KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 14. novembril 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-1539 Haldusasi J.D kaebus Tartu Linnav

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. J.D esitas
2. jaanuaril 2025 Tartu linnale avalduse (digitoimiku leht (dtl) 25). Kaebaja palus linnavalitsuselt Tartu Delta keskuse turvakaamera salvestist
3. juulist 2023 kell 14.30– 15.00 kaamerast K2 (autosilla poolne nurk) ja Lai-Emajõe tänava kaamera salvestist suunaga Delta maja poole samast kuupäevast ja kellaajast. Kaebaja palus saata salvestised Lõuna Ringkonnaprokuratuuri asitõendina asjas nr x-xx-xxxx ja Riigiprokuratuuri.
4. Tartu Linnavalitsus vastas pöördumisele
5. jaanuaril
6. Linnavalitsus selgitas, et linnal pole selles asukohas kaameraid. Seetõttu pole võimalik kaebaja soovi täita.
7. J.D esitas
8. mail 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Linnavalitsust väljastama talle videokaamera salvestis. Kaebuse järgi leidis linnavalitsus
9. jaanuari
10. a vastuses ekslikult, et soovitud salvestise väljastamine talle pole võimalik.
11. Kohus selgitas kaebajale
12. oktoobril 2025 esitatud kohtunõudes, et kaebus on eeldatavasti esitatud kaebetähtaega ületades (

§ 46lg 2).

Viimane päev kaebuse esitamiseks oli

1. veebruar
2. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise avaldus juhul, kui tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus.
3. Kaebaja esitas
4. oktoobril 2025 vastuse. Kaebaja leidis, et haldusorgani viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul toimingu tegemise taotlusest arvates. Linnavalitsus on toimingu tegemisega viivitanud. Kuigi linn tegi kaebajale teatavaks, et keeldub toimingu tegemisest, on kaebajal õigus esitada kohustamiskaebus. Linna vastuses ei ole märgitud kaebetähtaega. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 46

lg 2 järgi võib kohustamisnõude esitada 30 päeva jooksul kaebajale toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Tartu Linnavalitsus vastas kaebajale

1. jaanuari
2. a kirjaga (dtl 28), milles keeldus selgesõnaliselt kaebaja soovitud toimingu tegemisest.
3. Kaebaja eksib, leides, et lähtuda saab

§ 46lg 2 viimasest lausest.

Selle järgi võib haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kohtule kaebuse kahe aasta jooksul toimingu taotlemisest arvates. Tartu linn ei olnud praegusel juhul tegevusetu, vaid vastas kaebajale keelduvalt.

1. Seega oli viimane päev kaebuse esitamiseks
2. veebruar
3. Kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.
4. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud tähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

1. Kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Isegi kui lugeda selline taotlus välja kaebaja viitest sellele, et linnavalitsuse vastuses ei ole märgitud kaebetähtaega, ei annaks see asjaolu alust rahuldada tähtaja ennistamise taotlust. 10.1 Linnavalitsuse vastus ei ole mitte haldusakt vaid toiming. Kirjalikult põhjendatud toimingule ei tule lisada vaidlustamisviidet (vrd haldusmenetluse seaduse HMS § 57). 10.2 Kaebaja pole ka väitnud, et kaebetähtaja ületamine oleks olnud tingitud tema õiguslikust kogenematusest või vaidlustamisviite puudumisest. Kaebajal olnuks võimalik küsida kaebetähtaja kohta linnavalitsuselt selgitusi. Kohtute infosüsteemi andmete järgi on kaebaja väga kogenud kohtumenetlustes osaleja. 10.3 Isegi kui kaebaja oleks kogenematu, ei oleks tal alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. jaanuari
3. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Arvestada tuleb seda, et kaebaja pöördus kohtu poole enam kui kolm kuud pärast Tartu linna keelduva vastuse saamist. 10.4 Riigikohus on selgitanud, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada asja olulisusega kaebaja õiguste kaitseks ning õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (halduskolleegiumi
4. juuni
5. määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12). Kohus on varem kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel leidnud, et praegune kaebus on perspektiivitu ja kaebaja ei saa sellega oma õigusi kaitsta (vt
6. juuli
7. a määrus, p 7; Tallinna Ringkonnakohtu
8. juuli
9. a määrus, p 9).
10. Eeltoodu põhjal tuleb praeguse kaebuse menetlus lõpetada kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 1 p 2 ja lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 2