← Eesti

2-24-143775/24

Obsah (6)§ 477§ 172§ 174§ 139§ 144§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-143775 Tsiviilasi Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 39 korte

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

  1. Korteriühistu nõuab puudutatud isikutelt võla tasumist, sest puudutatud isikud jätsid ajavahemikul veebruar 2024 – veebruar 2025 tasumata korteriomandiga seotud majandamiskulud. Nõude aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, VÕS § 101 p 1 ja § 108 lg
  2. 2

(5)
  1. Kohus tuvastab, et puudutatud isikud on korteriühistu liikmed (KrtS § 1 lg 4), sest nad on korteri XXX ühisomanikud (dtl 33-34). Korteriühistu liikmena on puudutatud isikutel korteriühistu ees KrtS-st tulenevad kohustused. Korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud soldiaarselt (KrtS § 15 lg 2). Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (võlaõigusseadus § 65 lg 1). Korteriühistu peab tõendama, et korteriühistu liikmetel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 2). Kui majanduskava ei ole kehtestatud, võib korteriühistu kulude hüvitamist nõuda, kui majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majandamiskulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt soojusenergia, küte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul, mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20119460, p 16.1; 20.06.2022, 2-19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14; TrtRnKm 04.02.2022, 2-20-7413, p 12.2).
  2. Korteriühistu kinnitas, et majanduskava kinnitatud ei ole. Korteriühistu esitas tõenditena puudutatud isikutele esitatud arved (dtl 43-55) ja võla kujunemise arvestuse (dtl 35), mille kohaselt on puudutatud isikutele esitatud veebruarist 2024 kuni veebruarini 2025 arveid kokku 999,04 eurot.
  3. 999,04 eurot koosneb mh veebruarist 2024 kuni veebruarini 2025 (s.o 13 kuud) tekkinud hooldus-remonditasust. Maja hooldustasu suurus on 0,90 eurot ruutmeetri kohta ja tuleneb korteriühistu üldkoosoleku otsusest (dtl 57). Puudutatud isikute korteri suurus on 48,70 m
  4. Seega on maja hooldustasu tõendatud 43,83 eurot kuus (s.o 0,90 eurot × 48,70 m2). Hooldus-remonditasu on puudutatud isikutele esitatud arvetel märgitud, mis hõlmavad ajavahemikku
  5. veebruar 2024 kuni
  6. veebruar 2025, s.o kokku 569,79 eurot (43,83 eurot × 13 kuud). Hooldus-remonditasu nõude kujunemine on kontrollitav ja tõendatud. Avaldus tuleb selles osas rahuldada.
  7. Lisaks nõuab korteriühistu puudutatud isikutelt küttekulude hüvitamist 429,25 eurot (999,04-569,79). Avalduse kohaselt on korteriühistu sõlminud soojuse ostu-müügilepingu Aktsiaseltsiga K S , kes esitab korteriühistule küttearveid (dtl 65-68, 109). Avaldaja selgitas avalduses ja
  8. novembri 2025 istungil, et küttekulu arvestuskäik on Aktsiaselts K S arve jagatuna korteriomandite suurusega (1614,7 m2) ja korrutatud puudutatud isikute korteriomandi suurusega (48,70 m2). See vastab KrtS § 40 lg-le
  9. Küttekulu nõuab korteriühistu ajavahemikul oktoober 2024 kuni veebruar
  10. 3
(5)Oktoobri 2024 kütte eest nõuab avaldaja puudutatud isikutelt 51,63 eurot (dtl 51). K S arve oli 1711,92 eurot (dtl 109). Arvestuskäik: (1711,92 ÷ 1614,7) × 48,70 = 51,63 eurot. Novembri 2024 kütte eest nõuab avaldaja puudutatud isikutelt 76,86 eurot (dtl 52). K S arve oli 2548,47 eurot (dtl 65). Arvestuskäik: (2548,47 ÷ 1614,7) × 48,70 = 76,86 eurot. Detsembri 2024 kütte eest nõuab avaldaja puudutatud isikutelt 88,19 eurot (dtl 53). K S arve oli 2923,89 eurot (dtl 66). Arvestuskäik: (2923,89 ÷ 1614,7) × 48,70 = 88,19 eurot. Jaanuari 2025 kütte eest nõuab avaldaja puudutatud isikutelt 100,98 eurot (dtl 54). K S arve oli 3348,03 eurot (dtl 67). Arvestuskäik: (3348,03 ÷ 1614,7) × 48,70 = 100,98 eurot. Veebruari 2025 kütte eest nõuab avaldaja puudutatud isikutelt 111,59 eurot (dtl 55). K S arve oli 3699,98 eurot (dtl 68). Arvestuskäik: (3699,98 ÷ 1614,7) × 48,70 = 111,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt on küttekulu nõue 429,25 eurot (s.o 51,63 + 76,86 + 88,19 + 100,98 + 111,59) tõendatud. 11. Eelnevat arvestades tuleb avaldus täies ulatuses rahuldada ning mõista puudutatud isikutelt solidaarselt 999,04 eurot (s.o 569,79 + 429,25) avaldaja kasuks välja. Kuna avaldus kuulub täies ulatuses rahuldamisele on

§ 172lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.

  1. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud esindajakuludest 558 eurot, riigilõivust 50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot.
  2. Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on

§ 174

lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks (

§ 172lg 9, § 4842).

  1. Avaldajat esindas lepinguline esindaja tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks). Avaldaja esindaja ajakulu on kokku 3 h 45 min s.o avalduse koostamine (2 h), Viru Maakohtu
  2. augusti 2025 määruse ja puudutatud isiku vastusega tutvumine, seisukoha esitamine (1 h), istungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine,
  3. novembri 2025 taotluse koostamine (45 min).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

  1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
  2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole menetlusdokumentide ja lisade sisu ja mahtu, istungi toimumist arvestades avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 3 h 45 min ulatuses. Kohus peab eelnevat arvestades avaldaja esindajakulusid põhjendatuks kokku 450 eurot (3 h 45 min × 120 eurot). Tasule lisandub käibemaks 24%, s.o 108 eurot. 4

(5)Seega on avaldaja menetluskulud kokku põhjendatud 628 eurot (50+20+558). Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud 628 eurot. (digitaalselt allkirjastatud) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.