiv + 676 õigusabikulud) tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717912481. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. 5 Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik 6