← Eesti

2-25-17998/11

Obsah (5)§ 428§ 430§ 432§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse kuupäev 02.12.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-17998 Tsiviilasi M. J. hagi I. J. vastu elatis

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, välja arvatud osas, mis puudutab arvelduskontot, kuhu elatis tuleb tasuda. Pooled leppisid kokku, et elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 9-ndaks (üheksandaks) kuupäevaks M. J. arvelduskontole nr EEXXX. Poolte soov, et kostja maksaks elatist lapse pangakontole ei ole põhjendatud. Riigikohus on 16.01.2013 määruses asjas 3-2-1-159-12 selgitatud, et põhjendatud on määrata elatise maksmise viis kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema pangakontole. Kuna hageja alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Kohtule ei ole teada hageja seadusliku esindaja pangakonto numbrit, mistõttu kohus ei määra, millisele kontole tuleb elatist maksta. Kohus määrab, et elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 9-ndaks (üheksandaks) kuupäevaks. 5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise 2 2-25-17998 hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 7. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. 8.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid kompromissile määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Seega määruse peale võib esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.