1-24-5491/39

(22239000073)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kriminaalasi K.F süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Indrek Kalda Süüdistatav K.F, isikukood: XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § dest 306 ja 314 järgi kohus otsustas:

1. Õigeks mõista K.F KarS § 121 lg 1 järgi.
2. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda.
3. Seoses K.F-i õigeks mõistmisega tuleb riigil temale hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 1800 eurot.
4. K.F-ilt võetud andmed (DNA-proov, sõrmejäljed) kustutada riiklikust DNA registrist ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Kärdlas kantselei kaudu
5. juunil 2025.a. 1 1-24-5491 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
6. K.F-i süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi valu tekitanud teise inimese tervise kahjustamises, mis seisnes selles, et tema lõi 28.05.2022.a kella 09.00-10.00 paiku XXX sadamas Y.W-le ühel korral käega vasaku kõrva piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning vasaku kõrva piirkonda hematoomi. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused.
7. Kohus, hinnanud kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid nende kogumis, leiab, et K.F ei ole toime pannud temale etteheidetavat kuritegu.
8. K.F ennast süüdi ei tunnistanud, tema Y.W-d löönud ei ole. K.F nägi kannatanut XXX ja küsis temalt naljatades, kas röövpüüdjatel oma omaette klass. Kannatanu ärritus, hakkas röökima ja karjuma. Järgnes sõnasõda, K.F panin käe enda ja kannatanu vahele, ühel hetkel käis pauk vastu tema nägu. Politseinikud tulid vahele, üks rääkis K.F-iga, teine kannatanuga. K.F-i pea kumises veidi sellest löögist, ta võttis peavalu tableti ja paari tunni pärast oli suhteliselt hea olla. Kannatanut nägin pärast kaugemalt, sinikat ega hematoomi ei näinud, kannatanu prillid olid terved. ( tl 97 pöördel - 99)
9. Y.W viibis 28.05.2022.a XXX sadamas XXX festivalil. Enne kella kümmet tuli korraldajate telki K.F , patsutas kannatanule tugevalt õlale ja ütles: „Näe, röövpüüdja ka siin, sa oled maailma kõige lollim inimene“ ning pöördudes F.F-i poole ütles K.F: „F.F, see mees kaebas mind kohtusse, sellepärast, et ma ütlesin talle pasakott“. Kannatanu tundis K.F-i suust alkoholi lõhna ja vastas: „Näe, alkohol on hiirest lõvi teinud“. K.F võttis vasaku käega kannatanu vöökoha ümbert kinni ja ütles: „Sa oled mõttetu mees, sa oled maailma kõige lollim inimene“. Kannatanu ei reageerinud sellele, läks telgist välja ja hakkas üle muruplatsi paadi poole minema. K.F astus kannatanule ette ja jätkas solvangutega, millele kannatanu, nähes K.F-i vasakus käes värisevat paberilehte, vastas naerdes ja kõigi kuuldes: „ Inimene tuleb norima ja ülbitsema ja samal ajal ise väriseb üle kogu keha“. K.F ägestus ja lõi väga ootamatult oma parema käe rusikaga kannatanut vasaku kõrva piirkonda. K.F soovis rünnet jätkata, kuid kannatanu jõudis reageerida ja lõi oma parema käega K.F-i lõua piirkonda. Kannatanul olid prillid ninal viltu, K.F-i päikeseprillid, mis olid nokamütsi peal, kukkusid kõrval paremal oleva laua peale. Selle peale reageerisid kaks politseiametnikku, kes viisid K.F-i eemale. Löök oli väga tugev, kannatanul oli kõrv lukus, ta tundis kohe, et tekib paistetus, mere peal paadis tekkis punetus, õhtul ööbimiskohas hakkas siniseks minema. Kannatanu ei pöördunud meditsiiniasutusse, tema vigastust ei ole fikseeritud. (tl 34-39)
10. Kohtuliku arutamise käigus andsid tunnistajatena ütlusi M T, M A ja J A. Nende ütlustest selgub, et K.F lõi Y.W-d näo piirkonda ning Y.W omakorda K.F-i näkku.
11. M T oli suure telgi all, kui nägi, kuidas kaks meest omavahel tülli läksid, nad vaidlesid natuke mingitel teemadel ja mõlemad lõid natuke. See mees, kes esimesena lõi, lõi teisele lahtise käega vastu põske, löök ei tundunud väga tugev, oli natuke tugevam kui pats. Teine mees lõi ka rusikaga vastu nägu. Sellel, kes rusikaga lõi, olid prillid ees, teisel oli päikeseprillid mütsi peal. Tunnistaja viitas kohtusaalis K.F-ile, kes tema ütluste kohaselt esimesena lõi ja Y.W-le, kes tema ütluste kohaselt oli teine mees. (tl 41 pöördel- 43)
12. M A oli XXX festivalil paatkonna kapten, paatkonnas olid veel tunnistaja vend J A, Y.W ja tunnistaja 11 aastane poeg. Pärast registreerimistoiminguid läks tunnistaja koos vennaga telgist välja, nad jäid 5-20 meetrit mere pool seisma. K.F tuli enda meeskonda registreerima ja hakkas 2 1-24-5491 Y.W-ga suhtlema. K.F ütles Y.W-le , et ta on mõttetu mees, nad vaidlesid, kellel on õigus ennast kohtus kaitsta jne. Mingil hetkel jäi vaidlus pooleli, kuid nad põrkusid telgi lähistel uuesti kokku. Tunnistaja mäletab, et K.F lõi esimesena Y.W-d rusikaga vasakule poole näo piirkonda ja Y.W lõi inertsist vastu, samamoodi parema käega. Prillid, mis olid K.F-i mütsi noka peal kukkusid landimüüja lauale. Löögi tagajärjel olid Y.W prillid veidi kõverad. Kumbki löök ei olnud tugev, lähestikku seistes hoo võtmiseks ruumi ei olnud, pigem olid kõrvakiilud. Sündmusele reageerisid kaks politseinikku, kes viisid K.F-i platsilt minema. Y.W-l oli punetus põse ja kõrva vahelises piirkonnas, sinikat ei olnud. Õhtul kui kala puhastati, ütles Y.W kombates, et valus on isegi natukene. Tunnistaja ei osanud öelda, kas turse oli. (tl 39- tl 41 pöördel)
13. J A oli koos M A’iga konflikti kohast umbes 10-15 meetri kaugusel. Ta nägi, et K.F lõi Y.W-d parema käega vasakule kõrva piirkonda. Y.W prillid olid kõverad, ta painutas need sirgeks. Löömisele eelnes K.F-i valjuhäälne provokatsioon, et röövpüüdja ja midagi veel. Y.W vastas löögile. Y.W mainis paadis, et see löögi koht oli hell ja valutab. Punetus võis olla, ei olnud palju näha. Tunnistaja ei osanud löögi tugevust hinnata, kuna prillid olid kõverad, pidi olema tugevam löök. Tunnistaja nägi, et K.F-i päikeseprillid kukkusid Y.W löögi tagajärjel maha. (tl 44 - 46)
14. Tunnistajad M T, M A ja J A kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, et K.F lõi teda näo piirkonda. Kohtul puudub vähimgi alus kahelda M T ütlustes ning tunnistajate M Ai ja J Ai ütlustes K.F-i poolt Y.W löömise kohta. Kuigi kaitsja seadis M Ai ja J Ai ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla, seetõttu, et tegemist on kannatanu paadikaaslastega, ei ole kohtu hinnangul nende ütlustes, selle kohta, et K.F lõi Y.W-d, põhjust kahelda. Nende ütlused riimuvad löömise fakti osas tunnistaja M T ütlustega. Puudub vähimgi alus arvata, et 13-aastase M T ütlused oleks kallutatud või ebausaldusväärsed, sest tunnistaja jaoks olid nii süüdistatav, kui ka kannatanu võõrad. Seega on kannatanu ja kõnealuste tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et K.F lõi Y.W-d .
15. A E valmistus oma meeskonnaga paati minema ja nägi 30-40 meetri kauguselt kuidas K.F ja Y.W seisid näod väga lähestikku ning mingil hetkel Y.W lõi K.F-i , kellel päikeseprillid lendasid peast ära. ( tl 48-49 pöördel ) H J nägi 20-30 meetri kauguselt K.F-i ja Y.W-d registreerimistelgi juures. K.F-il oli käsi enda rinna ees, Y.W oli ründavam ja järgmiselt hetkel lõi ta K.F-i parema käega näo piirkonda, K.F-il lendasid prillid peast. Tunnistaja ei näinud, kas K.F lõi Y.W-d. ( tl 51-52) K T oli XXX festivalil oma müügiletiga, mis asus registreerimislaua kõrval. Järsku lendasid kellegi päikeseprillid tunnistaja müügiletile, ta tõstis pilgu ja sai aru, et üks mees oli teist löönud. Tunnistaja ei näinud lööki, ta järeldas, et kui päikeseprillid kuulusid temale (viitas K.F-ile) siis teda löödi. (tl 43-44) U S oli XXX festivalil registreerimislaua juures, kus kella 10 paiku läksid mehed vaidlema. Tunnistaja kuulis vaidlust, ta ei näinud mingit löömist. Seal olid kõrgendatud hääled, võib olla natukene toksimist, aga kaklust ei olnud. ( tl 5051) S.J tegeles 28.05.2022.a hommikul võistlejate registreerimisega, tema konflikti ei näinud, kuulis hääletoonide tõusmist. Löömist või tõuklemist ei näinud. (tl 97-98 )
16. Politseiametnikud R.C ja S.E turvasid XXX festivalil paate. Nad seisid registreerimistelgist umbes 30-50 meetri kaugusel, kui kuulsid rahva hulgast valjemat röökimist. Politseiametnikud suundusid registreerimistelgi poole, nad nägid ja kuulsid, kuidas kaks meest karjusid teineteise peale. Üks meestest oli habemega, teine prillidega. Prillidega mees pani käe habemega mehe õlale, habemega mees lükkas teist eemale. Tunnistajad suunasid mehed teineteisest eemale, nemad ühtki lööki ei näinud. (tl 87-88 ja tl 96-96 pöördel) 3 1-24-5491
17. Asjaolu, et osa kohtuistungil küsitletud tunnistajad nägid, kuidas K.F lõi Y.W-d, osa tunnistajatest seda aga ei näinud ning mõned tunnistajad ei näinud üldse löömist, ei tähenda aga seda, et kohtuliku arutamise käigus oleks tekkinud kahtlused selles, et K.F lõi Y.W-d. Tunnistajad ei jälginud K.F-i ega Y.W-d, nad tegelesid oma asjadega, nad nägid ja kuulsid nendevahelist konflikti hetkest, kui see tunnistajate tähelepanu köitis ning andsid kohtus ütlusi selle kohta, mida nad nägid või tajusid.
18. Kaitsja esitas kohtule Y.W-st 28.05.2022.a kell 17:21 tehtud fotod.( tl 85-86 ) Fotodel on Y.W püütud tuulehaugide ja auhinnakarikaga. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et umbes seitse tundi pärast väidetavat kuriteosündmust ei ole Y.W näol näha hematoomi. Kõnealused fotod Y.W-st on tehtud otsevaates ning nende kvaliteet ei ole hea, mistõttu ei ole fotodelt võimalik tuvastada, kas kannatanu vasakul kõrva piirkonnas, kuhu löök kannatanut tabas, on paistetust, punetust või hematoomi. Seega ei ole kõnealuste fotodega võimalik tõendada seda, kas Y.W-l ei tekkis löögi tagajärjel tervisekahjutus või seda ei tekkinud. Küll aga on fotodelt näha, et Y.W osales edukalt tuulehaugi püüdmisel, millest võib teha järelduse, et K.F-i löök ei põhjustanud temale vaevusi ega mõjutanud tema terviseseisundit, enesetunnet või toimetulekut.
19. Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et K.F-i ja Y.W vahel tekkis süüdistuses märgitud ajal konflikt isiklike vaenulike suhete pinnalt. K.F-i algatusel vahetati teineteisega solvanguid, mis päädis sellega, et K.F lõi Y.W-d ühel korral käega vasaku kõrva piirkonda, millele Y.W omakorda reageeris ja lõi K.F-i rusikaga näo piirkonda.
20. K.F-i süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema lõi Y.W-le ühel korral käega vasaku kõrva piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning vasaku kõrva piirkonda hematoomi, s.o kahjustas kannatanu tervist. KarS § 121 puhul ei loeta karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamises, kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut.
21. Vabariigi Valitsuse
22. augusti
23. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lõike 2 kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Meditsiinikirjanduse kohaselt on hematoom nahaalune verevalum, mis on tekkinud veresoone lõhkemise tagajärjel naha alla jooksnud verest. Kui lähtuda tunnistajate ütlustest, mille kohaselt K.F-i löök ei olnud tugev pigem mats või kõrvakiil, ei saanud see põhjustada kannatanule tervisekahjustust hematoomi näol. Tunnistajad M A ja J A möönavad, et kannatanul võis kõrva piirkonnas olla punetus, kuid sinikat ei olnud. Y.W ei pöördunud meditsiiniasutusse, tema tervisekahjustust ei fikseeritud. Seega ei ole ning tõendamist leidnud K.F-i poolt Y.W-le tervisekahjustuse, s.o vasaku kõrva piirkonda hematoomi tekitamine.
24. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud ka K.F-i poolt kannatanule KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisulise tunnusena hinnatava valu põhjustamine. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. ( RKKKo nr 3-1-1-29-15 p 11.1 ). Asjaolu, et kannatanu kinnitab kehalise väärkohtlemise tagajärjel valu tundmist ei ole piisav lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. ( RKKKo nr 31-1-50-13, p-d 11 ja 12). Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas 4 1-24-5491 kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav.
25. Kui objektiivne kõrvalseisja ei pea valu täideviija teo tüüpiliseks tagajärjeks, ei või valu KarS § 121 koosseisupärase tagajärjena täideviijale omistada isegi juhul, kui süüdistatav oma teoga kannatanule valuaistingu põhjustas. Koosseisupärane tegu peab olema piisava intensiivsusega, tagajärge peab saama täideviijale objektiivselt omistada ning valu kui tagajärje põhjustamine peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Näiteks löögi puhul on vajalik selle teatud intensiivsus ning süüdistatava tekitatud valu peab mõjutama kannatanut oluliselt, nt kannatanu tervislik seisund on mõjutatud, ta pöördub teo tagajärjel haiglasse, tarvitab valuvaigisteid, jne. Kui valu tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset omistamist eitada.
26. K.F-i poolt Y.W löömist lahtise käega vasaku kõrva piirkonda ei saa pidada kuriteona karistatavaks kehaliseks väärkohtlemiseks juba välise teopildi vähese intensiivsuse tõttu. Tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud löök tugev, hoo võtmiseks ei olnud ruumi. Täiskasvanud mehele lahtise käega vastu kõrva piirkonda löömist ei saa pidada sedavõrd intensiivseks teoks, et selle tagajärjel tekkinud valu saaks lööjale objektiivselt omistada. Löögi tagajärjel tekkinud võimalik valuaisting ei mõjutanud kannatanu terviseseisundit, enesetunnet või toimetulekut, ta osales edukalt tuulehaugi püüdmisel. Kahtlemata oli K.F-i poolt Y.W löömine pärast vastastikuseid solvanguid ärritav ja ehk alandavgi, kuid kokkuvõtvalt leiab kohus, et Y.W kehaline väärkohtlemine K.F-i poolt ei olnud sedavõrd intensiivne, et selle tagajärjena valu põhjustamine tundub reaalne keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
27. Seega puudub K.F-i käitumises KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis ning K.F tuleb temale süüks arvatavas kuriteos õigeks mõista. Menetluskulud
28. Kuna kohus mõistab K.F-i esitatud süüdistustes õigeks, tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu, tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud summas 1458,28 eurot. ( tl 100-101, 115-116 9 Samuti on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tunnistajatele ja kannatanule KrMS §178 kohaselt makstavad järgmised summad, s.o K T’le 59, 97 eurot ( tl 65 pöördel), M A’ile 102,18 eurot (tl 78), Y.W-le 301, 12 eurot (tl 81, 130-135).
29. KrMS §175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. K.F esitas taotluse hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu summas 1800 eurot. Taotlusele on lisatud ASIS Consult OÜ 25.08.2023.a arve nr 1863, mille kohaselt on osutatud õigusteenust kuue tunni ulatuses, tunni hind koos käibemaksuga 144 eurot, kokku 864, 00 eurot ja 15.11.2023.a arve nr 1894, mille kohaselt on osutatud õigusteenust kuue ja poole tunni ulatuses tunni hind koos käibemaksuga 144 eurot, kokku 936, 00 eurot. (tl 102-106) Kaitsja ühe töötunni hind ei ületa keskmist tavapärast kaitsjatasu määra. Taotluses märgitud märgitud toimingud on olnud vajalikud ning kohtumenetluses tehtud toimingutele kulunud aega ja sõidukulu saab pidada põhjendatuks. Seega rahuldab kohus kaitsjatasu hüvitamise taotluse ning mõistab Eesti Vabariigilt K.F-i kasuks 1800 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks, mis tuleb kanda tema pangaarvele XXX. Andmete kustutamine riiklikest andmekogudest
30. K.F-ilt võetud DNA-proov ja sõrmejäljed tuleb kustutada riiklikust DNA registrist ja 5 1-24-5491 riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6