Obsah (6)

§ 4034§ 401§ 9§ 404§ 408§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-119534 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finance Group hagi Y Z vast

§ 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. 6. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud 6.1.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 3

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Sellest järeldub, et minimaalne vorminõue on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, ent peab siiski olema täidetud ka vorminõude ülejäänud 2 tingimust – sisu ja lepingudokumentide püsival andmekandjal esitamine. Kui leping on sõlmitud kõrgemas vormis (näiteks elektroonilises vormis, ükskõik kuidas seda siis ka ei sisustaks) või ka sidevahendite teel, peavad ikkagi olema täidetud ka kaks ülejäänud tingimust – tahteavalduse sisu nõuded ja lepingudokumentide püsival andmekandjal esitamine. Seadusandja loogika on mõistetav, sest ka lepingu digiallkirjastamisel teenusepakkuja rakenduses ei taga, et tarbija saaks lepingudokumendi; see sõltub teenusepakkuja rakenduse ülesehitusest. 6.

1. Kohtule on hageja esitanud laenulepingu IN Pay makselahenduse leping nr XXX (dtl 87), millel on kostja digiallkiri, kuupäevaga 22.02.2023 kell 19:49, ja AS Xxx digitempel. Digiallkirja konteineris on leping, lepingu tingimused, tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on selgitanud, et nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimiseks tuli kõigepealt alla laadida rakendus. Leping ja tüüptingimused esitatakse rakenduses tarbijale tutvumiseks ja seejärel digitaalseks allkirjastamiseks. Seejärel on kliendile allkirjastatud leping ja tüüptingimused igal ajahetkel kättesaadavad rakenduses "Minu Leping" alajaotuses. Hageja on seega faktiväitena esile toonud (ent mitte tõendanud), et lepingudokumendid olid kostjale püsival andmekandjal kättesaadavad Xxx AS rakenduses, et kostjale esitati tutvumiseks tarbijakrediidi teabeleht ning tõendanud, et krediidiandja tuvastas lepingu sõlmija isiku elektrooniliselt, Eesti riikliku autentimis- ja allkirjastamisvahendi kaudu (mida tõendab digiallkiri). Kostja väitel kasutas tema riiklikku autentimis- ja allkirjastamisvahendit teine isik, tema elukaaslane, kellele ta oli vahendi ja selle kasutamiseks vajalikud paroolid ise vabatahtlikult üle andnud selleks, et elukaaslane teeks pidevalt tema nimel rahaga seotud toiminguid. Eesti isikut tõendava dokumendi (sh elamisloakaardi) pin-koodid on mõeldud kaardi digitaalseks personaalseks kasutamiseks, sh digiallkirjade andmiseks. Kui kostja andis selle vahendi püsivalt vabatahtlikult üle teisele isikule, võttis ta ise sellega riski, et vahendit võidakse kasutada tema tahtega mitte kooskõlas olevalt. Lisaks ei teostanud kostja kohtule arusaadavalt ka ise mingit kontrolli, ei kaardi kasutamise ega ka pangakontode üle. Kohtule esitatud lepingu kohaselt saadetakse lepinguga seotud kaart kullerteenusega või postiga kliendi määratud aadressile. Lepingus oli postiaadressiks märgitud xxx, mis oli ka kostja rahvastikuregistri järgne elukoha-aadress lepingu sõlmimise ajal. Seega pidi kaart saadetama kostja nimele kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostja andis seega sisuliselt piiramatu volituse teostada enda nimel pangatehinguid ja muid toiminguid ega teostanud selle üle mingit kontrolli. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hagi ei tuleks jätta läbi vaatamata põhjusel, et see on esitatud vale kostja vastu või et hagejal ei saa kostja vastu nõuet olla. 6.
2. Laenu kasutusse andmine 4 Hageja on esitanud väited: „Lepingu alusel sai kostja krediiti summas 5400 eurot“ (hagi lk 1, dtl 76), „Lepingu alusel sai kostja kasutada krediiti summas kuni 5400 eurot“ (dtl 80), „Lepingu ülesütlemise seisuga 25.01.2024 kasutas kostja krediiti summas 5392,18 eurot“ (dtl 80).

§ 4034

lg 7 kohase ümberarvestuse jaoks on hageja esitanud väite, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 11484,61 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 6983,57 eurot. Kostja on vastuses hagile esitanud vastuväite, et hagist ei nähtu ega ole tõendatud, millal ja kuidas on laenusumma kostjale väljastatud. Hageja vastuses kostja vastusele märgib hageja, et esitab krediidikonto väljavõte, mida kohus on varasemalt aktsepteerinud krediidi väljastamise tõendina ning millest nähtub millal ja mis summas on kostja krediiti kasutanud ja millal ja mis summas on teostanud tagasimakseid (Lisa 1). Laenuandja on täiendavalt selgitanud, et Krediitkaardi lepingu sõlmimisel ei kanta kliendile mitte mingisugust summat. Ta saab kaardi, millel on lepingust tulenev limiit, ning saab sellega limiidi piires oste teha. Tehingute olemasolu kaardil tähendab, et ta on selle äpis aktiveerinud ehk 'krediidisumma on kostja kasutusse antud'. Kohtule esitatud leping on krediidilimiidi leping, limiidiga 5400 eurot. Limiidi summa seega iseenesest ei tähenda automaatselt, et selline summa oleks ka laenusaaja kasutusse antud. Hageja on tõendina esitanud faili „XXX Y Z xxx koopia“ (dtl 153), mida nimetab krediidikonto väljavõtteks. Kohus palus hagejal selgitada, kust fail pärineb, mis on krediidikonto number, kellele see kuulub, mismoodi see fail on loodud, mida kohus peaks sellest failist välja lugema ning kuidas, sh millisel viisil krediiti sai kasutusse üldse võtta ning millisel viisil seda tegelikult kasutusse võeti. Kohus juhtis tähelepanu, et failist võiks aru saada, et krediidisummat asuti kasutama enne lepingu sõlmimist. Samuti palus hagejal esile tuua, kes ja milliselt kontolt tagasimakseid tegi. Hageja selgitas vastuseks: Krediidilimiidi muutmisel sõlmib klient uue lepingu. Algselt oli krediidilimiit 0 (manusena lisatud algne leping - Lisa 1). Vastavalt automaatsele otsusele saime talle hiljem suuremat krediidilimiiti pakkuda. Väljavõte on kokku pandud Xxx AS kaardisüsteemist xxx eksporditud kliendi lepingu infost: makseperioodide ajalugu, kaarditehingute väljavõtted erinevate perioodide lõikes ja kasutatud krediidilt intressi arvestus erinevate perioodide lõikes. Hageja on esitanud täiendava tõendina 03.02.2023 kuupäeva kandva lepingu IN Pay makselahenduse leping nr XXX, millel on kostja sama kuupäevaga antud digiallkiri ning milles on märgitud, et krediidilimiit on 0 eurot (dtl 212). Kohtule esitatud failis xxx on esimene kanne: Start date 01.02.2023, end date 28.02.2023, due date 06.03.2023, due amount -270,08, total balance -4457,97, statement balance -4457,97, currency EUR. Tehingute ridadel (1.Period 01.02.2023-28.02.2023) on esimene kanne kuupäevaga 10.02.2023 Makse kontole 8501133093300001, 5 eurot, Payment to Client Contract. Järgmiseks on kuupäevaga 20.02.2023 (Trans Date) 5 tehingukannet, kaks korda summas 104,17 USD, 208,34 USD, 260,42 USD ja 29,97 EUR. Seejärel on kolm tehingukannet kuupäevaga 21.02.2023. Edasi tulevad järgmiste kuupäevadega tehingukanded, kuni 01.03.2023. Ridadel „Calculated Interest Details“ on kanded 21.02.2023 kuni 01.03.2023, esimese kande juures on märgitud Base amount -1000, viimase kande juures 3215. Edasi tulevad samalaadsed tehingute read ja intressiarvestuste read järgmiste perioodide kohta, kuni 31.01.2024. 5 Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas sai kostja kasutada krediiti, kui 03.02.2023 lepingu järgi (st kuni hagi aluseks oleva lepingu sõlmimiseni 22.02.2023) oli krediidilimiit 0 eurot. Krediidikonto failist ei leia numbrit 5392,18, mis on hageja poolt väidetud kostja põhivõla jääk, ega ka 229,16, mis on hageja väidetud intressivõlg. Kostja on juhtinud tähelepanu, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja esitanud nõude osas teistsugused summad ega ole erinevust põhjendanud. Maksekäsu kiirmenetluses on põhivõla nõude summana märgitud 5401,49 eurot, intressinõudena 229,16 eurot (intressinõue on sama ka hagis). Ka numbrit 5401,49 eurot ei leidu krediidikonto failis. Failist ei ole võimalik ka aru saada, kuidas see peaks haakuma hageja väitega, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 11484,61 eurot. Kui kohus arvutab failis kokku 11 perioodi all välja toodud tehingukirjete summad, ei saa kohus kuidagi kokku 11484,61 eurot. Kohus saab 11 perioodi all musta värviga märgitud tehingukirjetena kokku 7381,78 eurot. Failis haakub hageja väitega, et kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 6983,57 eurot, kui liita kokku punased kanded „Payment to Client Contract“. Ent tabelis on ka üks must kanne Payment to Client Contact, 90 eurot, tabeli rida 179, mis peaks olema arvestatud kui kostja tagasimakse. Ka Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et

§ 108

lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud. Nõude aluseks olevate asjaolude (sh nõude kujunemise) väljatoomine on hageja ülesanne. Kuivõrd kostja vaidles vastu raha saamisele, pidi hageja seda ka tõendama. Eeltoodust tulenevalt on kohus aga seisukohal, et hageja ei ole selgelt ja kontrollitavalt välja toonud ega tõendanud, mis summa mis ajavahemikus millisel viisil laenusaaja kasutusse anti. Peale faili pealkirja ei ole failis enda ka ühtegi andmevälja, mille põhjal saaks seostada faili nõude aluseks oleva lepingu või kostjaga. Faili põhjal ei ole arusaadav ka intressiarvestus. Sellest tulenevalt jääb hageja nõue rahuldamata.

1. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on esitanud 25.11.2024 menetluskulude nimekirja, mis on hagejale kätte toimetatud 25.11.
2. Hageja esitas 25.11.2024 kostja menetluskuludele vastuväite, milles peab kostjale õigusabi osutamise põhjendatud ajakuluks 4,5 tundi. 6 Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 800 eurot. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi 8 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -20.08.2024 kliendi nõustamine, volikirja koostamine, kohtudokumentidega tutvumine 2 tundi; -21.08.2024 vastus hagiavaldusele, lisade komplekteerimine 4 tundi; -02.10.2024 kohtukirjaga tutvumine, vastus kohtunõudele 0,5 tundi; -25.11.2024 hageja vastustega tutvumine 0,5 tundi; -25.11.2024 kostja lõplik seisukoht, menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus 20.08.2024 õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 1 tund ja 21.08.2024 õigustoimingu põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud ajakulu ja tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 550 eurot (5,5 tundi × 100 eurot). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 550 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 7