KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-3574 Kohtuasi B.G hagi WestLegal

) § 371 lg 2 p 2 alusel. 2.

1. Hageja vaidlustab hagiavalduses õigusteenuse osutamist tsiviilasjas nr 2-21-
2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-21-7329 menetlus pooleli. Hageja on palunud viidatud asjas kantud kulud jätta vastaspoole kanda. Siinses hagis käsitletud õigusabikulud on tsiviilasjas nr 2-21-7329 kantud õigusabikulud.

§ 177

lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-21-7329 ei ole menetlus lõppenud ja seega pole selge, millises suuruses ja kellelt menetluskulud välja mõistetakse, on siinne hagi esitatud ennatlikult ning riik ei pea andma sellistele hagidele õiguskaitset. 2.

1. Lisaks selgitas maakohus, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta. Kuigi advokaadil on kutsealased teadmised ja kliendil selliseid teadmisi üldjuhul ei ole, ei vastuta advokaat ja advokaadibüroo pidaja mitte alati kõigi kliendi soovitud teenuste tagajärgede eest (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-181-15, p-d 41 ja 43). 2.
2. Kuna üldjuhul osaleb vaidluses lisaks hagejale ka teine pool (kostja), siis ei saa esindaja garanteerida ega ka vastutada teise vaidlusosalise huvide ega käitumise eest. Sellest tulenevalt ei ole ainuüksi asjaolu, et kohtumenetluses saavutatud tulemus ei pruugi menetlusosalist rahuldada aluseks nn kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seda enam, et tsiviilasja menetlus ei ole veel lõppenud ning asja lahendus ei ole teada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 3.
4. Hageja esitas kostja vastu hagi poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel tehtud ettemaksu osaliseks tagastamiseks, tuginedes VÕS § 1028 lg-le 1, § 626 lg-le 1 ja VÕS § 189 lg-le 1, mille alusel on kostja kohustatud tagastama taganemisega lõppenud lepingu alusel saadu. Hageja heidab kostjale ette käsunduslepingu alusel ettemaksu saamist teenuste eest, mida talle tegelikult ei ole osutatud. Lisaks suurendas kostja alusetult lepingulist tasu, mistõttu on ta kohustatud hüvitama vahe lepingu sõlmimisel kokkulepitud ja kostja poolt hiljem ühepoolselt suurendatud teenuste maksumuse vahel, mis on hageja poolt tasutud. Kostja on hagejat kui tarbijat petnud. Kohaldamisele võivad kuuluda ka tarbijakaitseseaduse sätted. 2 2-25-3574 3.
5. Maakohus leidis ekslikult, et haginõude näol on sisuliselt tegemist tsiviilasjas nr 2-217329 hageja lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks määramise taotlusega. Hageja ei saa tugineda teise lõpetamata kohtumenetluse tulemusele. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et hagis nimetatud vaidlusalused õigusabikulud on tsiviilasjas nr 2-21-7329 kantud õigusabikulud. Tegemist on tasuga, mida kostja sai osutamata teenuse eest ja mis pole seetõttu käsitletav kohtumenetluses kantud õigusabikuluna. Siinse asja ese erineb teises asjas õigusabikulude suuruse kindlaks määramisest. Ka sisu poolest on need erinevad (siinse hagi puhul lepingu alusel kantud kulud, tsiviilasja nr 2-21-7329 puhul menetluskulud) ja sellest tulenevalt nende hüvitamiseks kohustatud isikud. Kui siinsel juhul on tegemist mitteosutatud teenuste eest tasutu tagastamiseks kohustamisega, siis teises asjas kantud menetluskulude hüvitamise kohustus tekkib menetlusnormidest, mitte materiaalõiguse normidest. 3.
6. Hageja ei tugine haginõudes tsiviilasja nr 2-21-7329 tulemustele. Seetõttu on maakohtu põhjendus kohtumenetluses saavutatud tulemuse kohta asjakohatu.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 667lg 2).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 5.1. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata

§ 371

lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 5.2. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11; RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). 5.

1. Maakohus leidis, et hagis käsitletud õigusabikulud on tsiviilasjas nr 2-21-7329 kantud õigusabikulud ja kuna õigusabikulude suurus tsiviilasjas nr 2-21-7329 on veel kindlaks määramata, siis on hagi esitatud ennatlikult ja riik ei pea andma sellisele hagile õiguskaitset. 5.
2. Õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal ei saa taotletava kohtuotsuse suhtes olla mingisugust kaitsmisväärset huvi. Sellest saab rääkida üksnes väga erandlikel asjaoludel, sest põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks (

II komm

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).

5.

1. Hagiavalduses esile toodu kohaselt sõlmisid pooled käsunduslepingu, et kostja osutaks hagejale õigusabiteenust. Kostja poolt teenuse osutamise puhul on tegemist käsundi täitmisega VÕS § 619 kohaselt ja hagis toodud asjaoludel ei ole välistatud, et hagejal on VÕS 3 2-25-3574 § 189 lg-st 1 tulenev tagasitäitmise nõue. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Esile toodud asjaoludel on poolte vahel seega vaidlus, kas kostja osutas hagejale õigusabiteenust vastavalt VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Isegi, kui hagis käsitletud õigusabikulud on tsiviilasjas nr 2-21-7329 kantud õigusabikulud, siis tsiviilasjas nr 2-21-7329 menetluskulude kindlaksmääramisel ei anna kohus hinnangut sellele, kas kostja osutas hagejale õigusabiteenust vastavalt nende vahel sõlmitud lepingus kokkulepitule ning VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Seega eksis maakohus, kui sidus hagi menetlusse võtmise võimalikkuse tsiviilasjas nr 2-21-7329 menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega.
2. Lisaks viitas maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel VÕS § 621 lg-le 1 ja selgitas, et üldjuhul ei vastuta advokaat ja advokaadibüroo pidaja mitte alati kõigi kliendi soovitud teenuste tagajärgede eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud maakohus otsustada hagi menetlusse võtmisel hageja esile toodud asjaolude pinnalt, et hagi on ilmselgelt perspektiivitu. Sellele, kas hagejal oli alus lepingust taganemiseks ja õigus kostjalt tasu osaliselt tagasi nõuda, saab kohus anda hinnangu asja sisulisel läbivaatamisel.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

9. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole määrus

§ 372lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 4