RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-11694 Otsuse kuupäev Tartu, 10. detsember 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Vahur-Peeter Liin ja

) § 391 lg 1 ei andnud kolmandale isikule õigust nõuda hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagi tagamise määrusest ei tulenenud Leon Farmale mingeid kohustusi, mille tõttu võinuks tal jääda tulu saamata. Hageja saamata jäänud tulu nõuet pidas maakohus osaliselt põhjendatuks. Hageja põhistas kohtu hinnangul usutavalt, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Nõue põhineb teoreetilise turuosa arvestusel ja prognoosil, kui palju oleks õnnestunud 2011–2017 JANGEE ravimit Eestis müüa. Siiski on hageja valesti jätnud arvestamata selle, et ka teised geneeriliste ravimite müüjad oleksid tulnud analoogsete ravimitega turule. See oleks hageja turuosa vähendanud. Hageja ei ole tõendanud oma toomiskulude suurust. Kuna hageja esitatud arvestus ei ole kontrollitav ja on ebaselge, siis tuleb saamata jäänud tulu suuruse väljaselgitamisel lähtuda kostja arvutustega kattuvast suurusest. Kostja selgituste kohaselt võis hageja saamata jäänud tulu olla maksimaalselt 49 995 eurot 16 senti. Selle summa väljamõistmist kostjalt pidas maakohus põhjendatuks. 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud olulised hageja tõendid ilma sisulise põhjenduseta ja analüüsita tähelepanuta. Sellises olukorras on põhjendamatu heita hagejale ette oma väidete puudulikku tõendamist. Euroopa Kohtu praktikas on sarnases olukorras kahju hüvitamise nõue loetud põhjendatuks. Hageja täitis enne turule tulekut oma hoolsuskohustuse ja ootas, 3

§ 391

lg 1, siis oleks kohus pidanud selle kahjuhüvitise välja mõistma deliktiõiguse alusel. Saamata jäänud tulu ei saanud olla kõigest 49 995 eurot 16 senti. Kui ravimi müügiga oleks olnud võimalik teenida kuue aastaga selline summa, siis ei oleks ükski ravimifirma turule sisenenud. Kohus on selles osas tõendeid valikuliselt ja valesti hinnanud.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas. Kostja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline, sest maakohus leidis, et kostjat ähvardas korvamatu kahju tekkimise oht ja et ta ei kuritarvitanud kahju hüvitamise abinõu, kuid sellegipoolest pidas kohus kahju hüvitamise nõuet osaliselt põhjendatuks. Samuti on maakohus valesti tõendeid hinnates tuvastanud hagejale tekkinud kahju suuruse. Miski ei tõenda seda, et hagejal jäi saamata 49 995 euro 16 sendi suurune tulu. Põhjendamatu on seda järeldada asjaolust, et kostja arvutuse kohaselt võiks see olla maksimaalselt 49 995 eurot 16 senti. Hüvitist oleks tulnud vähendada vähemalt poole võrra.
2. Pooled vaidlesid teineteise kaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse osas ja tegi uue otsuse, millega mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise 527 753 eurot 63 senti. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldas ringkonnakohus osaliselt ja jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole Euroopa Kohtu praktika järgi kostja vastutuse seisukohalt oluline, kas kostjat ähvardas hagi tagamist taotledes korvamatu kahju oht, miks tema patent tühistati ja kas ta sai selle asjaoluga hagi tagamise taotluse esitamisel arvestada. Isegi kui korvamatu kahju tekkimise oht oleks kostja vastutuse eelduseks, siis praegu seda ei esinenud. Korvamatu oleks kahju siis, kui hagi tagamise abinõusid tarvitusele võtmata oleks kostja sattunud olukorda, mis võiks ohustada tema olemasolu või muuta pöördumatult tema seisundit turul. Selliseid asjaolusid praegu ei esinenud. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus, et põhjendatud on hageja nõue Eesti turule toodetud ravimipakendite maksumuse hüvitamiseks 15 402 euro ulatuses. Ravimid olid toodetud Eesti turu jaoks ja neid ei saanud mujal müüa. Hagejal ei olnud võimalik neid ravimeid enne hagi tagamist ka Eestis müüa. On ilmne, et kui hageja oleks ravimi ümber pakendanud ja hakanud seda turustama teistes riikides, oleks kostja ka selle keelustamiseks abinõud tarvitusele võtnud. Ei ole põhjendatud heita hagejale ette seda, et ta ei pakkinud ravimit teise pakendisse ümber ega turustanud seda mujal. Küll aga ei ole põhjendatud hageja 784 euro 8 sendi suurune nõue ravimi ladustamise kulude hüvitamiseks. See kulu ei ole tõendatud. Põhjendatud on hageja 278 euro 4 sendi suurune nõue ravimi hävitamise kulu hüvitamiseks. Hageja on tõendanud selle kulu tekkimist. 4

§ 391lg 1 alusel.

Siiski on kostja vastutus Leon Farma ees võimalik deliktiõiguse alusel. Kuna kostja takistas Leon Farma toodetud ravimi Eesti turule pääsemist ja võttis sellega võimaluse tema toodetud ravimit müüa, siis sellega tekitas kostja kahju Leon Farma majandus- või kutsetegevusse sekkumisega, mis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 6 järgi õigusvastane. Kostja pidi arvestama, et tema patendid võidakse Eestis tühistada, ja aru saama, et ravimi turule pääsemise keelamisega tekib ravimi tootjale kahju tekkimise oht. Seejuures ei pidanud kostja teadma, kes on konkreetne ravimi tootja. Kostjal ei olnud alust eeldada, et tema patendid jäävad kehtima. Seega vastutab kostja Leon Farmale tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus leidis, et Leon Farmale tekitatud kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Leon Farmal kui ravimi tootjal oli kavatsus ja võimalus saada tulu. Ta loovutas oma nõude hagejale. Kuivõrd Leon Farma oleks tootnud sama koguse ravimit, mille hageja oleks Eesti turul müünud, siis tõenditest nähtuvalt oleks Leon Farma teeninud nende ravimite tootmisest ja müümisest hagejale 110 724 eurot 19 senti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Riigikohtu seisukohtadega vastuolus ringkonnakohtu seisukoht, et Euroopa Kohtu uuemast praktikast tulenevalt ei pea enam hindama korvamatu kahju esinemist. Ringkonnakohus sisustas korvamatu kahju ohtu ka liiga kitsalt ja see lähenemine läheb vastuollu intellektuaalomandi õiguste tugeva kaitse põhimõttega. Ei ole põhjendatud lähenemine, et kostja oleks pidanud arvestama tema patentide tühistamisega. Samamoodi ei saa kostjale ette heita seda, et ta ei loobunud enda esitatud hagist enne tema patentide tühistamist. Kostja hinnangul on ringkonnakohus arvutanud saamata jäänud tulu suurust valesti. Selles osas on ringkonnakohus valesti tõendeid hinnanud ja jätnud mitmed kostja tõendid vajaliku tähelepanuta. Hageja ravimit ei oleks saanud müüa aastatel 2011–2017 kogu aeg sama kõrge hinnaga. Arvestamata on jäetud sellega, et ka muud ravimitoojad oleks sama toimeainega ravimid turule toonud. Kõik ei saa olla esimesed turuosalised, kes hõivavad suurema turuosa. Saamata jäänud tulu arvutamisel on jäetud 5

§ 391lg 1 ei näinud seda ette.

Nõue pole põhjendatud ka deliktiõiguslikul alusel. Selles osas on ringkonnakohtu otsus ka üllatuslik, sest istungil seda ei arutatud. Leon Farmale tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud kostja kohustus ja kostja tegevus seda kahju ei põhjustanud. Lisaks on kahjusummast valesti jäetud maha arvamata hageja säästetud kulud. Leon Farma seletused temale tekkinud kahju suuruse kohta ei ole tõend. Kahjuhüvitise suurust tulnuks vähendada.

1. Hageja esitas vastukassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi tervikuna. Vastukassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus valesti arvutanud hageja saamata jäänud tulu suuruse. Ringkonnakohtu enda arvutuse tulemusel oleks tulnud hageja nõue rahuldada täies ulatuses. Kohus selgitas, et lähtub arvutust tehes ühe pakendi soetamiskulust (2,1 eurot/ühik), mis läheb vastuollu kohtu tuvastatud õige ühe pakendi soetamiskuluga (1,5 eurot/ühik). Sellist summat, mille kohus välja arvutas, ei ole kohtu valemi järgi üldse võimalik saada ja ilmselt on tegemist kohtu arvutusliku eksitusega. Õige arvutuse korral tulnuks saamata jäänud tulu nõue tervikuna rahuldada. Samuti jättis ringkonnakohus valesti osaliselt rahuldamata hageja tööjõukulude hüvitamise nõude. Ringkonnakohus on jätnud arvestamata, et lisaks töölepingu ülesütlemise tähtaja järgimisele on tööandjal kohustus maksta koondamisel ka ühe kuu töötasu suurune hüvitis, milleks oleks olnud 4569 eurot 60 senti. Vähemalt selle hüvitise suuruse võrra oleks ringkonnakohus pidanud nõude rahuldatavat osa suurendama. Olukorras, kus ringkonnakohus tuvastas, et hageja pidi kandma laokulud, kuid nende suurus on tõendamata, oleks kohus pidanud need kulud välja mõistma diskretsiooni järgi, mitte jätma nõuet rahuldamata.
2. Pooled vaidlevad teineteise kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 692lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada.

Asi tuleb saata

§ 691p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse. Hageja vastukassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 12. Riigikohus kontrollib

§ 688

lg 1 kohaselt kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja vaidlustab ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus hagi rahuldas, ja hageja osas, milles hagi jäi rahuldamata. Seega on ringkonnakohtu otsus tervikuna vaidlustatud. 13. Järgnevalt võtab kolleegium kõigepealt seisukoha küsimuses, kas hageja nõude rahuldamise eelduseks on kostja süü tuvastamine hagi tagamise abinõude kohaldamise taotlemisel (I). Teiseks analüüsitakse, missugusel alusel saab Leon Farmal olla kahju hüvitamise nõudeõigus kostja vastu (II). Kolmandaks käsitletakse tõendamiskoormise jagunemist saamata jäänud tulu suuruse 6

§ 693lg 2 järgi kohustuslikud sama asja uuesti läbivaatavale kohtule.

Lisaks on Riigikohus nimetatud lahendis viidanud Euroopa Kohtu

1. septembri
2. a otsusele asjas nr C-688/17, milles Euroopa Kohus selgitas, et hagi tagamise taotluse õigustamatuse tuvastamine eeldab ennekõike seda, et puudub oht, et intellektuaalomandi õiguse omajale põhjustatakse korvamatut kahju viivitusega tema taotletud meetmete võtmisel (p-d 52 ja 60–62), ja tuleb tuvastada, kas hagi tagamise meedet on kuritarvitatud (p-d 63–65 ja 70). Need asjaolud seostuvad kostja süü hindamisega.
3. Nagu ringkonnakohus asjakohaselt märkis, on pärast eelviidatud Riigikohtu otsuse tegemist Euroopa Kohus
4. jaanuaril 2024 kohtuasjas nr C-473/22 langetatud otsuses selgitanud, et Euroopa Kohtu varasemast praktikast ei saa järeldada, et direktiivi 2004/48 artikli 9 lõikes 7 on nähtud kostjale hüvitise maksmine ette üksnes juhul, kui ajutiste meetmete taotlejal on tuvastatud süü (viidatud otsuse p 38). Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleb direktiivi tõlgendada selliselt, et iga isik, kes taotleb ajutist meedet, on kohustatud maksma selle meetmega tekitatud kahju hüvitamiseks hüvitist, kui intellektuaalomandi õigus, mille alusel see meede võeti, tunnistatakse hiljem tühiseks (viidatud otsuse p-d 43 ja 51). Küll aga on kohtul õigus kohandada kahjutasu summat, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, sealhulgas kostja võimalikku osalemist kahju tekkimises (p 51). Seega tuleneb viidatud Euroopa Kohtu lahendist, et Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas

§ 391lg-s 1 sätestatuga sarnane süüst sõltumatu vastutus.

Nende hilisemate Euroopa Kohtu seisukohtadega ei olnud Riigikohtul võimalik tsiviilasja nr 2-17-2152/74 lahendamisel arvestada. Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest sõltumata oma süüst, kuid juhtumi asjaolusid saab kohus arvestada kahjuhüvitise summa hindamisel. Sisuliselt vastab see VÕS §-des 139 ja 140 sätestatud võimalusele vähendada kahjuhüvitise suurust kahjustatud isikust või muudest asjaoludest tingituna. Ringkonnakohus on jõudnud järeldusele, et praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise (sh saamata jäänud tulu) vähendamiseks. II 16. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et Leon Farmal ei saa olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet

§ 391lg 1 alusel (ringkonnakohus on ekslikult märkinud VÕS § 391).

Kuni 16. detsembrini 2018 kehtinud

§ 391

lg 1 nägi hagi tagamist taotlenud poolele ette teisele poolele tekitatud kahju hüvitamise kohustuse. Leon Farma ei olnud tsiviilasja nr 2-11-43883 menetlusosaline, mistõttu ei olnud ta „teine pool“, kellel saaks kostja vastu tekkida kahju hüvitamise nõue. Sellist võimalust ei tulene menetlusvälisele isikule ka

§ 391lg 1 alates 17.

detsembrist 2018 kehtivast redaktsioonist, mis paneb hagi tagamist taotlenud poolele kohustuse hüvitada ka kolmandale isikule tekitatud kahju. Viidatud säte võimaldab kahju hüvitamist nõuda üksnes kolmandal isikul menetlusosalisena (RKTKo 19.02.2020, 2-15-7163/191, p 13). Menetlusvälisel isikul (Leon Farma) võib olla õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 jj alusel. Seetõttu kontrollis ringkonnakohus põhjendatult seda, kas kostja on tekitanud Leon Farmale õigusvastaselt kahju. 7

§ 442lg 8, § 654 lg-d 1 ja 5), mis võib olla viinud ebaõige kohtulahendini.

17.

1. Ringkonnakohtu eksimuse põhjustas eelkõige see, et hageja pidas VÕS § 1049 alternatiivseks (VÕS § 1045 lg 1 p 6 kõrval) õiguslikuks aluseks, mis võimaldaks käsitada kostja tegu õigusvastasena. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd kostja tegu on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 alusel, ei ole vaja hinnata, kas kostja tegu on õigusvastane VÕS § 1049 järgi, nagu on pakkunud hageja alternatiivina (otsuse p 12.8). Nii hageja kui ka ringkonnakohus on ekslikult järeldanud, justkui oleks VÕS § 1049 iseseisev kahju tekitava tegevuse õigusvastasuse alus. Kolleegium selgitab, et VÕS § 1049 määrab kindlaks isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumise juhud, mida saab pidada VÕS § 1045 lg 1 p 6 mõttes õigusvastaseks. See tähendab, et isiku tegevuse VÕS § 1045 lg 1 p 6 mõttes õigusvastaseks lugemiseks peavad ühtlasi olema täidetud ka VÕS § 1049 eeldused. 17.
2. Kui hageja soovib tugineda sellele, et kostja sekkus Leon Farma majandustegevusse, peaks ta esile tooma ja tõendama, et kostja tahe hagi tagamist taotledes oli takistada Leon Farma majandustegevust. See ei tähenda, et kostja taotlus hagi tagada pidanuks olema suunatud Leon Farma majandustegevuse täielikule seiskamisele. Piisab sellest, kui kostja tahe oli suunatud sellele, et osa Leon Farma majandustegevusest seiskuks. Praegu on sellised asjaolud menetluses esile toomata ja tõendamata. Kuivõrd hageja on saanud materiaalõigusest valesti aru ja maa- ega ringkonnakohus ei ole seda talle selgitanud, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel hagejale selgitada, et kui ta soovib tugineda sellele, et kostja eesmärgiks hagi tagamise taotlemisel oli vahetult sekkuda Leon Farma majandustegevusse, peab ta seda tõendama. 8

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 3 rikkumine), tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada pooltele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist ning võimaldada neil esitada seisukohti ja vajaduse korral tõendeid. III 19. Kohtute otsustest jääb osaliselt ebaselgeks, kuidas jaguneb tõendamiskoormis saamata jäänud tulu suuruse tõendamise osas.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna sageli on saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13.2). Küll aga peab hageja saamata jäänud tulu suuruse tõendamiseks esmalt välja tooma, millist tulu oleks ta tavapäraselt ilma rikkumiseta teeninud. Kostjal on võimalik seepeale tõendada, et konkreetsel juhul (tuues esile asjakohased põhjused) poleks hageja väidetud tulu siiski saanud. Hagejal on seejärel võimalik omalt poolt tõendada, et vaidlusalusel juhul oleks tema teenitud tulu olnud ilma kostja rikkumiseta isegi tavapärasest suurem. Saamata jäänud tulu suuruse kindlaksmääramisel tuleb hinnata asjaoludest lähtuvalt enne rikkumist teenitud kasu, alternatiivseid kasusaamisvõimalusi muude isikutega tehtud sarnaste tehingute alusel, poole investeeringuid kasu saamiseks jms (RKTKo 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 20).

1. Saamata jäänud tulu suuruse väljaselgitamiseks tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi hageja võimalikust sissetulekust arvata maha tema säästetud kulud ehk vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks (RKTKo 09.10.2013, 3-2-1-100-13, p 13). Kuna kahjuhüvitise suuruse vähendamine on kostja huvides, peaks üldreeglist lähtudes hageja tehtavate kulutuste suurust tõendama kostja, kuid see tõendamiskoormis võib olla jagatud olukorras, kus hageja kulutuste suurust tõendavad tõendid on hageja käsutuses. Sel juhul piisab kostjal oma tõendamiskoormise täitmiseks sellest, kui ta muudab usutavaks, et hagejal pidi tekkima peale hageja väidetud kulutuste ka muid kulutusi. Selleks on kostjal võimalik tõendada nt seda, millised on tavapäraselt sarnases majandustegevuse valdkonnas sissetuleku teenimiseks tehtavad kulutused. Kui kostja oma tõendamiskoormise täidab, on hagejal võimalik omakorda tõendada, et tema tehtavad kulutused oleksid olnud tavapärasest väiksemad. Kui hageja seda ei tee, on põhjendatud lähtuda eeldusest, et hagejal tulnuks teha sarnases majandustegevuse valdkonnas tavapäraselt tehtavaid kulutusi, ja need hageja hüpoteetilisest tulust maha arvata.
2. On ootuspärane, et saamata jäänud tulu hindamisel ei saa poolte esitatud tõendite põhjal üheselt kindlaks teha, milline oleks olnud hageja saamata jäänud tulu suurus. See on üldjuhul seotud oletuste ja prognoosidega. Kui menetluses on kindlaks tehtud kahju tekkimine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on seotud eriliste raskuste või ebamõistlikult suurte kuludega, võimaldavad

§ 233

lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 kohtul otsustada kahju suuruse siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 18). See ei tähenda aga, et kohus võiks kriitikavabalt kostjalt välja mõista hageja väidetud müügitulu, arvamata sealt maha vähemalt mingeid kulutusi, mis võiksid üldise elukogemuse kohaselt hagejale tekkida. Ringkonnakohus on küll selgitanud, et otsesed tootmiskulud ei saa olla hageja ainsad säästetud kulud, kuid on siiski hüvitisest maha arvanud üksnes ravimi soetamiskulud, mille on välja toonud kostja oma 16. märtsi 2021. a menetlusdokumendis. Pealegi on ringkonnakohus pidanud ühe ravimi ühiku hinnaks hageja saamata jäänud tulu hindamisel 2 eurot 10 senti, kuid on sama ravimi ühiku hinnaks 9

§ 293

lg 2 teine lause sätestab, et kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina.

§ 232

lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega on asjatundja arvamused üldiselt võrdse kaaluga tõendid ning kohus võib selgitada pooltele, et asjas selguse loomiseks on pooltel põhjendatud taotleda ekspertiisi korraldamist (

§ 293lg 1 esimene lause).

Kuigi ka eksperdiarvamus ei ole iseenesest muust tõendist suurema kaaluga (

§ 232

lg 2), võib see aidata kõrvaldada poolte esitatud eriteadmistega isikute arvamustes esinevad lahkarvamused või nende lahknevuse ulatust vähendada. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud heita ringkonnakohtule ette tõendite valikulist hindamist tulenevalt asjaolust, et ta on hinnanud kostja esitatud tõendeid teisiti, kui kostja seda soovinuks. 25. Ringkonnakohus on ka muid eksimusi arvestamata pidanud hageja saamata jäänud tulu suuruseks 378 969 eurot 45 senti, viidates sealjuures kostja esitatud arvutusele (ringkonnakohtu otsuse p 28). Kostja ja hageja on esile toonud, et selles kostja arvutuses on viimane pidanud hageja kulude suuruseks 376 969 eurot 45 senti. Kui ringkonnakohus pidas põhjendatuks nii hageja prognoositavat tulu 734 192 eurot 87 senti kui ka kostja esitatud arvutuses esile toodud hageja kulu, saanuks hageja saamata jäänud tulu olla 355 223 eurot 42 senti (734 192,87 - 378 969,45).

§ 436

lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline.

§ 654

lg 1 teise lause alusel laieneb see nõue ka ringkonnakohtu otsusele (RKTKo 18.12.2019, 2-17-14925/50, p 10). Asja uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus hageja saamata jäänud tulu suurust uuesti hinnates ühtlasi kõrvaldada selle eksimuse. 10

§ 173lg 3 ja § 174 lg 6 järgi alama astme kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 11