) § 10 lg 3 ls 1 sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või 3-25-4404 muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda (
Kirjeldatu alusel ei ole halduskohtu pädevuses riigi õigusabi taotluse lahendamine seoses süüteomenetlusega (antud juhul 1-23-1122; 1-22-1243) seoses ning seda on rõhutanud ka Riigikohtu erikogu näiteks 29. mai 2024. a määruses asjas nr 3-24-977 (p 7). Järelikult on taotlus esitatud riigi õigusabi saamiseks süüteomenetluses.
lg 2 on viitenorm, mille kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus EIK-i pöördumiseks esitada samale kohtule, nagu esitatakse taotlus
lg-s 3 sätestatud kohtueelse või kohtuvälise menetluse korral.
Seega tuli praegune taotlus esitada maakohtule.
lg 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus taotluse viivitamata vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. 6. Kohus edastab
lg 7 alusel riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule kui taotleja asukohajärgsele maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.