KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. novembril 2025 Jõhvis Väärteoasja number 4-25-3357 (244025004835) Kohtunik Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses) Vä

§ 227

lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 50 trahviühikut summas 400 eurot Menetlusalune isik Kristo Käi, isikukood 39204242211, XXX kodakondsusega, elukoht XXX, töökoht XXX, e-post XXX RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Rahuldada Kristo Käi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.08.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025004835. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.08.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244025004835 osaliselt, nimelt Kristo Käile

§ 227lg 2 alusel määratud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.

Mõista Kristo Käile

§ 227lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut summas 160 eurot.

Rahatrahv 160 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi arvelduskontole: Swedbank AS – EE932200221023778606, SEB Pank AS – EE891010220034796011, Luminor Pank AS – EE701700017001577198, LHV Pank AS - EE

1. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. 1/7 Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 17.11.2025 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 10.11.2025 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 11.12.2025) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik A. P. koostas 29.08.2025 kiirmenetluse otsuse nr 10220192793642 väärteoasjas nr 244025004835, mille kohaselt 29.08.2025 kell 18.52 Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinn – Narva maantee
3. km-l juhtis Kristo Käi mootorsõidukit Mercedes-Benz E 220 registreerimismärgiga XXX kiirusega 120 +/- 4 km/h, millega ületas asulavälisel teel suurimat lubatud kiirust (90 km/h) mitte vähem kui 26 km/h. Otsuse kohaselt rikkus menetlusaluse isik

(LS) § 15 lg 1 p 1 sätet ja rikkumine kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning karistuseks on määratud rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 07.09.2025 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse menetlusalune isik Kristo Käi, kes palub vähendada temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi. Menetlusalune isik selgitab, et kiiruseületamine ei olnud tahtlik ning kestis lühiajaliselt, sest ta tegi ebaühtlase kiirusega sõitvast mootorsõidukist möödasõitu ning vaatas sel hetkel sõiduteed, mitte spidomeetri näitu. Ta tunnistab oma tegu, on oma eksimusest teadlik, on valmis kandma vastutust ning kahetseb siiralt oma rikkumist. Samas leiab, et kohtuväline menetleja on määranud talle põhjendamatult kõrge trahvisumma, mis on tema rikkumise asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt suur. Kohtuväline menetleja ei arvestanud rahatrahvi määramisel karistust kergendavaid asjaolusid – ta tunnistas koheselt oma süüd ja tegu ning avaldas puhtsüdamlikku kahetsust. Tal puuduvad varasemad rikkumised ja karistused ning ta on seni käitunud eeskujuliku juhina. Kiiruseületamine ei olnud väga suur, see toimus vaid korraks möödasõidu ajal maanteel 2/7 sirgel teelõigul ning takistusteta ohutus kohas. Samuti palub menetlusalune isik arvestada asjaolu, et tal on kaks ülalpeetavat väikelast (1- ja 3-aastane) ning tal on ka pankade ees mitmeid finantskohustusi. Menetlusalune isik teatas kohtule esitatud kaebuses, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 16.09.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vaidlust ei ole teo toimepanemise asjaolude või süülisuse üle, kuid kaebuse esitaja ei nõustu temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurusega. Menetlusalusele isikule määrtati kohtuvälise menetleja otsusega KarS § 56 lgle 1 toetudes rahatrahv 400 eurot LS § 227 lg-s 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on seadusandja põhikaristusena näinud ette rahatrahvi kuni 800 eurot või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega määratud karistus on määratud sanktsiooni keskmises määras. Möödasõit ja selle käigus asulavälisel teel lubatud sõidukiiruse ületamine sõiduki juhi poolt on iga juhi isiklik kaalutletud vaba otsus ja tahtlik tegu. Kui juht tahab mööda sõita ees liikuvast aeglasemast sõidukist, siis tuleb tal selleks valida selline koht ja viis, mis ei sunniks teda ületama maksimaalset lubatud sõidukiirust antud teelõigul. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 ja § 132 p-st 1 palub kohtuvälise menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktilistele asjaoludele kogumis õigusliku hinnangu. Kiirmenetluse otsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumist ning LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

§ 15

lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas otsuses kirjeldatud rikkumine aset leidis. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud 29.08.2025 kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Viimasest nähtub, et 29.08.2025 kell 18.52 kasutati Tallinn - Narva maantee

1. km-l Kristo Käi poolt juhitud mootorsõiduki Mercedes-Benz E 220 D 4MATIC registreerimismärgiga nr XXX liikumiskiiruse mõõtmiseks kiirusmõõturit LaserCam 4 nr LE
2. Menetlusaluse isiku sõiduki liikumise kiiruseks mõõdeti 120 km/h, laiendmääramatus +/- 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 116 km/h. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega vihmasajuga valgel ajal ning kattega tee oli märg. Sõiduridade arv 1+1 ja sõidutee oli kahesuunaline. Kiirust mõõdeti paigal seistes kõrvalteel. 3/7 Mootorsõiduk liikus pärissuunalisel 1 sõidurajal ning eemaldus patrullautost, sooritas möödasõitu. Protokolli kohaselt mõõdeti kiirust 4 sekundi jooksul ja segavaid faktoreid ei esinenud. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit ning mõõtmise aeg kasutati video/helitehnikat (video nr 001680). Protokolli allkirjastasid nii menetlusalune isik, mõõtja kui ka tunnistaja. Kristo Käi poolt kiirmenetluse otsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamist kinnitavad lisaks LaserCam4 LE3244 video nr 001680 ning menetlusaluse isiku enda ütlused. Tema ütluste kohaselt juhtis ta 29.08.2025 mootorsõidukit registreerimismärgiga nr XXX kiirusega 120 km/h, sest tegi möödasõitu ebaühtlase kiirusega sõitvast sõidukist ning ei vaadanud enda spidomeetri näitu. Eelneva põhjal loeb kohus tuvastatuks, et 29.08.2025 kella 18.52 paiku Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinn – Narva maantee
3. km-l juhtis Kristo Käi mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX asulavälisel teel kiirusega 120 ± 4 km/h, kus suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 26 km/h. Eeltooduga rikkus menetlusalune rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätet ning tema tegu kvalifitseeriti õigesti LS § 227 lg 2 järgi. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest on menetlusalune isik pannud väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Menetlusalune isik ise väidab kaebuses, et kiiruseületamine ei olnud tahtlik, täpsustades, et tegi möödasõitu ebaühtlase kiirusega sõitvast mootorsõidukist ning ei vaadanud sel hetkel spidomeetri näitu, sest vaatas hoopiski sõiduteed. Kohus rõhutab, et möödasõit ei ole asjaolu, mis kiiruseületamist mingilgi viisil õigustaks. Menetlusalune isik teadis milline on suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul ning möödasõitu teostades teadis ta ka, et ületab lubatud sõidukiirust. Isik mööniski kiiruse ületamist ehk soostus sellega, kui sõitis selle kiirusega 120 ± 4 km/h alal, kus piirang on 90 km/h. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4/7 Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633, p 7). LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib LS § 227 lg-s 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on Kristo Käile määranud LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kuna KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 1 trahviühik, on LS § 227 lg-s 2 sätestatud rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut. Seega määras kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse sanktsiooni keskmises määras. Analüüsides Kristo Käi süü suurust, toob kohus välja, et LS § 227 lg 2 sätestab väärteona lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 km/h võrra. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus esmalt sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h võrra, mis jääb LS § 227 lg 2 puhul karistatava kiiruseületamise ulatuse alumisse kolmandikku. Seega paigutub Kristo Käi tegu ohtlikkuse skaalal pigem etteheidetava teo vähemohtlikku otsa. Rikkumine leidis küll aset valgel ajal hea nähtavusega asulavälisel teel, kuid kohus ei jäta tähelepanuta, et menetlusalune isik pani rikkumise toime tahtlikult ning ta ei osalenud liikluses üksinda, kuivõrd väärteoasja materjalidest nähtuvalt sooritas Kristo Käi teisest mootorsõidukist möödasõitu. Sellega asetas juht ohtu nii enda kui ka temaga samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu, samuti vara. Samas arvestab kohus, et menetlusalune isik muid liiklusnõudeid ei rikkunud, ei põhjustanud liiklusohtlikku olukorda ning rikkumisega ei kaasnenud isikulist ega ka varalist kahju. Kõike eelkirjeldatut kokkuvõtlikult hinnates, saab isiku süüd pidada kindlasti keskmisest väiksemaks. Kohtuvälise menetleja hinnangul karistust kergendavad/raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Küll aga leiab kohus, erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et esinevad karistust kergenevad asjaolud KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtuvalt (vt kiirmenetluse otsuses kajastatud menetlusaluse isiku ütlused) Kristo Käi tunnistas ja kahetses enda tegu juba kohtuvälises menetluses. Ka kohtule esitatud kaebuses isik kiiruseületamist ei vaidlusta ning avaldab, et kahetseb siiralt oma rikkumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul Kristo Käi poolset süü tunnistamist ja süüteo kahetsust lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Eelnevalt arvesse võttes saab kohus asuda seisukohale, et Kristo Käi süüle vastav karistus on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. 5/7 Üldpreventiivse poole pealt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et igasugune kiiruseületamine, seda isegi möödasõidul, ei ole aktsepteeritav. Käesoleval juhul seadis menetlusalune isik aga piirkiiruse ületamisega ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Sellistele rikkumistele tuleb reageerida otsustavalt ning anda ühiskonnale signaal, et rikkumisele järgneb karistus. Selle kaudu on võimalik mõjutada liiklusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist ja õigeid liiklusharjumusi. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetel ei ole Kristo Käid karistusregistrisse kantud. Arvestades, et menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud, sh samalaadsete süütegude eest, võib kohus jõuda järeldusele, et menetlusalune isik on siiani olnud seaduskuulekas ühiskonna liige ja ta on liikluses suutnud osaleda eeskujulikult. Kuigi menetlusalune isik on kaebuses toonud välja, et püüab tulevikus olla liikluses hoolikam, leiab kohus, et isikut tuleb siiski mõjutada karistuslikult, andmaks talle signaali, et kiiruseületamine ei ole isegi möödasõidu korral rikkumist õigustav asjaolu ega välista teo õigusvastasust, kiiruserežiimist tuleb kinni pidada olenemata olukorrast. Samas kohus näeb, et keskmisest väiksema süü ja isiku varasema eeskujuliku käitumise tõttu liikluses on menetlusalust isikut võimalik mõjutada väiksema karistusega kui seda on vajalikuks pidanud kohtuväline menetleja. Hinnates menetlusaluse isiku teo raskust LS § 227 lg 2 järgi (keskmisest määrast väiksem süü), arvestades lisaks karistust kergendava asjaolu esinemist (kahetseb ja tunnistab süüd) ja raskendavate asjaolude puudumist ning sealjuures esmajoones arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid (varem karistamata isik) on käesoleval juhul põhjendatud karistada menetlusalust isikuga rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra, s.o rahatrahviga 20 trahviühikut summas 160 eurot. Kohus leiab, et ka keskmisest määrast väiksem rahatrahv on varem karistamata isikule piisavalt distsiplineeriv ja peaks avaldama mõju tema edasisele seaduskuulekusele. Kaebusest nähtuvalt palus menetlusalune isik kohtuotsuse tegemisel arvestada ka asjaolu, et tal on kaks väikest last ning pankade ees mitmeid finantskohustusi. Kohus rõhutab, et viimatinimetatud asjaolu ei tingi rahatrahvi vähendamist. Esiteks ei ole menetlusalune isik nende asjaolude kohta esitanud ühtegi tõendit ning kaebusest ei selgu, milline on menetlusaluse isiku tegelik varaline seisund. Teiseks, isegi kui menetlusaluse isiku väited tema rahaliste kohustuste kohta leiaksid kinnitust, rõhutab kohus, et iga isik, kes rikub seadust, peab arvestama ka sellele järgneva karistusega, mis ei peagi olema isikule mugav kanda. Karistuse kandmine võibki endaga kaasa tuua ebamugavusi, nt rahatrahvi korral majanduslikult raskema olukorra. Seega isik, kel on vaja ülal pidada enda väikseid lapsi ja kes peab tasuma pankade ees oma finantskohustusi, peab näitama liikluses üles erilist hoolikust ja vastutustunnet ning täitma kõiki

sätteid, et vältida rahatrahviga kaasnevaid võimalikke ebamugavaid tagajärgi. Isikul on töökoht, seega mõistetud rahalist laadi karistus ei kitsenda isiku olukorda erbaproportsionaalset. KOHTU MEETMED Kristo Käi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.08.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025004835 tuleb rahuldada ning nimetatud otsus tuleb osaliselt tühistada, s.o Kristo Käile

§ 227lg 2 alusel määratud karistuse osas.

Kohus teeb selles osas uue 6/7 otsuse ning mõistab Kristo Käile LS § 227 lg 2 järgi rahatrahvi 20 trahviühikut summas 160 eurot. Muus osasa jäetakse kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7