← Eesti

3-23-647/25

Obsah (4)§ 27§ 159§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 8. detsember 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-647 Haldusasi Sihtas

§ 27lg 3 ja § 159 lg 1).

Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega, mistõttu ei hinda kohus poolte sisulisi väited, vaid rahuldab kaebuse. Kohus leiab, et RTK kaebuse osaline õigeksvõtt kohtuistungil tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud ning

§ 159lg-s 4 sätestatud õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumise aluseid ei esine.

Seega rahuldab kohus kaebuse ehitushanke osas ning tühistab FKO osas, milles vastustaja leidis, et kaebaja on õigusvastaselt muutnud pangagarantiiga seonduvalt hankelepingut, mistõttu tuli ehitushanke osas kohaldada finantskorrektsiooni 25% ulatuses. Ehitushanke osas jääb FKO kehtima osas, mis puudutab alltöövõtjate kõrvaldamise aluste kontrollimata jätmist ning sellega seonduvalt finantskorrektsiooni määramist summas 5%. Näitusehange

  1. Näitusehanke osas tuleb kaebus lahendada sisuliselt. Poolte vahelise vaidluse võiks kokkuvõtvalt sõnastada selliselt, kas näitusehanke hankelepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmine on käsitatav hankelepingu muutmisena või on tegemist õiguskaitsevahendi kohaldamisega ning kui tegemist on hankelepingu muutmisega, siis kas tegemist on lubatava muutmisega.
  2. Seoses näitusehankega ei ole vaidlust, et:  Näitusehanke hankeleping sõlmiti 09.06.2021 ning selle täitmise tähtaeg oli 31.08.20211;  Kaebaja ja töövõtja ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet hankelepingu täitmise tähtaja muutmiseks, kuid uute tähtaegade andmine nähtub tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest; 1 Kaebuse lisa 10 5

(8) Töövõtja hankelepingus kokkulepitud tähtajaks töid valmis ei jõudnud 2 ning lõplikult valmisid tööd alles 22.10.
  2. Kaebaja sõnul ei muudetud täiendavate tähtaegade andmisega hankelepingut, vaid tegemist oli õiguskaitsevahendi kohaldamisega. Ehkki kohus palus vastustajal esitada kohtule koos kaebuse vastusega ka seni esitamata haldusmenetluse materjalid, siis vastustaja kohtule FKO menetluse materjale, mis puudutavad nt suhtlust kaebajaga, ei esitanud. Küll aga nähtub kohtule FKO-st ja vaidemenetluse materjalidest, et kaeba oli juba haldusmenetluses seisukohal, et täiendavate tähtaegade andmine oli õiguskaitsevahendi kohaldamine.
  3. Hankelepingu punktis 4.1.
  4. on kaebaja ja töövõtja kokku leppinud, et kaebajal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid ning lepingu punktides 3.5–3.75 üksikasjaliku korra töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Nende punktide kohaselt tuli vead ja puudused kõrvaldada nii töö osalise üleandmise kui ka lõpliku üleandmise korral 7 päeva jooksul. Lisaks oli lepingus kokkulepe, et sellisel juhul loetakse, et töö on tähtaegselt üle andmata ning kuni puuduste on kaebajal õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.
  5. Kohus möönab, et praegusel juhul ei ole hankija pidanud kinni hankelepingus puuduste kõrvaldamiseks kehtestatud reeglitest, mistõttu on vastustaja põhjendatult asunud seisukohale, et täiendava tähtaja andmine oli pigem käsitatav hankelepingu muutmisena, mitte õiguskaitsevahendi kohaldamisena. Seejuures märgib kohus, et tegemist ei olnud hankelepingu täitmise seisukohalt väheoluliste puudustega, vaid tegemist oli muu hulgas selliste puudustega, kus vajalik oli saada sisend kaebajalt.
  6. RHS ei välista täielikult hankelepingu muutmise võimalust, üldpõhimõttena on keelatud hankelepingu oluline muutmine. Lepingu eesmärgi saavutamiseks on selle muutmine mõnikord paratamatu ja kui see muudatus ei ole oluline, on lepingu muutmine lubatav. Hankelepingu üldise olemuse muutmist tuleb eristada tingimuse olulisest muutmisest. Mistahes tingimuse muutmine lepingus ei ole lepingu üldise olemuse muutmine, kuigi muudatus võib seejuures olla oluline RHS § 123 lg 2 punktide 1 või 2 kohaselt (vt Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, punkt 17). Ehkki nõustuda võib vastustajaga, et lepingu täitmise tähtaeg pikenes ca 71%, siis ei olnud tegemist lepingu täitmise pikenemisega kordades ning rõhutama ei pea mitte seda, mitu protsenti tähtaeg pikenes, vaid oluline on, hinnata hankelepingu täitmist tervikuna ning seda, mis põhjustel hankelepingu täitmine viibis. 2 Kaebuse lisad 11–13 Kaebuse lisa 13 4 Tellijal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 5 3.
  7. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastavust Lepingule 14 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.
  8. Pärast lõpliku Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastavust Lepingule 14 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub viima Töö 7päeva jooksul kooskõlla läbivaatamise käigus esitatud märkustega (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.
  9. Kui Töö või Töö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. 3 6
(8)
  1. Vaidlust ei ole, et näitusehanke osas ei ole kaebaja ja töövõtja sõlminud hankelepingu punkti 12.
  2. kohast muudatust, kuid vaatamata sellele ei saa kohaldada praegusel juhul Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 3-21-1711 toodud seisukohti hankelepingu muutmisega seonduvalt. Asjaolud on diametraalselt erinevad. Praegusel juhul oli viidatud ringkonnakohtu lahend kohaldatav ehitushanke hankelepingu osas, kuid vastupidiselt ehitushankele, siis näitusehankes ei pikenenud hankelepingu täitmise tähtaeg kaebajale teadmatult. Tegemist oli kokkuleppega, sh kaebaja poolse aktsepteerimisega tööde hilisemaks tegemiseks. Hankelepingu muutmisega on tegemist ka juhul, kui selle kohta eraldi dokumenti ei vormistatagi, vaid muudatuse olemasolu ja sisu avalduvad hankelepingu reaalses täitmises (vt Mari Ann Simovart, Mart Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2019, lk 821 punkt 7). Seega vaatamata asjaolule, et hankelepingu punkti 12.1 järgi tuli lepingu muudatused vormistada kirjalikult, järeldub kaebaja käitumisest, et ta on kolmanda isiku hilisemat tööde tegemist aktsepteerinud ja hankelepingu täitmise tähtaega pikendanud.
  3. RHS § 123 lg 1 punkti 7 järgi on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. Kokku pikenes hankelepingu täitmine veidi vähem kui 2 kuud6 (ca 71%). Vaidlust ei ole, et koos tähtaja muutmisega ei muudetud lepingu hinda või tellitud täiendavaid töid, mis lepingu hinda muutnuks. Seega ei ole tegemist juhtumiga, kus saaks hinnata lepingu muudatuse väärtust. Töövõtja ei ole saanud lepingu muutmisest rahalist kasu, mis võiks konkurente kahjustada. Ehkki vastustaja väidab, et kui lepingu täitmise pikem periood olnuks juba hankemenetluse ajal pikem, võinuks hankel osalejate arv olla suurem või hanke tulemus osutunuks teistsuguseks, siis on tegemist hüpoteesiga. Vastustaja ei ole toonud välja, kes need võimalikud pakkujad oleksid olla võinud. Teoreetiliselt võiks iga muudatuse osas möönda, et see oleks võinud suurendada pakkujate ringi, aga see muudab RHS § 123 lg 1 punkti 7 kohaldamise sisuliselt võimatuks. Seega leiab kohus, et RHS § 123 lg 2 punkti 1 kohaldamiseks ei piisa üksnes sedastusest, et see nii oleks võinud olla, vaid vajalik on väite põhistamine (sh vajadusel tuua välja, millised isikud oleksid võinud pakkumuse esitada). Samuti ei saa tehtud muudatust pidada kuidagi hankelepingu üldist olemust muutvaks. Lepingu muutmisega ei muudetud hankelepingu eset, st töövõtja pidi endiselt teostama samu töid, mida temalt näitusehanke käigus hangiti. See, et need tööd tuli varem kindlaks määratud 2,5 kuu asemel teostada 4,5 kuu jooksul, ei mõjuta hankelepingu eset ega olemust.
  4. Samuti ei saa pidada muudatust oluliseks ning olulisust ei saa hinnata pelgalt protsentarvutusega. Kohtu hinnangul ei saa viivitust näitusehanke hankelepingu täitmisel pidada töövõtjale ka kuidagi kasulikuks või talle konkurentsieelist andvaks, sest see tõi tema jaoks kaasa tööde eest tasu saamise viibimise. Oluline muudatus tähendab seda, et lepingut ei ole lubatav muuta ja konkurentsi tagamiseks tuleks korraldada uus riigihange, kus kõigil nõuetele vastavatel pakkujatel oleks võimalik osaleda. Praegusel juhul oleks uue riigihanke korraldamine avalike ressursside põhjendamatu raiskamine, kuna 21.08.2022 sõlmitud aktist nähtub, et töövõtja on kõigi töödega alustanud ning suur hulk töid on kas lõpetatud või kohe lõpetatakse. Ajakulu uue menetluse läbiviimiseks olnuks selgelt põhjendamatu ja ületanuks perioodi, mille võrra lepingut pikendati.
  5. Mis puudutab vastustaja seisukohti seoses leppetrahvi nõudmisega, siis kohtu hinnangul seob vastustaja põhjendamatult hankelepingu muutmise lubatavuse leppetrahvi nõude esitamisega. RHS ega ka VÕS ei kohusta hankijat lepingu rikkumise korral leppetrahvi nõudma ja kehtivast õigusest tulenevalt ei ole leppetrahvi nõue lepingu muutmise lubatavuse eeltingimus. Leppetrahvi nõuet lepingu muutmise lubatavuse eeltingimusena ei ole ette näinud 6 31.08.2021 asemel valmisid tööd 22.10.
  6. 7
(8)ka hankelepingus. Leppetrahvi nõudmine oli kaebaja õigus ning on loogiline, et leppetrahvinõude esitamisel tuleb hoolikal hankijal hinnata ka selle võimalikku mõju hankelepingu täitmisele.
  1. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus rahuldada ka näitusehanke osas ning tühistada FKO osas, milles vastustaja leidis, et hankelepingu täitmise tähtaja muutmine on lubamatu hankelepingu muutmine. Näitusehanke osas jääb FKO kehtima osas, milles vastustaja tuvastas selgitustega hanke alusdokumentide muutmise, mille eest kohaldati finantskorrektsiooni määra 10%.
  2. Seega tuleb kaebus tervikuna rahuldada ning lisaks FKO osalisele tühistamisele tühistada ka vaideotsus. Menetluskulud
  3. Kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda (

§ 108lg 1).

Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 1050 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (

§ 109lg 6).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane ning väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav. 24. Kaebaja taotleb esindajakulude väljamõistmist summas 6 660 eurot. Kohtu hinnangul ei saa menetluskulusid koguulatuses pidada põhjendatuks, kuna osaliselt kohus tagastas kaebuse. Kohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud summas 3000 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 1050 eurot. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 4050 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.