Obsah (8)
§ 438§ 173§ 174§ 162§ 175§ 218§ 177§ 4342-24-140455 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 30. september 2025 Tsiviilasja number 2-24-140455 Tsiviilasi PLACET GROUP OÜ hagia
) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
§ 438lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus 4
(7)2-24-140455 tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama seaduses § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
- Lepingud XXX ja XXX on allkirjastatud 10.04.2024 kell 13:44 digitaalse allkirjaga (dtl lk 37). Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 23 leidnud, et „Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine…“. Sama otsuse punktis 22 on Riigikohus selgitanud, et „juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on IDkaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt“.
- Kohtuistungil on kostjad selgitanud veel ka, et „ema ei olnud teadlik võetavate kohustuste sisust“ (dtl lk 182-183). TsÜS 115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Seega on eeltooduga tuvastatud, et kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 on tegelikult tehingu sõlmimiseks vähemalt mingil kujul nõusolekut avaldanud ja lõpliku tahteavalduse on teinud isik, kellele kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 enda esindamiseks volituse andis.
- Käenduslepingu XXX punktis 4 on Placet Group OÜ ja kostja 2 kokku leppinud, et käendaja täidab laenulepingust ja selle lisadest tulenevad laenusaaja kohustused, mille eest ta on käesoleva lepinguga vastutuse võtnud, laenuandjale juhul, kui laenusaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on käenduslepingu punkti 3 kohaselt 10 000 eurot (dtl 47). VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Maakohus leiab, et kostja 2 tagas kostja 1 kohustused olles ise kostja 1 juhatuse liige ja olles ise kostja 1 seadusliku esindaja sõlminud kostja 1 nimel laenulepingu. Seega pidi kostja 2 antud olukorras olema teadlik kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu tingimustest, kostja 1 majanduslikust seisundist ja kostja 1 poolt 5
(7)2-24-140455 laenukohustuste täitmise võimalustest. Olukorras, kus kostja 2 kui käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas oli kokku lepitud, et ole kostjaga 2 sõlmitud käendusleping tühine.
- Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata. Hageja on kohtuistungil vähendanud haginõuet, tulenevalt sellest, et menetluse vältel on hageja osaliselt kohustusi tasunud. Kohus mõistab seega kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 2 739.28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 243.62 eurot, intresside 145.57 eurot, tasumata leppetrahvi 139.24 eurot ja viivise alates 12.12.
- a esialgse põhinõude 3 123.28 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni arvestusega 0.2% päevas, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 3 123.28 eurot. MENETLUSKULUD 22.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 174
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 23.
§ 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat
§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja.
24.
§ 174
lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 25. Hageja palub välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja õigusabikulud 170 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlusehk diskretsiooniotsus.
Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja on hagiavalduses üksnes märkinud, et õigusabikulud koosnevad summast 170 eurost, kuid sellegipoolest on kohtu hinnangul hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 08.11.2024 summas 187.76 eurot ja hagiavalduse esitamisel 11.12.2024 summas 407.24 eurot, kokku 595 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 765 eurot, s.h riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 170 eurot. 26.
§ 177
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab 6
(7)2-24-140455 menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 27. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7
(7)