← Eesti

2-20-7287/88

Obsah (4)§ 175§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Võru kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi A.A. kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja num

§ 175

lg 7 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Maakohus kuulutas 09.07.2020 määrusega välja A.A. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Urmas Trossi. Tartu Maakohtu 04.01.2021 määrusega (jõustus 21.01.2021) lõpetati A.A. pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus määras A.A. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks A.A. enda. Kohtumääruse kohaselt pidi võlgnik kohtule esitama aruandeid igal aastal
  2. juulil ja
  3. detsembril ning usaldusisik tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal
  4. detsembril. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 44 028,54 eurot. Võlausaldaja AS SEB Pank esitas 10.02.2022 avalduse, mille kohaselt võlausaldaja loobus oma nõudest A.A. vastu. Tartu Maakohtu 28.02.2022 määrusega muudeti seoses võlausaldaja loobumisega nõudest A.A. kohustustest vabastamise menetluses tunnustatud nõuete jaotist ning pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli seejärel 43 027,94 eurot.
  5. Aruanded on kohtule esitatud 23.07.2021, 06.01.2022, 09.08.2022, 09.01.2023, 08.06.2023, 08.01.2024, 04.06.2024, 19.12.2024 ja 30.06.
  6. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuteks olnud peretoetus, toimetulekutoetus, puudega isiku hooldamise toetus, kutseõppe stipendium ning kohustusliku pensionisamba väljamakse. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud vabatahtlikke loovutusi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid menetluse jooksul kokku summas 295,46 eurot.
  7. Võlgnik esitas kohtule 30.06.2025 lõpparuande ja taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
  8. Pankrotiseaduse (

) § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kohus selgitab, et kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 alusel võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist 1.juulist

  1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 04.01.2021 määrusega, mis jõustus 21.01.
  2. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 1.juulist
  3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud 2 menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

  1. aasta
  2. juunini.
  3. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. A.A. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel õppinud statsionaarses kutseõppes ning seejärel olnud registreeritud töötuna. Võlgnik on käinud Töötukassa vahendusel tööharjutusel ja ettevõtluskoolitusel sooviga asuda tööle kosmeetikuna, kuid ettevõtlusega alustamine osutus liiga kulukaks. Ametlikult tööle ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel asunud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole tahtlikult rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega kuna võlgnik on püüdnud enda võimalusi töö leidmiseks parandada, õppides kutseõppes. 10.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitatud. Kohtule on esitatud kõik aruanded. 11.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud peretoetus, toimetulekutoetus, puudega isiku hooldamise toetus, kutseõppe stipendium, kohustusliku pensionisamba väljamakse ning lähedaste toetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud vabatahtlikke loovutusi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku summas 295,46 eurot. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 3 Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades sealjuures ka enda mittearestitava sissetuleku arvel võlausaldajate nõudeid. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus esitas järelepärimise võlgniku elukoha järgsele Võru Linnavalitsusele võlgniku toimetuleku ja tegelike väljavaadete kohta. Kohalik omavalitsus on võlgnikku toetanud aastaid, võlgnik on püsivalt igakuise toimetulekutoetuse saaja ja on olnud toiduabi saaja. Võlgnik on pühendunud oma liitpuudega lapse abistamisele. Lisaks sellele on võlgnik oma edaspidise toimetuleku parandamiseks läbinud erinevad iluteenuste koolitused Riias oma kulul (Töötukassa iluteenuste koolitusi ei tasusta), et saada ettevõtlusega tegeleda. Töötukassalt on võimalik saada ettevõtlustoetust. Seni on selleks vajalik omaosalus olnud liiga suur. Võlgnik on kohalikule omavalitsusele teatanud, et ta edaspidi enam toimetulekutoetust ei taotle, püüdes ise hakkama saada. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud, rahuldades sealjuures ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on läbinud erialased koolitused, omandanud enesekindluse ja positiivse meelestatuse edaspidise suhtes. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A.A. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A.A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A.A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Usaldusisiku kohustusi täitnud võlgnik on lõpparuande esitanud kohtule 30.06.2025. Kuna kohus lõpetab A.A. suhtes kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.A. vabastada usaldusisiku kohustustest A.A. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4 Ülle Raag 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.