← Eesti

1-23-2034/269

Obsah (6)§ 339§ 363§ 347§ 361§ 175§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 363 lg 5 kohaselt keelatud. Raha üleandmise aktile toetumata ei saa kassatsiooni rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et ringkonnakohus on nii kolmandatelt isikutelt konfiskeeritud kui ka neile tagastatava rahasumma kindlaksmääramisel eksinud. Põhjendamatu on kassatsioonivastuse väide, nagu ei oleks prokuratuur selgitanud, milles see eksimus seisneb.
  2. Kriminaalasja materjali kohaselt arestiti Harju Maakohtu
  3. märtsi ja
  4. aprilli
  5. a määrusega D elukohast ja sõiduautost leitud ning ära võetud sularaha 253 935 eurot: a) esimese määrusega arestiti 75 224 eurot 64 senti; b) teise määrusega arestiti 178 710 eurot 36 senti. Mõlema kohtumääruse põhjendustes viidatakse sellele, et läbiotsimisel leiti ja võeti ära 253 935 eurot, 75 700 2

(4)1-23-2034 rubla, 635 naela ja 17 200 dollarit. Kohtumääruste põhjendused haakuvad ka läbiotsimisprotokollides ja läbiotsimise tulemusi kajastavas vaatlusprotokollis kirjeldatud andmetega, mille järgi leiti läbiotsimiste tulemusena 253 935 eurot ning lisaks 75 700 rubla, 635 naela ja 17 200 dollarit. Seega järeldas ringkonnakohus vääralt, et eurodes leitud rahasumma hõlmab ka rublades, naelades ja dollarites leitud rahasummat ning eurodeks ümberarvutatud rahasumma tuleb 253 935 eurost maha arvata. 11. Kassaator täheldab õigustatult, et ringkonnakohtu otsuse põhjenduskäiku järgides oleks tulnud KarS § 83 lg 3 p 2 alusel konfiskeerida kogu eurorahatähtedes leitud ja arestitud 253 935 eurot. Tuvastatu kohaselt on see altkäemaksu andmise tulemusel D kätte jõudnud vara, mis läks pärimise teel kolmandate isikute omandisse. Järelduseni, mille kohaselt tuleb nimetatud summast maha arvata 16 664 eurot 84 senti, jõudis apellatsioonikohus tähelepanematusest tingitud vea tõttu. Osutatud viga on

§ 339lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.

  1. Apellatsioonikohus eksis kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes ka kolmandatele isikutele tagastatava rahasumma kindlaksmääramisel. Kassatsioonile lisatud
  2. märtsi
  3. a kuupäeva kandva üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt tagastas menetleja A-le läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud 635-st Suurbritannia naelast 355 naela. Ülejäänud valuuta kanti KAPO deposiitkontole ning selle suurus on eurodeks ümberarvestatult 16 258 eurot 43 senti. Vaidlus puudub selle üle, et deposiitkontol hoiustatud raha konfiskeerimiseks või arestimiseks pole alust. Järelikult tuleb kõnealune summa, s.o 16 258 eurot 43 senti, kolmandatele isikutele tagastada.
  4. Kolleegium ei nõustu kolmandate isikute esindaja seisukohaga
  5. märtsi
  6. a üleandmisevastuvõtmise akti suhtes.

§ 363

lg-s 5 sätestatud faktiliste asjaolude tuvastamise keeld puudutab eeskätt

§-ga 62 hõlmatud tõendamiseseme asjaolusid.

§ 347

lg 2 p 6 võimaldab aga kassaatoril taotleda Riigikohtult menetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamist ka tuginevalt sellistele dokumentidele, mida kohtutoimikus pole. (Vt RKKK 03.11.2010, 3-1-1-92-10, p 10.) Praeguses asjas põhjendabki prokuratuur üleandmise-vastuvõtmise aktile viidates menetlusõiguse rikkumist, s.o seda, kuidas apellatsioonikohus kolmandatele isikutele tagastatava rahasumma kindlaksmääramisel eksis.

  1. Kuigi deposiitkontol olev raha ei ole prokuratuuri kinnitusel kuriteoga seotud ja seda pole ka arestitud, on seda hoitud uurimisasutuse kontrolli all üle kuue aasta. Seetõttu kordab kolleegium varasemas praktikas väljendatud seisukohta, mille järgi võib kriminaalasja menetleja asja enda valdusse võtta või piirata muul viisil asja või muu eseme kasutamist ja/või käsutamist üksnes seaduses selleks ette nähtud korras. Kui ese võetakse ära ja seda hoitakse asitõendina, ehkki tõendamisvajadus seda (enam) ei õigusta, tuleb see tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale või vastava aluse esinemise korral arestida. Viimasel juhul tuleb arestimistaotlus esitada viivitamatult. Samamoodi ei või menetleja konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks ära võetud asja enda kontrolli all hoida kauem, kui see on vältimatult vajalik vara arestimise (või muu tagamisabinõu) kohaldamise taotluse esitamiseks ja lahendamiseks. (Vt RKKK 22.12.2023, 1-23-2939/28, p-d 16– 18.)
  2. Prokuratuuri taotlust – teha konfiskeerimise kohta uus otsus – rahuldada ei saa.

§ 361

lg 1 p-de 1–4 ja 6–8 kohaselt on Riigikohus pädev tegema sellise otsuse, mis süüdimõistetu olukorda ei raskenda. Erandina on Riigikohus

§ 361

lg 1 p 5 järgi õigustatud jõustama maakohtu otsuse, mis on võrreldes ringkonnakohtu lahendiga süüdimõistetu jaoks ebasoodsam. Kuna Riigikohus ei või üldjuhul teha niisugust lahendit, mille tagajärjel muutub isiku olukord raskemaks, tuleb sellest põhimõttest juhinduda ka teiste kohtumenetluse poolte, sh kolmanda isiku puhul. Prokuratuuri taotluse rahuldamine raskendaks kolmandate isikute olukorda. Kõne alla ei tule maakohtu otsuse jõustamine ega ka

§ 361lg 1 p-s 2 sätestatud lahendi tegemine. 3

(4)1-23-2034 16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 361lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 19.

juuni

  1. a otsuse osas, millega konfiskeeriti KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt 237 270 eurot 16 senti ning otsustati neile tagastada 16 664 eurot 84 senti, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Kriminaalasja uuel arutamisel peab ringkonnakohus käesoleva otsuse p-des 10–12 märgitut arvestades kindlaks määrama nii kolmandatelt isikutelt konfiskeeritava kui ka neile tagastatava rahasumma. Muus osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Prokuratuuri kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
  2. Kassatsioonivastuses palutakse hüvitada kolmandatele isikutele võrdsetes osades lepingulisele esindajale kassatsioonivastuse esitamise eest makstud tasu 421 eurot 60 senti. Kolleegium loeb lepingulisele esindajale makstud summa

§ 175

lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks ja mõistab

§ 186lg 1 alusel riigilt iga kolmanda isiku kasuks välja 140 eurot 53 senti.

Samas ei saa menetluskulu hüvitist kanda Glikman Alvin Advokaadibüroo OÜ pangakontole, sest selleks pole kolmandad isikud esitanud Riigikohtule taotlust (nt RKKK 28.11.2024, 4-24-941/48, p 25). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.