teine lause sätestab, et kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Samuti on
lg 1 punktis 12 sätestatud, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Harju Maakohus rahuldas 19.05.2025 määrusega kostja 10.04.2025 taotluse osaliselt kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatist summas 2400 eurot nelja osamaksena (iga osamakse suurus 600 eurot, esimene osamakse tuli teha 14 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates, järgmised osamaksed tuli tasuda iga järgneva kolme kuu samaks kuupäevaks). Hageja vaidlustas 19.05.2025 määruse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.06.2025 määrusega rahuldamata. Harju Maakohtu 19.05.2025 määrus jõustus 13.06.2025. Seega hagejal tuli esimene osamakse teha hiljemalt 27.06.2025. Hageja ei ole järginud kohtu poolt antud tähtaega esimese osamakse tasumise osas (27.06.2025) ega ole tasunud ka kogu summat. Kohus leiab, et erinevalt
(kus kohus saab rakendada kaalutlusõigust) ei saa
ja
lõiget 1 tõlgendada selliselt, et kohtul oleks vastavate tingimuste esinemisel ja kostja taotluse saamisel hagi läbivaatamata jätmiseks neid norme rakendades kaalutlusõigus. Kohus leiab, et tegemist on imperatiivsete sätetega, mil kohtul puudub kaalutlusõigus ning kostja on esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Olukorras, kus tagatise andmiseks määratud tähtaeg on möödunud ja tagatist antud pole, on tegemist rikkumisega. Tähtaegselt andmata jäänud tagatise korral tekivad menetlusosalistele õiguslikud tagajärjed. Kostjal on põhjendatud ootus, et tagatise tähtaegselt andmata jätmise korral rakendub
teine lause koosmõjus
Nimetatud säte kaitseb kostjat olukorra eest, kus menetluse jätkumisel lisanduvad uued menetluskulud ja hagejal võib tekkida kostja menetluskulude hüvitamise kohustus, kuid hageja varaline olukord ei võimalda kostja kulusid hüvitada. Kohtu hinnangul nimetatud sätted kindlustavad/tagavad kostjale tulevikus tekkivate kohtukulude hüvitamise nõude täitmise hageja poolt. Tähtsust ei oma ega pole seaduse sisu ega mõttega kooskõlas, kui hageja tasub tagatise peale kohtumääratud tähtaega hilinenult ega ka asjaolu, millal kohus teeb vastava kohtumäärusega menetlusliku otsustuse (jätab hagi läbi vaatamata). Tähtajaks tagatise andmata jätmisega on rikkumine toimunud ja õiguslikud tagajärjed on saabunud. Arvestades kõike eeltoodut ja kostja on esitanud taotluse jätta hagi läbi vaatamata, jätab kohus
teise lause ja
lg 1 punkti 12 alusel hagi läbi vaatamata ning menetlus on sellega käesolevas tsiviilasjas lõppenud. Menetluskulud 16.
lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lõikele 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna
lõigetes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu hinnangul on see praeguses asjas põhjendatud, kuna hagi läbi vaatamata jätmine on seotud hagejapoolse tegevusetusega, s.t hageja ei andnud tagatist kohtu määratud tähtaja jooksul. 17.
lõike 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist 4 esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitas 31.07.2025 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista hagejalt välja 2418 eurot (18,6 tundi x 130 eurot). 20.08.2025 esitas kostja täiendatud menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt mõista välja 988 eurot (7,6 tundi x 130 eurot). Kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihinnaks on 130 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kostja palub menetluskulud mõista välja käibemaksuta. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) on kohtu hinnangul vaidluse sisu ja lihtsust arvestades mõistlik ning jääb ka kohtupraktikas tunnustatud tasumäärade piiresse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2024 määrus tsiviilasjas 2-23-7969, p 10). Küll aga leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi toimingute tegemiseks kokku 26,2 tundi on ülemäärane. Võttes arvesse kohtuvaidluse asjaolusid, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et menetlus ei ole kestnud kaua, on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabi toimingute ajakulu põhjendatud kokku 10,5 tundi. Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud eeldatavate õigusabikulude maht kohtus kokku 1365 eurot (10,5 tundi × 130 eurot).
lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd kostja on taotlenud viivise väljamõistmist, mõistab kohus kostja kasuks ka viivise välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.