1-25-1483/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

1. oktoobril
2. a, Tallinnas Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellandid Süüdistatav Prokuratuur Kaitsja 1-25-1483 Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Markus Kärner Aleksandr Balõgini süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §de 199 lg 2 p-de 8, 9 ja 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsus süüdistatav Aleksandr Balõgin süüdistatava kaitsja Leelo Viil Aleksandr Balõgin, isikukood 37701183716, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses (kd III tlk 221) Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Andres Vegel Leelo Viil RESOLUTSIOON
5. Jätta süüdistatava Aleksandr Balõgini ka tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata.
6. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaadile Leelo Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 133,92 eurot ja jätta see summa Aleksandr Balõgini kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Esitatud süüdistus. 1
7. Prokuratuur süüdistas A. Balõginit KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi 14-s varguse episoodis, millest osa pani A. Balõgin toime sissetungimisega ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, sest A. Balõgin tungis valdaja tahte vastaselt elamuna kasutatavasse autohaagisesse. Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).
8. Harju Maakohus tunnistas A. Balõgini
9. mai
10. a otsusega talle esitatud süüdistuses süüdi ja karistas:   KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi vangistusega 2 aastat; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 kuud. Mõistetud karistustest luges maakohus KarS § 64 lg1 alusel kergema kaetuks raskemaga ning mõistis A. Balõginile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati KrMS § 238 lg 2 alusel maha 1/
11. Kandmisele kuuluva 1 aasta 4 kuu vangistuse hulka loeti KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 4 päeva ning 1 aasta 3 kuu 26 päeva pikkuse karistusaja alguseks loeti A. Balõgini kahtlustatavana kinnipidamine
12. detsember
13. a.
14. Mõistetud karistust põhistas maakohus nii. 3.1 Vaatamata sellele, et A. Balõginile võiks nii KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 ja 266 lg 2 p 1 järgi mõista ka kergemaliigilise ehk rahalise karistuse, ei tule see kõne alla. Rahalist karistust ei võimalda mõista süü suurus, eripreventiivsed kaalutlused ja selle täitmise võimatus. Tingimuslik vangistus karistuse eesmärke ei täida, sest A. Balõginit on varem korduvalt karistatud ja tal on sõltuvushäired. 3.2 A. Balõgin pani pelgalt 2,5 kuu jooksul toime 14 varguse episoodi, varem on ta karistatud 9-l korral. Järelikult on varguste toimepanemine süüdistatava jaoks harjumuspärane elustiil. Varguste toimepanemist on soodustanud A. Balõgini sõltuvus narkootilistest ainetest ning süüdistatav on avaldanud soovi minna ravile. Paraku on eksperdi arvamusega tõendatud, et sõltuvusravi pole A. Balõgini puhul näidustatud. Ekspert peab efektiivsemaks seda, kui süüdistataval pole kontrollitud keskkonnas enam ligipääsu narkootilistele ainetele ning paralleelselt rakendatakse tema suhtes toetava iseloomuga sotsiaalpsühholoogilisi mõjutusvahendeid. Ekspert ütles sedagi, et A. Balõginil endal elukogemuse ja kujunenud väärtushinnangute tõttu ei ole soovi ainete tarvitamisest iseseisvalt loobuda. Arvestades eksperdi arvamust ning seda, et A. Balõginil ei ole vabaduses sotsiaalset võrgustikku, enne kinnipidamist elas ta sotsiaalmajas (ning sedagi mitte püsivalt) ning tal pole sotsiaalseid oskusi, töökogemust ega – harjumust ning töökohta, on sõltuvusprobleemidest vabanemine vabaduses vähetõenäoline. 3.3 Vaatamata sellele, et A. Balõgin pani enamiku süüdistuses loetletud tegudest toime psühhotroopsete ainete kuritarvitamise tagajärjel, pole see süüd välistavaks või vähendavaks asjaoluks. Süütegude asjaolusid silmas pidades jääb süüdistatava süü KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi esitatud süüdistuses keskmise määra lähedale ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses pigem väheseks. A. Balõgin on oma tegusid järjepidevalt kahetsenud ning seda võib arvesse võtta, sest süüdistatav tunnistab, et pani kuriteod toime sõltuvuse tõttu ning on teadvustanud, et probleem vajab lahendamist.
15. Otsuse motiivid tegi maakohus kättesaadavaks
16. septembril
17. a. Süüdimõistetu sai motiveeritud kohtuotsuse tõlke kinnipidamisasutuses kätte
18. septembril
19. a. Süüdistatava apellatsioon.
20. Maakohtu otsuse vaidlustas A. Balõgin, kelle sõnul määrati talle Viljandi sõltuvusravi jaoskonnas ravile registreerimise tähtaeg ajavahemikus detsember
21. a – detsember
22. 2 a. Süüdimõistetu soovib minna esimesel võimalusel ravile ning seda, et allesjäänud karistusaeg asendataks sõltuvusraviga. A. Balõgin taotles suulist menetlust. Süüdistatava kaitsja apellatsioon.
23. A. Balõgini kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavale mõistetud karistuse osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista A. Balõginile kergem karistus, kohaldades KarS § 69 sätteid ja asendades vangistuse üldkasuliku tööga. Maakohtu seisukoht, et karistuse eesmärgid on saavutatavad üksnes reaalse vangistusega, ei ole nõustumisväärne ning kohtu põhjendused pole veenvad. Vangistuse kandmine üksnes süvendab süüdistatava sotsiaalseid probleeme ning vanglas ei võimaldata talle sõltuvusravi. A. Balõgini puhul oleks märksa tulemuslikum karistuse asendamine kas sõltuvusraviga või tingimisi vangistus koos käitumiskontrolliga. Juhul, kui süüdistatav kannab karistuse täielikult ära, siis puudub karistusaja lõppemisel tema üle kontroll ning võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. Prokuratuuri kirjalik seisukoht.
24. Prokuröri hinnangul tuleb A. Balõgini apellatsioon jätta rahuldamata. Esiteks on maakohus otsuse p-s 32 küllaldaselt põhjendanud, miks ei ole vangistuse asendamine sõltuvusraviga võimalik. Teiseks pole põhjust A. Balõgini taotlust toetada sellepärast, et eksperdi hinnangul pole sõltuvusravi näidustatud. Kannatanu O.U seisukoht.
25. A. Balõgini ja tema kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav on korduvalt kandnud vabaduskaotuslikku karistust ning tema toimetulekuprobleemide tõttu on reaalne oht, et ta jätkab vabanemisel varguste toime panemist. Kaitsja taotlus asendada vangistus üldkasuliku tööga on küsitav olukorras, kus A. Balõginil pole tööharjumust. Oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks on süüdistataval olnud korduvalt võimalusi, mida ta pole kasutanud. Fakt, et süüdistatavale määrati ravile registreerimise tähtaeg juba detsembris
26. a, kuid soov ravile minna tekkis tal alles pärast seda, kui talle mõisteti reaalne vangistus, võib viidata võimalusele, et ravi on tema jaoks võimalus pääseda karistuse kandmisest. A. Balõgini taotlust pole võimalik toetada ka sellepärast, et ta pole kuriteoga tekitatud kahju hüvitanud või hüvitama asunud. Ringkonnakohtu seisukoht.
27. Kolleegium leiab, et A. Balõgini ja tema kaitsja apellatsioonidel pole edulootust.
28. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629).
29. Maakohus juba arvestas sellega, et A. Balõgini puhul võiks iseenesest kohaldada KarS § 692 sätestatud võimalust, kuid ei pidanud seda võimalikuks. Vangistuse asendamine raviga on kohtu diskretsioon, maakohtu arutluskäiku peab kolleegium nõustumisväärseks ning apellatsioonidest ei leia argumente, mis tingiks maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumise. Mis puudutab kaitsja taotlust asendada A. Balõginile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, siis selle kohaldamine on maakohtu tuvastatud faktide valguses (s.o korduvad kriminaalkaristused, toimetulekuraskused, puudulik tööharjumus, madal motivatsioon sõltuvusest vabanemiseks) ilmselgelt ainetu.
30. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsioonid läbi vaatamata. 3
31. A. Balõgini kaitsja esitas taotluse 133,92 euro riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus apellant maakohtu otsusega ja koostas apellatsiooni ning kulutas nendele toimingutele 90 minutit. Ajakulu kolleegiumi hinnangul ülemäärane pole ning apellatsiooni pidi kaitsja kirjutama, sest seda soovis süüdistatav. Eeltoodu tõttu rahuldab ringkonnakohus kaitsja taotluse ning määrab Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaadile Leelo Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 133,92 eurot. See summa tuleb jätta A. Balõgini kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4