← Eesti

4-25-3463/12

4-25-3463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2025.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3463 (263025003403) Kohtunik

) § 227 lg 4 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Kenno Järvalt isikukood: 50608297018; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; e-post:xxx. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

  1. Jätta Kenno Järvalti kaebus rahuldamata.
  2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 29.08.2025.a otsus väärteoasjas muutmata.
  3. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Kenno Järvalt kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse ärakiri edastada Kenno Järvaltile ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  4. oktoobril 2025.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, 1

(5)4-25-3463 kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus 1.05.08.2025.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll, millega tuvastati, et Kenno Järvalt juhtis 05.08.2025.a kell 17.37 Rapla maakonnas Rapla vallas Rapla-Märjamaa tee 11-l kilomeetril, Märjamaa suunas liikudes, mootorsõidukit Honda CBR 900R reg. märgiga XX kiirusega 176 ± 10 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Kenno Järvalt ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 76 km/h. Sellise tegevusega rikkus Kenno Järvalt

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ja pani toime

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 29.08.2025.a otsusega tunnistati Kenno Järvalt süüdi

§ 227

lg 4 järgi lubatud sõidukiiruse ületamises üle 60 km/h ning temale määrati karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheteistkümneks kuuks. 3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, vormikaamera salvestisega, tunnistaja ütlustega, menetlusaluse isiku ütlusetega ja pardakaamera salvestisega. 4.

§ 227

lg 4 karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

§ 227

lg 5 p 3 kohaselt võib sätestatud süüteo eest võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult, teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

  1. Menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhiluba omava isikuga. Esmase juhiloa saajalt eeldatakse juhtimisõiguse saamiseks vajaliku koolituse läbimist ja ilmselgelt peaks sellisel juhil õpitu värskelt meeles olema. Esmane juhiluba väljastatakse selleks, et algaja juht tõestaks enda sobivust juhina liikluses ja õiguskuulekas käitumine on eelduseks, et esmase juhiloa tähtaja möödumisel saaks juht juhiloa.
  2. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Kenno Järvalt ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on liiklusseaduses kehtestatud reeglite ja nõuete tundmine ja täitmine.
  3. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimusi järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuste eesmärkide täideviimiseks ära võtta. 2

(5)4-25-3463
  1. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku poolt Rapla-Märjamaa teel juhitud sõiduki kiirus ületas olulisel määral lubatut. Isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvase tagajärge. Kohtuväline menetleja leiab, et põhikaristusena juhtimiselt kõrvaldamine keskmises määras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne ning määrab karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 12 kuuks. Menetlusaluse isiku kaebus
  2. 16.09.2025.a esitas Kenno Järvalt eelnimetatud otsusele kaebuse, milles tunnistab ja kahetseb toimepandud liiklusrikkumist, lubab olla tulevikus tähelepanelikum ja vastutustundlikum. Kenno Järvalt tunnistab, et ta ületas kiirust, mõistab selle tõsidust ja vastutab oma teo eest ning selgitab, et ebaseaduslik kiirus kestis maksimaalselt 15 sekundit tühjal sirgel teel. Vastutulevat autot märgates hakkas ta kohe aeglustama. Kenno Järvalt sai septembri alguses endale sobiva erialase tööpakkumise. Tööülesannete täitmine sõltub igapäevaselt juhiloa olemasolust. Töökeskkond on üle terve Eesti, kuna on rasketehnika tehnik ja igapäevaselt on vajalik sõita tööautoga objektidele, kus parasjagu masinad asuvad. Ühistransport ei ole sobiv, kuna ühistransport ei võimalda tööriistu kaasa võtta, ning samuti on vaja sageli olla väga vara hommikul kohal, et masinate operaatorid saaksid oma tööpäeva õigeaegselt alustada. Juhilubade äravõtmisel ei ole võimalik oma töökohustusi täita, mistõttu on ohus töökoht ja toimetulek. Kenno Järvalt palub kohtul kaaluda karistuse asendamist mõne teise meetmega. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
  3. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Liiklusseaduse § 50 lg 2 kohaselt esmase juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Kenno Järvalti poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti 176 +/- 10 km/h. Kaebuses tuuakse välja, et Kenno Järvalt vajab juhtimisõigust igapäevaselt. See asjaolu peaks menetlusalusel isikul ka liikluses osaledes igapäevaselt meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav.
  4. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta Kenno Järvalti esitatud kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
  5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
  6. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, menetlusaluse isiku kaebust ja kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut, leiab, et

§ 227

lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Kenno Järvalti poolt on tõendatud ning temale määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega. 14. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Kenno Järvaltile süüks

§ 15

lg 1 p 1 nõuete rikkumist ning sellega

§ 227lg 4 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt 76 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Kenno Järvalt juhtis 3

(5)4-25-3463 05.08.2025.a kell 17:37 Rapla maakonnas, Rapla vallas, Rapla-Märjamaa tee 11-l kilomeetril mootorsõidukit Honda CBR 900R reg. Märgiga XXX, asulaväliselt teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, kiirusega 176 ± 10 km/h. Kenno Järvalt tunnistab kiiruse ületamist. Tuli soov väike tiir teha, kiirust ei jälginud. (tl 10-10 pöördel)
  1. 05.08.2025.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on Kenno Järvalti juhitud sõiduki Honda CBR 900R reg. märgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X nr DB12531 töökorras ja testitud. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 176 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati sõidukiirusel 90 km/h liikuvast sõidukist statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõturiga vastas suunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-10 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 166 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 76 km/h. Järelevalve toimingus kasutati videotehnikat ja juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Kenno Järvaltil avaldusi ei olnud, ta nõustus protokolliga ning allkirjastas selle. (tl 7A pöördel-8)
  2. Tunnistaja Reelika Raudsepa ütluste kohaselt oli 05.08.2025.a kella 17:35 ajal Märjamaa tee 11-l kilomeetril oli ainukese vastutuleva sõiduki pidevalt tõusnud kiiruseks 176 km/h, kiirus lukustati kiirusmõõturi tablool. Sõidukijuhile anti märgutuledega peatumismärguanne ja mootorratas Honda reg. märgiga XXX peatus. Kenno Järvalt tunnistas kiiruse ületamist. (tl 9-9 pöördel) Kenno Järvaltil on esmane AM, A2 ja B kategooria juhiluba kehtivuse algusega 25.03.
  3. (tl 11-12)
  4. Kenno Järvalt pani väärteo toime kavatsetult, kohus ei tuvastanud Kenno Järvalti teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega kaebuse esitaja rikkus

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ja pani toime

§ 227lg 4 ettenähtud väärteo.

18. Kohus leiab, et Kenno Järvaltile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 19.

§ 227

lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Lisakaristusena on

§ 227

lg 5 p 3 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 20. Kohus leiab, et Kenno Järvalti teosüü on keskmine. Kenno Järvalt pani antud väärteo toime tahtlikult kavatsetuse vormis, mis viitab tema keskmisele süüle, samuti viitab tema keskmisele süüle kiiruse ületamine

§ 227lg 4 kontekstis vähemalt 16 km/h võrra.

Seega ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 76 km/h tunnis pani esmast juhiluba omav Kenno Järvalt, kellele kehtib kiiruspiirang 90 km/h ka maanteelõikudel, kus on lubatud ka suurimad kiirused, toime raske liiklussüüteo. Esmane juhiluba kehtib kaks aastat, see on n-ö katseaeg, mille jooksul esmase juhiloa omanik õpib liikluses iseseisvalt hakkama saama ning peab oma õiguskuuleka liikluskäitumisega näitama valmidust juhiluba omandada. 21. Kenno Järvalt pani väärteo on toime elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel, suurel kiirusel toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki 4

(5)4-25-3463 võimalusi liikluskultuuri parandamiseks. Ohuolukorrad võivad maanteedel suurtel kiirustel sõites silmapilkselt tekkida. Teele võivad joosta loomad või inimesed, ette võivad sõita või keerata teised mootorsõidukid, teekate võib muutuda libedaks (erinevatel põhjustel ka kohati ja ajutiselt) jne. Piirkiirused on määratud liiklusohutust tagama ning asulavälisel maanteel lubatud sõidukiiruse sellisel määral ületamine on, sõltumata ilmastiku- ja teeoludest, ohtlik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Kenno Järvaltil puudub arusaam liiklusohutusest ja hoolivus teistest liiklejatest. Lisaks seadis ta mõtlematult ohtu ka enda elu, tervise ja vara. 22. Esmast juhtimisõigust omanud Kenno Järvalt pani 05.08.2025.a toime

§ 227

lg 4 järgi ettenähtud väärteo, mis temale süüksarvatava väärteo sanktsiooni arvestades on raskeim liiklusväärtegu. Ajendatud soovist teha avalikul teel lõbusõitu, sõitis ta kiirusega 176 ± 10 km/h. Kohtu hinnangul viitab Kenno Järvalti tegevus sellele, temal puudub arusaam sõidukiiruse valiku põhimõtetest, vastutustunne teiste kaasliiklejate ees ning tema arusaam liiklusohutusest on vaatamata omandatud esmasele juhtimisõigusele puudulik. Seetõttu on põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt temale määratud karistus ning Kenno Järvalti ajutine kõrvaldamine liiklusest, kuni ta on omandanud mootorsõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhikaristus sanktsiooni keskmises määras vastab Kenno Järvalti süü suurusele ja mõjutab teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Võimsa mootorratta kiirust ja kiirendust on lubatud nautida selleks ettenähtud ringradadel, mis asuvad ka Rapla- ja Pärnumaal.

  1. Kenno Järvalti selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada ning see, et kiiruse ületamine oli tema hinnangul ohutu, näitab, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu Kenno Järvalt võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.
  2. Kaebaja selgitab, et juhtimisõiguse puudumine seab ohtu tema töökoha ja sissetuleku. Kenno Järvalt oli süütegu toime pannes teadlik, et tal võib tekkida tööalaselt vajadus sõidukit juhtida, kuid ometi ei takistanud nimetatud asjaolu teda rasket liiklussüütegu toimepanemast. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohus ei pea menetlusaluse isiku toodud põhjendusi sellisteks, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise. Kenno Järvalti poolt toimepandud väärteo asjaolusid ja raskust arvestades ei ole ka temal kehtiva karistuse puudumine ning tema poolt kaebuses väljendatud kahetsus piisavad, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust tühistada või kergendada.
  3. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.