Obsah (4)

§ 72§ 15§ 16§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 15.05.2024, Tallinn 2-22-1248 Aktsiaseltsi Esvika Elekter h

) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (RKTKo 15.04.2015 3-2-1-126-14, p 14; RKTKo 21.06.2017, 3-2-1-56-17, p 25):  töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (

§ 72

);  tööandjale on tekkinud või tekib kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);  töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades

§-s 16 sätestatut (

§ 72

, VÕS § 104 lg 2; vt ka RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-151-15, p 13);  kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-151-15, p 15).

1. Esmalt hindab kohus, kas kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Asja materjalidest nähtuvalt oli EasyFitilt tööde tellimise aluseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega sõlmitud hankeleping tähtajaga 31.12.
2. Hageja selgitas, et pikendusjuhtmete ja prožektorite komplekteerimise tööd põhinesid erinevate tootjate ja teenusepakkujatega sõlmitud lepingutel. Hageja väitel oli kostja ülesanne ettevõtte ostujuhina korraldada sobivate tootjate ja teenusepakkujate leidmine hageja jaoks optimaalsete ostutehingute tagamiseks. Selleks oli kostja kohustatud olema kursis turutingimustega ning küsima alternatiivseid pakkumisi teenuste või toodete ostmiseks. Kui alternatiivsete pakkumiste saamine ei olnud võimalik, oli kostjal kohustus pidada minimaalse ostuhinna saavutamiseks läbirääkimisi tarnijatega. Hageja on kehtestanud sisemised reeglid tarnijate hindamiseks. Enne EasyFitilt teenuste tellimist pidi kostja ettevõtte vastavust reeglitele kontrollima. Hageja heidab kostjale ette töölepingu rikkumist järgmiselt: enne EasyFitilt teenuste tellimist ei ole kostja alternatiivseid pakkumisi samade teenuste kohta küsinud; kostja ei ole EasyFitiga läbirääkimisi minimaalse ostuhinna saavutamiseks pidanud; kostja ei ole EasyFiti kooskõlas hageja sisemiste reeglitega hinnanud.
3. Kohtule esitatud kostja töölepingu p 2.7 näeb ette, et töötaja töö sisuks on muu hulgas majanduslikult optimaalsete ostutehingute tagamine, ostuprotsessi analüüs ja planeerimine (I kd, tl 8–10). Ostujuhi ametijuhendi p 3.1 alapunkt 1 sätestab, et ostujuht vastutab tarnijatega läbirääkimiste pidamise eest minimaalsete ostuhindade ja optimaalsete tarnetingimuste saavutamiseks (I kd, tl 11-12). Kohtule on esitatud hageja „Organisatsiooni-väliselt hangitud 4 protsesside, toodete ja teenuste ohje (ostmine) protseduur PR-4“ (edaspidi protseduur; I kd, tl 23-24). Dokumendi p 5.1.1 sätestab, et ostude korral, mis on suuremad kui 10 000 eurot tuleb tarnija eelnevalt ära hinnata ja kanda hinnatud tarnijate koondtabelisse (V-41). Juhul kui ettevõte, kellelt soovitakse kaupa tellida, ei ole kantud hinnatud tarnijate koondtabelisse (V-41), tuleb teha tarnijate otsing, kus küsitakse pakkumisi hinna ja muude tingimuste (tarneajad, logistika jne) kohta.
4. Eeltoodud punkte kokku võttes oli kostjal hageja ostujuhina kohustus tegutseda tööandja huvides majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Töötaja peab tööandja nimel tehingute tegemisel tööandja huve arvestama. Kostjal oli kohustus veenduda, et tema poolt sõlmitav tehing vastab hageja huvidele ja et tehing on hagejale kasulik. Selleks, et kontrollida tehingu vastavust mainitud tunnustele, pidi kostja enne tehingu tegemist selgeks tegema, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik tehinguga soovitud tulemus tööandja jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil saavutada. Selleks oli kostjal võimalus konkreetse sisuga tehingu kohta erinevaid hinnapakkumisi küsida. Kohustuse küsida alternatiivseid pakkumisi ettevõttes sätestatud kriteeriumitele mittevastavate tarnijate osas näeb ette ka protseduuri p 5.1.
5. Vajadusel pidi kostja tehingu tegemise osas juhatusega konsulteerima. Alternatiivselt teiste pakkumiste küsimisele pidi kostja potentsiaalse lepingupartneriga läbirääkimisi (nt hinna osas) pidama selleks, et sõlmida tööandjale kasulik tehing.
6. Kohus leiab, et eelmises punktis käsitletud kostja kohustusi saab ka töötaja lojaalsuskohustusest tuletada.

§ 15

lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.

§ 16

lg 1 järgi peab töötaja töökohustusi lojaalselt täitma, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Kostja pidi hageja jaoks parima kasuga tegutsema, mis tähendab, et kostja pidi tööandja nimel majanduslikult otstarbekad kokkulepped sõlmima.

1. Hageja on teinud kostjale etteheiteid selles osas, et kostja ei ole EasyFiti kooskõlas protseduuri p-ga 5.1.1 hinnanud. Asja materjalidest nähtuvalt ületas EasyFitilt tellitavate tööde maksumus 10 000 eurot ja ettevõtet ei kantud hageja hinnatud tarnijate koondtabelisse. Protseduur p-i 5.1.1 järgi pidi kostja EasyFiti tarnijana hindama. Kohus leiab, et mainitud etteheide ei ole töölepingu rikkumise seisukohalt oluline. Hageja ise pidas seda rikkumist formaalseks (25.01.2022 hagiavalduse p 3.1.4 (I kd, tl 1–6). Ka kostja nõustus, et ta ei ole EasyFiti hinnanud ning tegemist on formaalse rikkumisega (kostja 17.03.2022 menetlusdokumendi p 17 (I kd, tl 50–55). Asja materjalidest ei nähtu, et EasyFiti hindamata jätmine oleks hagejale kahjulikke tagajärgi põhjustanud. Seega ei ole asjaolu, et kostja ei hinnanud Easyfiti kooskõlas hageja sisemiste reeglitega, praegu oluline.
2. Kohtule esitatud andmete järgi ei ole kostja enne EasyFitilt tööde tellimist alternatiivseid hinnapakkumisi samade tööde kohta küsinud. Kostja põhjendas alternatiivsete hinnapakkumiste võtmata jätmist selliselt, et hageja ja EasyFit tegid
3. a sügisel koostööd pikendusjuhtme arendamise ja projekteerimise osas. Tegemist oli proovitoodetega. Siis leppisid pooled kokku toodete tükihindades. Hageja maksis EasyFitile
4. a töö eest kokkulepitud tasu. Kostja selgitas, et kuna EasyFit oli valmis
5. a tegema vaidlusalustel arvetel näidatud töid sama hinnaga nagu hageja ja EasyFit olid
6. a kokku leppinud, ei pidanud kostja vajalikuks alternatiivseid pakkumisi võtta.
7. Kohus leiab, et see asjaolu, et hageja ja EasyFit tegid
8. a koostööd ja hageja maksis EasyFitile kokkulepitud tasu, ei andnud kostjale õigust mitte küsida alternatiivseid hinnapakkumisi
9. a EasyFitilt tellitud töödele. Kohtu hinnangul pidi kostja hageja nimel tehingute tegemisel arvestama tellitavate tööde sisu. Hageja selgitas, et hageja ja EasyFit tegid
10. a proovitööd, mille sisuks oli spetsiifilistele vajadustele vastava pikendusjuhtme 5 arendamine ja komplekteerimine (hageja 07.04.2022 menetlusdokumendi p 5.1.1 (I kd, tl 72– 77). Ka kostja tunnistas, et hageja ja EasyFit tegid
11. a proovitööd, mille sisuks oli Kaitseväe spetsiifilistele vajadustele vastava pikendusjuhtme arendamine ja komplekteerimine (kostja 17.03.2022 menetlusdokumendi p 2 (I kd, tl 50–55). Vaidlusalustel arvetel kajastatud tööde puhul oli hageja sõnul tegemist pikendusjuhtmete komplekteerimisega, mille komplekteerimisprotsess oli juba välja töötatud (hageja 28.03.2024 menetlusdokumendi p 2.1.2 (II kd, tl 56–59). Kohus leiab, et tasu spetsiifilistele vajadustele vastava lahenduse arendamise eest võib erineda tasust juba välja töötatud toodete komplekteerimise eest. Eelduslikult saab spetsiifilise lahenduse väljatöötamine olla kallim (töid tehakse esmakordselt, tootmis- ja komplekteerimisprotsess ei ole välja töötatud), kui juba arendatud toodete komplekteerimine. Kostjale pidid vastavad asjaolud teada olema, kuna ta tellis
12. a ja
13. a EasyFitilt teenuseid.
14. Hageja on tõendanud, et kostja poolt EasyFitilt
15. a tellitud vaidlusaluste töödega sarnased tööd olnuks võimalik kolmandatelt isikutelt tellida. Hageja on esitanud Agorek OÜ, AS Electrum, Proteus OÜ, AGEs Partner OÜ, AS A&G hinnapakkumised sarnaste tööde tegemise kohta (I kd, tl 29–34, tl 36-37, tl 94). Kostja ei ole tõendanud enda väiteid, et ainult EasyFit oli võimeline vaidlusaluseid töid tegema, näiteks sellepärast, et seda nõudis leping kolmanda isikuga või kuna tööd olid kiired, spetsiifilised, nõudsid üksnes EasyFitil olemas olevat kompetentsi vms. Kostja väide, et tal puudus hageja poolt võrdluseks välja toodud ettevõtetega koostöökogemus ei ole kohtu hinnangul määrav. Ostujuhilt saab oodata, et ta on kursis turutingimustega ja turul tegutsevate isikutega eesmärgiga teha teiste ettevõtetega koostööd tööandja jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.
16. Vaidluses ei oma tähtsust hageja väited selle kohta, et EasyFit ei olnud võimeline vaidlusaluseid töid teostama. Hageja selgitas, et EasyFiti endise juhatuse liikme J. N. sõnul oli ettevõtte tegevusalaks isolatsioonimaterjalide tootmine ja müük, et ettevõttel puudusid perioodil 2019–2021 töötajad. Asja materjalide järgi puudub vaidlus, et EasyFit teostas osaliselt töid, tööd olid tehtud nõuetekohaselt ja hagejal puudusid etteheited tööde kvaliteedi, tähtajalisuse jne osas.
17. Hageja on tõendanud, et kolmandad isikud olnuks valmis vaidlusaluseid töid soodsama hinnaga tegema. Hageja on esitanud kolmandatelt isikutelt saadud hinnapakkumiste alusel koostatud tabeli, mille järgi jääb 11.12.2020 arvel toodud tööde maksumus vahemikku 14 847,12 eurot kuni 24 112,80 eurot, mis on väiksem arvel toodud EasyFiti tasust 70 992 eurot (I kd, tl 13). Kostja ei ole tõendanud, et töö spetsiifikast tulenevalt oli ainult EasyFit võimeline töid tegema, mistõttu tema küsitav tasu on majanduslikul põhjendatud.
18. Asja materjalide järgi ei ole kostja enne EasyFitilt tööde tellimist alternatiivseid hinnapakkumisi samade tööde kohta küsinud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Samas on hageja tõendanud, et teised ettevõtted olid valmis samu töid väiksema tasu eest tegema. Tõendamata on ka see, et kostja oleks EasyFitiga pidanud läbirääkimisi selleks, et saada teenust võimalikult soodsama hinnaga. Kostja vastupidine väide on tõendamata. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja on sõlminud hageja nimel EasyFitiga tehingu küsimata tellitavatele töödele alternatiivseid pakkumisi ning pidamata EasyFitiga läbirääkimisi võimalikult madalama hinnaga teenuste saamiseks, on kostja rikkunud kohustust tegutseda tööandja huvides majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kostja rikkus töölepingu p-i 2.7, ametijuhendi p-i 3.1 ning

§ 15lg-s 1 ja § 16 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustust.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja rikkus lepingut tahtlikult. Asja materjalidest nähtuvalt pani kostja rikkumise toime hooletuse tõttu.

1. Kostja selgitas, et 11.12.2020 arvel esitatud tööde (nn kastihange) osas ei olnud kostjal põhjust alternatiivseid pakkumisi küsida olukorras, kus hageja juhatus oli kokkulepitud 6 hindadega hankijale pakkumise esitamise heaks kiitnud (kostja 06.07.2022 menetlusdokumendi p 20 (I kd, tl 101–105). Kohus leiab, et kostja väide ei kõrvalda kohustuste rikkumist. Kostja väide omab tähtsust kostja süü seisukohalt ja näitab, et kostja rikkus töölepingut hooletusest.
2. Kostja kohustuste rikkumise seisukohalt ei ole oluline kostja väide, et tänu EasyFitiga sõlmitud tehingule teenis hageja kasumit. Hageja heidab kostjale ette töölepingu rikkumist selliselt, et kostja ei tegutsenud tööandja huvides majanduslikult optimaalseimal viisil. Hageja on tõendanud, et kolmandad isikud oleksid valmis samu töid nagu EasyFit väiksema tasu eest tegema. Isegi juhul, kui hageja ja EasyFiti vahel sõlmitud tehing tõi hagejale kasumit, ei kõrvalda see töölepingu rikkumist kostja poolt.
3. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on töölepingut rikkunud. Enne kahju hüvitamise nõude koosseisu järgmiste elementide kontrollimist on põhjendatud hinnata hageja nõude aegumist. Nõude aegumise korral pole vaja kahju hüvitamise nõude koosseisu teisi elemente kontrollida.
4. Tööandja kahju hüvitamise nõude aegumist reguleerib

§ 74lg 4.

Mainitud säte näeb ette, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.

1. EasyFit väljastas vaidlusalused arved 11.12.2020 ja 21.12.
2. Hageja peab enda kahjuks EasyFiti esitatud arvete ning tööde turuhinna vahet. Kohtule on esitatud hageja juhatuse 06.01.2021 koosoleku protokoll, kus arutati arveid. Protokollist nähtuvalt avaldas hageja juhatuse liige G.T., et juhatus kontrollis pisteliselt
3. a ostuarveid ja küsitavusi tekitasid vaidlusalused arved. Ettevõtte pearaamatupidaja kinnitas, et arved on raamatupidamisele tasumiseks esitatud ostuosakonnast, mille juhiks on kostja. Arved on esitatud EasyFiti poolt, mille üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks on ettevõtte ostuosakonna juhi R. M. vend M. M.. Hageja juhatuse liige K. H. märkis, et esmasel vaatlusel jääb mulje, et arvetel märgitud teenust on ostetud turuhinnast oluliselt kõrgemalt ja tekitatud seeläbi ettevõttele kahju. Koosolekul osales OÜ X personalijuhtimise ja tööõiguse konsultant T. K., kes avaldas, et temale teadaolevate asjaolude valguses võib tegemist olla olukorraga, kus hagejale on tekitatud kahju. T. K. andis soovituse asjaolude väljaselgitamiseks korraldada ettevõttes sisejuurdlus. Koosolekust võttis osa hageja aktsionär T. K., kes selgitas, et ettevõtte aktsionärina on ta huvitatud ettevõttele tekitatud kahju täielikust väljaselgitamisest (I kd, tl 59).
4. Pärast ettevõtte juhatuse koosolekut toimus samal päeval teine koosolek, millest võtsid osa juhatuse koosolekul osalenud inimesed ning sinna kutsuti ka kostja. Koosolekul tutvustas hageja juhatuse liige G. T. kostjale põhjust, miks ta kohale kutsuti. Kostjale tutvustati eelmises punktis mainitud ettevõtte juhatuse koosoleku protokolli. Koosolekul küsitleti kostjat vaidlusalusete arvete ja EasyFiti tasu kujunemise kohta. Koosolekul osalenud personalijuhtimise ja tööõiguse konsultant T. K. avaldas mitu korda, et arvetel näidatud hind on üle turuhinna. Ka hageja juhatuse liige G. T. mainis, et praegu tundub, et see töö on ülehinnatud (I kd, tl 28).
5. Poolte vahel on tekkinud vaidlus selle üle, millal sai hageja teada või pidi teada saama kahju tekkimisest. Kohus leiab, et kannatanu teadmise hindamisel aegumise seisukohast ei ole oluline, et ta teaks kõiki kahju tekitamise ja kahjuga seonduvaid asjaolusid.

§ 74lg 4 on sõnastatud samamoodi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 150 lg

1. Kuna mõlema sätte sõnastus on sama, saab esimese säte tõlgendamisel teise sätte kohta väljakujunenud kohtupraktikat arvestada. TsÜS § 150 lg 1 kohta väljakujunenud kohtupraktikas märgitakse, et nõude aegumistähtaja kulgema hakkamise kontekstis ei ole tähtis kahju suurusest ja kahju tekkimise 7 asjaoludest teada saamine (RKTKo 01.02.2019, 2-15-13216, p 21). Kannatanu teadmine kahjust ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab, kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks (RKKK 01.06.2016, 3-1-1-41-16, p 21).
2. Hageja juhatuse 06.01.2021 koosoleku protokollist nähtuvalt oli hageja kohtumise toimumise päeval teadlik EasyFitilt tellitud töödest ja viimase poolt väljastatud arvetest. Juhatuse koosolekul avaldas hageja juhatuse liige K.H., et esmasel vaatlusel jääb mulje, et arvetel märgitud teenust on ostetud turuhinnast oluliselt kõrgemalt ja tekitatud seeläbi ettevõttele kahju. Juhatuse koosolekust osa võtnud personalijuhtimise ja tööõiguse konsultant T. K. avaldas ettevõtte juhatuse juuresolekul, et temale teadaolevate asjaolude valguses võib tegemist olla olukorraga, kus hagejale on tekitatud kahju. Asjaolu, et hageja juhatusel oli juba 06.01.2021 arusaam, et ettevõttele on tekitatud kahju, kinnitab ka samal päeval toimunud kohtumine kostjaga, kus kostjat küsitleti vaidlusaluste arvete ja EasyFiti tasu kujunemise kohta. Kohtumisel kostjaga osalenud personalijuhtimise ja tööõiguse konsultant T. K. avaldas ettevõtte juhatuse juuresolekul, et arvetel näidatud hind on üle turuhinna. Ka hageja juhatuse liige G. T. avaldas kohtumisel kostjaga, et töö on ülehinnatud. Eeltoodust nähtub, et juba 06.01.2021 oli hageja juhatus teadlik kahju tekkimisest ja selle põhjusest ehk EasyFiti nõutav tasu töö eest ületab turuhinda ning kahju põhjustanud isikust ehk kostjast, kuna kostja sõlmis vaidlusaluste arvete aluseks olevad tehingud EasyFitiga. Aegumise seisukohalt ei ole oluline, et hagejale ei olnud koosolekul kahju täpset suurust teada, kuna hageja ei olnud veel alternatiivseid hinnapakkumisi küsinud ning ta ei olnud nende alusel keskmist turuhinda välja arvutanud. Oluline on see, et 06.01.2021 seisuga oli hagejal piisavalt teavet (arusaam kahju tekitamisest, kahju tekkimise põhjus, kahju tekitanud isik), et koostada piisava edulootusega hagi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 07.01.
3. Nõude aegumistähtaeg lõppes 06.01.
4. Hageja esitas hagi 25.01.2022 ehk pärast nõude aegumise tähtaja lõppemist.
5. Hageja selgitas, et pooled asusid 13.01.2022 läbirääkimistesse ja see peatas nõude aegumise. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nõude aegumine lõppes 06.01.
6. Kohus leiab, et aegunud nõude aegumine ei saa enam peatuda. Seega ei oma asjas tähtsust hageja väited, et hageja andis kostjale 13.01.2022 kirjaga tähtaja (pikendatud 25.01.2022 kirjaga) kohustuse täitmiseks ning et 25.01.2022 avaldas kostja, et ta on valmis kompromissläbirääkimisi pidama. Kohus jätab vastavad väited tähelepanuta.
7. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud. Aegumise hindamisel tuleb lähtuda kahju ühtsuse põhimõttest, mistõttu on kõik kahju hüvitamise nõuded aegunud. Hageja nõude aegumise tõttu tuleb hagi rahuldamata jätta. Kuivõrd hageja nõue on aegunud, ei ole vaja muid kahju hüvitamise eeldusi kontrollida.
8. Hagi jääb rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
9. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 28.03.2024, mille kohaselt on kostja menetluskuluks on kulud lepingulisele esindajale. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
10. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud 8 lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas (nt RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p 15, RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 19).
11. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud menetluses menetlustoiminguid kokku mahus 52,15 tundi. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud istungi kestusega, asub kohus seisukohale, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulude hüvitamise koos käibemaksuga.
12. Arvestades seda, et kuni 31.12.2023 osutati kostjale õigusabiteenust mahus kokku 48,85 tundi tunnihinnaga 216 eurot (koos käibemaksuga) ning alates 01.01.2024 osutati kostjale õigusabiteenust mahus kokku 7,3 tundi tunnihinnaga 219,6 eurot (koos käibemaksuga), määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 12 154,68 eurot (koos käibemaksuga).
13. Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 9