← Eesti

2-22-19496/31

Obsah (8)§ 341§ 403§ 656§ 652§ 333§ 692§ 691§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-19496 Otsuse kuupäev Tartu, 10. detsember 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev S

) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ning tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus ilma poolte nõusolekuta asja kirjalikus menetluses läbi vaadates õigusliku ärakuulamise nõuet. Kuna hageja ei avaldanud, et ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, oli maakohtul

§ 341

lg 1 ja

§ 403lg 1 järgi kohustus pidada asjas kohtuistung.

Ringkonnakohus leidis, et istungi pidamata jätmine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine

§ 656lg 1 p 1 mõttes, mistõttu ei ole rikkumist võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. 2

(4)2-22-19496 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on konkludentselt väljendanud nõustumust asja kirjaliku menetlemisega, kuna ta ei vaidlustanud määrust, millega maakohus määras asja lahendamisele kirjalikus menetluses. Lisaks ei olnud hagejal

§ 652

lg 6 järgi õigust tugineda apellatsioonkaebuses maakohtu menetlusõiguse normi rikkumisele, kuna ta ei esitanud maakohtu tegevuse kohta õigel ajal vastuväidet

§ 333järgi.

  1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb

§ 691p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Ringkonnakohus märkis, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme sellega, et jättis asjas määramata kohtuistungi. Seetõttu tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  2. Kohtuistungi pidamise kohustus väljendab hagimenetluses asja suulise arutamise põhimõtet (RKTKo 29.05.2024, 2-19-10449/83, p 14; RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 16).

§ 341

lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 403

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Seejuures eeldatakse

§ 403

lg 3 järgi, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kui ta ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hagimenetluses võib kohus seega lahendada asja seda kohtuistungil arutamata üksnes poolte nõusolekul (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 16). 12. Olukorras, kus maakohus jätab kohtuistungi pidamata, kuigi seaduse järgi tulnuks see pidada, on tegemist sellise menetlusõiguse normi rikkumisega, millele hagimenetluse pool saab otsuse peale kaevates tugineda juhul, kui ta on sellele tuginenud rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (

§ 333

lg 2; RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 21).

§ 333

alusel kohtu tegevuse kohta õigeaegse vastuväite esitamise eesmärk on juhtida kohtu tähelepanu menetlusõiguse rikkumisele võimalikult aegsasti ning võimaldada kohtul seeläbi menetluses tehtud vead parandada. Seega on õigeaegse vastuväite esitamine menetlusõiguste heauskse teostamise vahend, mis aitab kaasa tsiviilasja õigele ja kiirele lahendamisele.

  1. Käesolevas asjas määras maakohus
  2. märtsi
  3. a määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses. Määruses andis maakohus pooltele tähtajad avalduste ja dokumentide esitamiseks ning määras kindlaks kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Seega pidi hageja esitama vastuväite kohtuistungi pidamata jätmise kohta esimeses menetlusdokumendis, mille ta maakohtule pärast
  4. märtsi
  5. a määrust esitas. Sellele vaatamata viitas hageja kohtuistungi pidamata jätmisele alles
  6. juunil 2025 esitatud apellatsioonkaebuses, mitte maakohtule
  7. märtsil 2025 või
  8. aprillil 2025 esitatud seisukohtades. Seetõttu kaotas hageja

§ 652lg 6 järgi õiguse tugineda asjaolule, et maakohus rikkus kohtuistungi pidamata jätmisega menetlusõiguse norme, kuna ta ei esitanud 3

(4)2-22-19496 maakohtus sellele õigel ajal

§ 333kohast vastuväidet.

Järelikult on ringkonnakohus maakohtu otsuse kohtuistungi pidamise kohustuse rikkumisele tuginedes ebaõigesti tühistanud.

  1. Kuivõrd kahju hüvitamise nõude esitamisel rajas hageja hagiavalduse sellele, et kostja valdab ja kasutab hagejale kuuluvat vara ilma õigusliku aluseta, leidis maakohus õigesti, et asja lahendamine sõltub sellest, kas kaasomanike vahel oli sõlmitud kokkulepe, millest tulenes hagejale ainuõigus konkreetseid eluruume vallata ja kasutada, samuti sellest, kas kostja oli vaidlusalusel perioodil nende ruumide otsene valdaja. Seejuures selgitas maakohus pooltele
  2. märtsil 2025 saadetud e-kirjas, et kostja valduse tõendamiskoormis lasub hagejal. Kuna maakohus rajas oma otsuse sellele, et hageja ei suutnud nimetatud asjaolusid tõendada, saadab Riigikohus asja tagasi ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks ja apellatsioonkaebuse lahendamiseks.
  3. Kuna asi saadetakse tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause kohaselt ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.