Obsah (4)

§ 8§ 96§ 130§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2024, Tallinn Haldusasja number 3-22-1410 Haldusasi W.J kaebus Maksu- ja Tolliam

§ 8

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused:

1. a)juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;
2. b)rikutud on kohustust tagada

st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt RKHKo nr 3-3-1-37-13, p 12; nr 3-3-1-4105, p 12).

§ 96

lg 5 kohaselt saab vastutusotsuse juriidilise isiku juhatuse liikmele teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot (või kui pankrotimenetlus on lõppenud raugemise tõttu – vt RKHKo nr 3-19-1161, p 14.2).

§ 96

lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Lisaks ei ole vastutusotsuse tegemiseks alust, kui juriidilise isiku õigusvõime on lõppenud (vt RKHKm nr 3-3-1-16-12, p 10; nr 3-3-1-15-12, p 50 alap-d „e“–„i“). 8. Vaidlustatud vastutusotsusega nõutakse kaebajalt sisse maksuvõlga, mis koosneb Lullaby poolt maksustamisperioodidel 03.2021 kuni 10.2021 deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksudest ja maksetest, erijuhtude tulumaksust ja käibemaksust. Vaidlus puudub, et maksuvõlg, v.a maksustamisperioodide 09.2021 KMD ja 10.2021 TSD deklareeritud maksukohustuste tasumata jätmine, tekkis ajal, mil kaebaja oli Lullaby juhatuse ainuliige ehk isik, kes vastutas Lullaby juhtimise ja majandustegevuse korraldamise eest.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava rahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seega oli kaebaja kohustus korraldada äriühingu majandustegevus selliselt, et sellest saadud rahavood oleksid piisavad, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Vaidlus puudub, et kaebaja seda kohustust täitnud ei ole. Kohtupraktikas on leitud, et maksuvõla tekkimine iseenesest juba kinnitab juhatuse liikme

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist (vt Tln

HKo 3-12-2115, p 53). Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning selle tulemusena on tekkinud äriühingule maksuvõlg. 9.

§ 40

lg 1 kohaselt vastutab äriühingu juhatuse liige äriühingu maksuvõla eest üksnes

§-s 8 nimetatud kohustuste tahtliku või raskest hooletusest tingitud rikkumise korral. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

§ 40

lg 1 kohaldamisel tuleb tahtluse mõiste sisustamisel lähtuda VÕS § 104 lg-st 5, mille kohaselt õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlikkus on teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine.

§ 40

lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub

§-s 8 nimetatud kohustusi, samuti peab seaduslikul esindajal olema soov neid kohustusi rikkuda ning vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (vt RKHKo 3-3-1-2312; 3-3-1-17-13, p 16). 6

1. Vastutusotsuses heidetakse kaebajale ette juhatuse liikme kohustuse tahtlikku rikkumist, mis seisnes selles, et kaebaja esitas Lullaby juhatuse liikmena teadlikult ja tahtlikult endaga seotud äriühingule arveid tööjõurendi teenuse eest ulatuses, mis ei vastanud kulutuste tegelikule suurusele ning mis tõi kaasa selle, et Lullaby maksuvõlg kasvas järjepidevalt ja jäi tasumata. Samuti heidetakse kaebajale ette seda, et ta jättis täitamata maksuvõlgade ajatamise graafikujärgsed maksed ning vältis MTA arestitoiminguid maksuvõla sissnõudmisel läbi rahaliste vahendite ümbersuunamise. Ajutise halduri hinnangul oli Lullaby maksejõuetu 2021 kevadest. MTA arestis Lullaby pangakontod 18.05.2021 varasemate maksuvõlgade katteks ning vaidlus puudub, et kaebaja jätkas Lullaby majandustegevusega suunates rahaliste vahendite laekumise ümber TransferWise Ltd. kontole. Lullaby deklareeris 20% määraga maksustatavat käivet 2021 märtsis 25 000 eurot, aprillis 33 083,33 eurot, mais 39 416,64 eurot, juunis 50 750,16 eurot, juulis 42 291,60 eurot, augustis 54 993,36 eurot ning septembris 41 133,36 eurot. Samuti deklareeris Lullaby tööjõumaksusid kuni oktoobrini
2. Maksukohustusi täitis Lullaby perioodil 03.2021 kuni 10.2021 summas 62 857,07 eurot, sh pärast pangakontode arestimist summas 43 252,14 eurot (vt MTA 12.06.2023 menetlusdokumendi lisa 10) ning vaidlus puudub, et tegemist oli Lullaby maksuvõlaga varasemast perioodist. Lullaby poolt maksustamisperioodidel 03.2021 kuni 10.2021 deklareeritud maksud jäid tasumata kokku summas 223 418,97 eurot.
3. Kohtupraktikas on asutud seiskohale, et olukorras, kus äriühing on sattunud majanduslikesse raskustesse ning tal ei jätku vahendeid kõigi kohustuste täitmiseks, ei pea ta igal juhul eelistama maksude tasumist. Kui äriühing pole võlgade tasumisel põhjendamatult eelistanud teisi võlausaldajaid maksuhaldurile, ei ole tegemist juhatuse liikme poolt tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidumisega (vt RKHKo 3-19-1876, p-d 14 ja 20-21). Samuti ei saa kohtu hinnangul ainuüksi asjaolust, kui juhatuse liige pärast äriühingu pangakontode arestimist suunab rahalised vahendid teistele kontodele ning kasutab neid töötajatele töötasude maksmiseks, järeldada seda, et majandustegevusega jätkamise eesmärgiks oli hoida kõrvale maksude tasumisest. Küll aga ei saa sellises olukorras ja viisil juhatuse liige jätkata majandustegevusega tegelemist nii kaua kui võimalik, vaid see peab olema kantud eesmärgist tuua äriühing makseraskustest välja.
4. Kohtu hinnangul on maksuhaldur õigustatult asunud seisukohale, et kaebaja ei tegutsenud vaidlusalusel perioodil Lullaby majandustegevusega jätkates mitte eesmärgiga tuua äriühing makseraskustest välja, vaid selleks, et soodustada AKO Eesti majandustegevust tööjõukulude arvelt. Tuvastatud on ja vaidlus puudub, et Lullaby majandustegevus seisnes hoolduskoristus- ja eripuhastustöödega seotud tööjõurendi vahendamises hoolduskoristus- ja erikoristustööde ning kinnisvarahaldusega tegelevale äriühingule AKO Eesti. AKO Eesti üheks osanikuks on äriregistri andmetel kaebaja, kes oli ka Lullaby ainuosanik. Samuti oli kaebaja mõlema ettevõtte juhatuse liige. Lullaby ja AKO Eesti vaheline töövõtuleping sõlmitud sõlmiti 03.07.2020, s.o enne Lullaby äriregistris registreerimist, mis toimus 06.07.
5. Vaidlus puudub ka selles, et hind, millega Lullaby AKO Eestile tööjõurenditeenust müüs, võimaldas üksnes töötajatele töötasude tasumist, aga tööjõurendiga seotud maksukohustusi see ei katnud. Kaebaja on kaebuses möönnud, et Lullaby makseraskuste tekkimisel mängis asjaolu, et turule siseneti madalate tööjõurendi hindadega, olulist rolli. Samas märgib kaebaja, et lootis soodsa koristusteenusega Lullaby turuosa suurendada ja seeläbi edaspidi kasumliku tegevuseni jõuda ning selleks oli Lullabyl sõlmitud töötajatega töölepingud mahus, mis AKO Eestile vajalikku töömahtu ületasid. Täpsemaid selgitusi või tõendeid Lullaby majandustegevuse laienemise 7 plaanide koha kaebaja aga maksu- ega kohtumenetluses esitanud ei ole. Seega puudub kohtul võimalus hinnata kaebaja poolt kirjeldatud äriplaani reaalset olemasolu. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väide COVID 19 viiruse ettenägematust mõjust turuolukorrale, pole tõsiselt võetav, sest Lullaby asutati COVID-19 viiruse leviku ajal. Kaebaja väited Lullaby klientide tegevuse ümberkorraldamisest COVID-19 pandeemia tingimustes ja selle tõttu vajaduse vähenemisest Lullaby töötajate teenuse järele, on arusaamatud olukorras, kus Lullabyl oli ainult üks klient ja selle ettevõtte käive 2021 varasema aastaga võrreldes hoopis kasvas. AKO Eesti käibeandmetest nähtuvalt oli äriühingu 2020 deklareeritud kogukäive 1 448 719,10 eurot ning 2021 kogukäive oli 1 890 071,68 eurot (vt MTA 12.06.2023 menetlusdokumendi lisa 13). Seega AKO Eesti käibemahud Lullaby makseraskuste tekkimise põhjuseks olla ei saanud. Maksuhalduri väitele, et AKO Eesti müügitulu võimaldanuks katta kõik Lullaby poolt tööjõurenditeenuse osutamisega seotud maksukohustused, ei ole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud, leides vaid, et leping vastab turutingimustele. Samuti puudub kohtul võimalus kontrollida kaebaja väidet, et ta otsis makseraskustesse sattunud Lullabyle viimase hetkeni investoreid ja püüdis ettevõtet päästa. Olukorras, kus kaebaja poolt antud selgitused ei sisalda mistahes teavet, millest nähtuks milliseid samme kaebaja astus või plaanis astuda Lullaby majandustegevuse laienemisega seoses, millised olid need kliendid, kelle tõttu Lullaby majandustulemused langesid ning mida konkreetselt kaebaja tegi Lullaby makseraskustest väljatoomiseks, ei pea kohus usutavaks, et kaebajal oli plaan Lullaby normaalne maksevõime taastada ja tulevikus maksukohustused täita. Ainuksi asjaolust, et Lullabyl oli tööjõudu mahus, mis AKO Eestile vajaliku töömahu ületas, sellist järeldust teha ei saa. Pigem tundub usutav, et nii Lullaby majandustegevus kui sellega jätkamine pärast makseraskuste tekkimist oli vajalik üksnes AKO Eestile, kes sai Lullabylt hoolduskoristus- ja erikoristustööde teostamiseks tööjõumaksude võrra soodsamat tööjõudu.
6. Kohus leiab, et kaebajal oli reaalselt võimalus korraldada Lullaby majandustegevust selliselt, et kõik maksukohustused oleksid saanud täidetud. Kaebaja väide, et ta ei saanud AKO Eesti juhatuse liikmena Lullabyga sõlmitavate kokkulepete sisu mõjutada, kuna taandas end AKO Eesti juhatuse liikmena Lullabyga seotud otsuste tegemisest, ei ole usutav. Ainuüksi asjaolu, et Lullaby ja AKO Eesti vahelise töövõtulepingu on allkirjastanud AKO Eesti esindajana teine isik ega see, kui kaebaja või temaga seotud AKO Eesti seda väidab, ei tõenda, et kaebaja nende kokkulepete sisu mõjutada ei saanud. Eluliselt on ebausutav, et kaebaja kogemustega juhatuse liige rendiks töötajaid äriühingule hinnaga, millest tehinguga seotud maksukohustuste täitmiseks rahalisi vahendeid ei teki, ilma isikliku kasuta. Antud juhul seisnes kaebaja kasu temaga seotud AKO Eesti tööjõumaksukohustuste tasumise vältimises ning lisaks tekkis AKO Eestil sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus Lullaby poolt esitatud arvetelt. Seega käitus kaebaja huvide konflikti situatsioonis, sõltumata sellest, mida ta ise väidab. Kui kaebajal poleks AKO Eesti juhatuse liikmena Lullabyga sõlmitud kokkulepete sisu üle mingisugust mõju, siis ei räägiks kaebaja AKO Eesti klientidest kui Lullaby klientidest (vt kaebaja 30.06.2022 menetlusdokumendi p-d 12, 13 ja 27; kohtuistungi helisalvestis alates kl 00:38:38 kuni 00:51:37).
7. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et Lullaby deklareeritud maksusummade tasumise kohustuse täitmata jätmine oli kaebaja poolt tahtlik.
8. Olukorras, kus kaebaja ei taganud juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal tehingute tegemisel iseendaga seotud äriühinguga teadlikult Lullabyle piisavate rahavoogude olemasolu, mis võimaldanuks tasuda ka tehingutest tekkinud maksukohustused, vastutab kaebaja ka 8 maksustamisperioodide 09.2021 KMD ja 10.2021 TSD deklareeritud maksukohustuste tasumata jätmise eest (vt ka TlnRKo 3-18-1914, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).
9. Käesolevas asjas on täidetud ka kõik muud tingimused kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Harju Maakohtu 21.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-17158 lõpetati Lullaby pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seega ei pidanud MTA enne vastutusotsuse tegemist püüdma Lullabylt maksuvõlga kolm kuud sisse nõuda.
10. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys 9