Obsah (5)

§ 151§ 16§ 15§ 56§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik RESOLUTSIOON Viru Maakohus 3. oktoober 2025 Jõhvi kohtumaja 4-25-3399 Denis

§ 151-1 lg 1 järgi.

21.08.2025 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega karistas A L’i

§ 151'1 lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot.

A.L ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega ning esitas 11.09.2025 kaebuse Viru maakohtule, milles palus tühistada trahviotsus ning lõpetada menetlus VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel ehk väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse põhjenduste järgi otsus ja teo kirjeldus on ebaõiged ja vastuolus üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normidega. …Mulle inkrimineeritakse järgmisi tunnuseid, millest kahega ma üldse ei nõustu: …

1. a)sümboolika, mis on seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga;
2. b)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamine või õigustamine (RKKKo nr 4-22-3610). Punkti A sõnastus on subjektiivne, kunstlikult konstrueeritud ja ei vasta tegelikkusele. Sümboolika, mida ma teadlikult demonstreerisin oma Facebooki lehe kaanefotona 06.05.2025, oli Punase Lipu heiskamine koos tähe, sirbi ja vasaraga (maailma historiograafias tuntud kui „Võidulipp“). Tegemist on Nõukogude Liidu sümboolse sõjalise tegevusega, mis oli seotud fašistliku Saksamaa purustamise kinnitamisega Nõukogude Liidu ning liitlasriikide – Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa – poolt. See oli sümboolne fašistliku Saksamaa purustamise akt, mis seejärel kinnitati ja fikseeriti järgmistes rahvusvahelistes ühisdokumentides liitlasriikide (NSVL, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) poolt… Edasi kaebaja lisab Wikipedia’st võetud fotosid Saksamaa kapitulatsiooni deklaratsiooni allkirjastamisest ja Potsdami kokkuleppe allkirjastamisest. Sümbol „Punane Võidulipp Reichstagi kohal“ natsi-Saksamaa üle ei ole küll rahvusvaheliselt õiguslikult eraldi fikseeritud, kuid fakt NSV Liidu võidust fašistliku Saksamaa üle on tunnustatud eespool nimetatud dokumentides. Samuti ei ole rahvusvahelises õiguses „Punane Võidulipp“ keelatud ega kvalifitseeritud agressiooni sümboliks. Selle sümboli ühepoolne hukkamõistmine on rahvusvahelise õiguse rikkumine ja õigusliku voluntarismi ilming. – Võidulipp on fikseeritud avalikus rahvusvahelises otsingusüsteemis Wikipedia lehel inglise keeles „Second World War“. Seal on avalikult olemas foto Punase Lipu heiskamisest. (Pilt 4.) Ajaloolised faktid ja allikad, mis kinnitavad sümboolse ajaloolise fakti – „Punase Võidulipu“ – olemasolu (mida keegi rahvusvahelisel tasandil ei ole hukka mõistnud). – Mälestused ja memuaarid: Osalejad, nagu M J ja M K, jätsid oma mälestused lipu heiskamisest. – Ajaloolised uurimused: Sündmus on põhjalikult käsitletud ajaloo raamatutes ja artiklites, mis on pühendatud Berliini operatsioonile ja Teise maailmasõja lõpule. 2 – Muuseumid ja mälestuspaigad: Võidulipp, mis heisati Reichstagi kohal, asub Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Keskmuuseumis ning heiskamise koht on ajalooline paik. Arusaamatu, kuidas fašistliku Saksamaa üle saavutatud võidu sümbol, mis on kinnitatud kõigis liitlasriikide rahvusvahelistes dokumentides, saab olla seotud agressiooniaktiga. Protokollis märkisin, et sümboolika („Punane Võidulipp“) oli seotud mälestuspäevaga – üldtunnustatud võiduga fašismi üle NSV Liidu ja liitlasriikide poolt – ning austusavaldus minu vanaisadele, kes selles Suures Võidus osalesid. Seetõttu leian, et süüdistus punktis A on kunstlikult konstrueeritud ja on otseses vastuolus rahvusvaheliselt kinnitatud normidega. See on tahtlik või tahtmatu kaudne toetus natsi-Saksamaa kuritegelikule režiimile. Rahvusvaheliselt tunnustatud võiduakt fašismi üle ja selle sümbol ei saa olla agressiooni toetamine või õigustamine. NSV Liitu oma ametlike sümbolitega (punane lipp tähe, sirbi ja haamriga ülemises nurgas) - pole rahvusvahelises õigusruumis kunagi ega kusagil agressorina tunnustatud. Selle tunnustamine agressorina on subjektiivne otsus, mis on täielikus vastuolus rahvusvaheliste õigusnormidega. Ei saa ma nõustuda otsuses toodud väitega, et võiduga seotud sümboli demonstreerimist peab hindama „keskmise mõistliku inimese“ vaatenurgast. Selliseid õiguslikke kriteeriume ei ole kuskil sätestatud ja see on taas subjektiivne otsustaja arvamus. Olen süvitsi uurinud slaavi-vene rahvakultuuri, kus mõistlikkus tugineb esivanemate pärandile, mis on kujunenud aastatuhandete jooksul (sh ka eesti esivanemate puhul, sest kultuurilised alused olid väga sarnased). Samuti peab mõistlikkus põhinema õiguslikul alusel. Selle sümboolika õiguslik iseloom on minu poolt eespool kirjeldatud. Seetõttu seostab keskmine haritud inimene „Punase Võidulipu“ NSV Liidu ja liitlasriikide võiduga fašistliku Saksamaa üle. Mitte aga Vene Föderatsiooni agressiooniga Ukraina vastu, nagu on otsuses kirjas.

§ 151

lg 1 rikub Eesti põhiseadust, kuna see on ebamäärane ja jätab õiguskaitseorganitele subjektiivse otsustuse õiguse, mis sümbol on seotud agressiooni, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga ja milline mitte. Selline seadus muudab Eesti politseiriigiks, sest annab politseiametnikule õiguse omavoliliselt määrata sümboli olemust ja selle kasutamise eest karistada. Minu kui haritud ja mõistliku inimese arvates on selline seadus nagu

§ 151

lg 1, mille alusel maailmavõidu sümboolika natsismi (fašismi) üle tunnistatakse keelatuks, rangelt karistatavaks ja agressiooni sümboliks, rahvusvaheliste normide rikkumine ning löök Eesti demokraatia mainele. Sellise seadusega toetab Eesti kaudselt juba ammu purustatud fašistlikku režiimi. Samuti pean teatama, et juhul kui Viru Maakohtu otsus minu jaoks ei ole rahuldav, pöördun ma rahvusvaheliste õiguse instantside poole. Minu jaoks on vastuvõetamatu, et Eestis võetakse vastu seadusi, mis karistavad vabu mõistlikke inimesi, alandavad inimväärikust ja kahjustavad meie noort demokraatiat rahvusvahelisel areenil. Sellega toetatakse otseselt või kaudselt inimvaenulikku fašistlikku reziimi. Selline loogiline järeldus võib loomulikult tekkida keskmise, terve mõistusega inimese peas, kes suudab sellist õiguspraktikat Eesti Vabariigis väljastpoolt jälgida. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud esitatud kaebusega ning palus jätta see rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja seisukohalt: Avalik eksponeerimine ei ole samastatav avaliku koha mõistega

§-de 262-263 tähenduses; avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek). Nii seda, kas sümbol seondub 3 rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z-tähe ja Georgi lindi üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu). Kõnesoleva väärteokoosseisu seisukohalt ei ole seejuures vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit avalikult eksponeeritakse, on kohtuotsusega tuvastatud või mitte. Lähtudes Riigikohtu otsusest (…nr 4-22-3610…) on kohtuväline menetleja seisukohal, et nii georgi lindi kui sümboli kasutamist saab võrdsustada ka NSVL-i sümboolika (punalipu) kasutamisega Vene Föderatsiooni agressiooni sümbolina Ukrainas. Subjektiivse külje osas selgitas kolleegium oma otsuses, et nii kohtuväline menetleja kui ka maakohus olid ekslikult leidnud, et

§ 151

´1 lg 1 koosseisule vastava teo toimepanijal peab olema sättes nimetatud kuritegude toetamise või õigustamise eesmärk. Kuigi algul oli seadusandjal tõesti soov piirata rahvusvahelise kuriteo toetamise või õigustamise karistatavus subjektiivse külje tasandil eesmärgi, st

§ 16

lg 2 mõttes kavatsetuse olemasoluga (seaduseelnõu 576 SE, Riigikogu XIV koosseis, seletuskiri lk 10), siis kehtiva

§ 151´1 lg 1 sõnastusest nähtub, et sellest siiski loobuti.

Sätte sõnastus ei sea mingeid erilisi tingimusi subjektiivse külje osas ning kuivõrd tegemist on väärteoga, piisab

§ 15lg 3 kohaselt süüteo realiseerimiseks ka ettevaatamatusest.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitaja on antud süüteo subjektiivse külje osas sooritanud teo otsese tahtlusega, mis on leidnud kinnitust väärteomenetluse raames, kui ka menetlusaluse isiku kaebuses väärteomenetluse otsusele (Sümboolika, mida ma teadlikult demonstreerisin oma Facebooki lehe kaanefotona 06.05.2025, oli Punase Lipu heiskamine koos tähe, sirbi ja vasaraga (maailma historiograafias tuntud kui „Võidulipp“). Tegemist on Nõukogude Liidu sümboolse sõjalise tegevusega, mis oli seotud fašistliku Saksamaa purustamise kinnitamisega Nõukogude Liidu ning liitlasriikide – Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa – poolt.) Venemaa Föderatsiooni sõjategevust Ukrainas tuleb vaieldamatult käsitada

§ 151´1 lg 1 objektiivse koosseisu tähenduses rahvusvahelise kuriteona.

Eesti Vabariik on ühemõtteliselt mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle rahvusvaheliseks kuriteoks, nimetades seda korduvate poliitiliste avaldustega agressiooniks ja selle käigus Ukraina rahva vastu toimepandud julmusi sõjakuritegudeks ning genotsiidiks (nt Riigikogu

1. aprilli
2. a avaldus „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“ 584 AE;
3. oktoobri
4. a avaldus „Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest“ 717 AE). Ka oli karistusseadustiku täiendamine §-ga 151´1 lg 1 suuresti ajendatud Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu ja sellest johtunud soovist piirata selliste sümbolite kasutamist, mis on seostatavad raskete rahvusvahelise õiguse rikkumistega ja loovad toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. Lähtudes eelpooltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo karistusseadustik § 151´1 lg 1 järgi, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv kuni 2400 eurot (300 trahviühikut) või arest. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palume kohtuvälise menetleja otsus jätta tühistamata ja kaebus rahuldamata 4 KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, poolte seisukohtadega ja väärteotoimiku materjalidega, leiab, et A.L’i kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Antud asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude üle, ehk et väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses märgitud ajal (s.o 6.05.2025 kella 21:13 ajal) A.L postitas internetiportaalis Facebook, s.t tegi avaliku postitusega nähtavaks kindlaksmääramata arvule isikutele, kaanefotona foto, millel olid näha punast värvi lipp, millel viisnurkne täht ning „sirp ja vasar“ embleem. Menetlusalune isik tunnistab seda nii oma kaebuses kui ka kohtueelses menetluses antud ütlustes: …6.05.2025 vist olin sõbra juures Tartus… olin kindlasti Eesti Vabariigis, kuid mis aadressil enam ei mäleta. Võisin olla ka kodus xxx. Kasutan Facebook’i oma telefonis, kus mul on kasutajakonto minu nimega A L ja pildiks on minust foto, mis on tehtud külje pealt. Kuna 9.05 tähistatakse rahvusvahelist võidupüha II maailmasõja auks, siis ma postitasin oma Facebook kaanefotoks foto 6.05.2025 kella 21:13 ajal foto, millel oli näha punalipp, mille peal sirp ja vasar embleem ja viisnurk. Samuti tunnistaja D P (s.o PPA netipolitseinik) ütluste järgi …23.07.2025 teostasin internetiportaali Facebook sotsiaalmeedia monitooringut ja avastasin, et 6.05.2025 kella 21:13 ajal oli kasutaja A L, kelle kasutaja profiil oli xxx uuendanud oma kaanefotot, kuhu oli postitanud avalikult foto, millel näha punast värvi punalipp, millel sirp ja vasar embleem ning viisnurk. Tuvastasin isiku, kelleks osutus A L ik xxx. Tunnistaja ülekuulamise protokollile lisatud ekraanitõmmistest on näha A.L Facebook profiili kaanepilt enne ja pärast selle muutmist 6.05.2025 kell 21.
5. Kui enne kaanepildiks oli foto lillest, siis pärast tuli selle asemele foto, millel on näha punalipp koos viisnurgaga ning sirbi ja vasara embleemiga. Samas ei nõustunud A.L, et tegemist on Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja Ukrainas genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolitega. Ehk siis, vaidlus poolte vahel taandus antud asjas sellele, kas NSVL punalipu (viisnurgaga ning sirbi ja vasara embleemiga) puhul tegemist on sümboliga, mis on seostatav Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukraina vastu ja isik on avalikult eksponeerinud kindlaks määramata arvule isikutele Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolid (s.o punalipp, millel viisnurk, sirp ja vasar embleem) või tegemist on neutraalse ja igas olukorras kasutamiseks lubatud sümboliga. Menetlusaluse isiku ütluste järgi (vt väärteoprotokoll) selle foto eksponeerimise põhjus oli isiklik. …Postitasin selle (foto), kuna oli lähenemas 9.mai ehk Võidupüha. Tahtsin austada oma esivanemaid, kes osalesid II maailmasõjas. Minu vanemad on valgevenelased ja minu vanavanaisa osales ka punaarmees II maailmasõjas ja on maetud xxx surnuaeda. Minu pere jaoks on 9.05 pidu. Kui ma selle kaanefoto postitasin, siis ma teadsin, et seal olevad sümbolid (punalipp ja sirp-vasar embleem, viisnurk) on keelatud sümbolid, mida ei tohi avalikult postitada. Tunnistan, et postitasin … Facebooki foto, millel olid keelatud sümbolid, mis on seotud agressiooni toimepanemisega Vene Föderatsiooni poolt Ukrainas. Ma tohutult austan oma esivanemaid ja hindan seda, mida nad on maailmas korda saatnud ja millist ajalugu nad on loonud. Seega, kohtueelses menetluses A.L on ise tunnistanud oma teadlikkust sümbolite keelatusest, nagu ka keelatud sümbolite seotusest VF agressiooniga Ukraina vastu. Samas oma kaebuses on ta asunud sisult vastupidisele positsioonile, rõhutades, et tegemist ei ole keelatud sümbolitega (ei Eestis ega mujal) ning ta ei näe nende seotust VF agressiooniga Ukraina vastu: kaebaja arvates … 5 tegemist on sümboliga, mis tähistab Nõukogude Liidu ja liitlaste võitu fašistliku Saksamaa üle. Seda ajaloolist fotot on käsitlenud erinevates allikates, publikatsioonides jne. Punalipu heiskamist Berliinis mais 1945 on käsitletud Internetis, nt Vikipeedias, aga ka memuaarides, ajalooraamatutes. Kohtu arvates kaebaja käsitlus on puudulik alljärgnevatel põhjustel. Üldiselt teada on ning kohus nõustub kaebajaga selles, et punalipp on olnud NSVL-i ametlikuks riigisümboliks ning Teise Maailmasõja käigus seda on kasutanud ka Punaarmee. Ajalooliseks faktiks on ka see, et mais 1945 Berliini vallutamise käigus viskasid vene sõjamehed Reichstag’i hoonelt natsistliku Saksamaa lippu ning heiskasid selle asemele punalippu sirbi ja vasariga ning see moment sai tabatud ka fotograafi poolt ja jäädvustatud sellele ajaloolisele fotole, mida kaebaja on oma Facebooki kontol kaanefotona kasutanud. Samas ei nõustu kohus kaebaja väitega, et …rahvusvahelises õiguses „Punane Võidulipp“ ei ole keelatud ega kvalifitseeritud agressiooni sümboliks. Selle sümboli ühepoolne hukkamõistmine on rahvusvahelise õiguse rikkumine ja õigusliku voluntarismi ilming. Punalipp on totalitaristliku riigi sümbolina keelatud nt Lätis, Leedus, Poolas aga ka Moldovas (vt https://www.delfi.ee/artikkel/19260589/leedu-keelas-noukogude-sumboolika-kasutamise, Terje Teesalu magistritöö Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas „VAENULIKU SÜMBOOLIKA KRIMINALISEERIMINE EUROOPA RIIKIDES“, 2023, kättesaadav https://dspace.ut.ee/server/ api/core/bitstreams/83d2c69c-bbba-43a7-843a-251314ecfe91/content ). Edasi, selge see, et ajaloolistes dokumentides, ajalooõpikutes, memuaarides jms on vastava foto kasutamine lubatud, aga just sellises, ehk ajalooteaduse kontekstis, mida antud juhul ei olnud, sest A.L ei ole ajalooteadlane, tema Facebooki konto ei olnud pühendatud ajaloouuringutele vms, vaid tegemist oli isikliku Facebooki kontoga. Samuti A.L on ise tunnistanud, et pani vastava foto kaanefotona välja mitte teaduslikel / õppe- vms eesmärkidel, vaid, et väljendada oma isiklikke veendumusi, tõekspidamisi ja suhtumist (et ta austab oma Teises Maailmasõjas hukkunud esivanemaid ning sellega seoses tähistab
6. maid, mille saabumise puhuks panigi vastava punalipuga foto kaanefotona välja). Samas, peab arvestama, et täpselt sama narratiivi (et nii nagu Teises Maailmasõjas, nii ka praegu võitleb Vene Föderatsioon „natsistide“ vastu, enne Saksamaal, nüüd aga Ukrainas) on sõja algusest saadik aktiivselt kasutanud kõik VF propaganda kanalid. Seejuures Georgi lindi ja „Z“ tähega kõrvuti kasutati VF propaganda poolt ka nõukogude sümboolikat, eeskätt punalippu viisnurgaga, sirbi ja vasara embleemiga. Üks taoline markantne juhtum on nt aset leidnud olukorras kui Ukraina okupeeritud aladel elav isik on tervitanud sissetungijaid ehk VF sõjaväelasi just punalipuga käes (vt selle sündmuse käsitlust nt siit - https://meduza.io/en/feature/2022/05/16/maybe-the-lord-himself-sent-me , venekeelne versioon - https://meduza.io/feature/2022/05/05/babushka-s-sovetskim-flagomnovyy-simvol-rossiyskoy-propagandy-9-maya-ee-skulpturu-ustanovyat-vo-mnogih-rossiyskihgorodah). VF propaganda oli juhtumist nii vaimustunud, et vastava isiku kuju punalipuga käes pidi olema loodud mitmes VF regioonis. Kui vaadata laiemalt, siis Vene Föderatsioon on viimaste aastatega taas kasutusele võtnud mitut Nõukogude Liidust pärinevat sümbolit ja propaganda vahendit. Nii, VF riigihümnis on kasutatud NSVL hümni muusikat, taasloodud on Nõukogude Liidu uudisteagentuur „TASS“ – (venek „Telegrafnoje Agentstvo Sovetskogo Sojuza“, kuigi Nõukogude Liitu riigina enam ei eksisteeri), veel mitmes teises valdkonnas üritatakse taaskasutusele võtta NSVL pärandit, nt Moskva metroos 6 pandi välja massiivne bareljeef Stalini kujuga (vt https://www.forbes.ru/mneniya/537646stalinskij-konstruktor-pocemu-v-moskovskom-metro-poavilsa-novyj-pamatnik , https://www.dw.com/ru/v-moskovskom-metro-otkryli-pamatnik-stalinu/a-72556363 ) jne. Kõik see ei jäta objektiivse kõrvaltvaataja silmis kahtlust, et nõukogude sümboolika, sh punalipp ei ole pelgalt ajalooline mälestis, vaid praeguse Vene Föderatsiooni riigivõimu poolt aktiivselt kasutatava propaganda vahendiga, mille kasutades õigustab VF riigivõim ka praegust sõjalist agressiooni Ukraina vastu (et nagu Nõukogude Liit on võidelnud natsi-Saksamaa vastu, nii ka praegu võitleb Vene Föderatsioon natsismiga Ukrainas). Seetõttu, kui Venemaal kasutatakse seda propagandavahendina, siis, vaadatuna demokraatliku Eesti Vabariigi kontekstist, mõistliku objektiivse kõrvaltvaataja silmis ka NSLV punalipu (millel viisnurk, sirp ja vasar embleem) puhul (väljaspool ajalooteaduse õppe-/teadusliku konteksti) tegemist on Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni, genotsiidi, inimsusevastaste ja sõjakuritegude toimepanemisega seotud sümboliga, mille avalik eksponeerimine, neid tegusid toetaval või õigustaval viisil, on

§ 151-1 lg-ga 1 keelatud.

Kaebaja selgitused, et tema isiklikult ei seosta punalipu VF agressiooniga, ei välista seda, et avalikkusele eksponeerituna (sh läbi Facebooki, kõigile nähtava kaanefotona) on see keskmisele mõistlikule kõrvaltvaatajale objektiivselt tajutav VF sõjalist agressiooni, genotsiidi, inimsusevastaste ja sõjakuritegude toimepanemist toetava sümbolina. Keelatud sümbolite temaatikaga seoses on ammendavat selgitust andnud nt siseministeerium oma kodulehel, märkides, et: …Eesti toetab täielikult Ukrainat, mis on langenud Venemaa Föderatsiooni õigusvastase agressiooni ohvriks. Selle sõja õigustamisel ei ole Eestis kohta. Usume, et valdav osa Eesti elanikke väärtustavad iseseisvate riikide suveräänsust ja nende õigust elada rahus. Need, kes Venemaa Föderatsiooni poolt algatatud Ukrainas toimuvat sõda heaks kiidavad, peavad teadvustama, et seeläbi muutuvad nad sõjaroimades moraalselt kaasvastutavateks. Georgi lindi ja Z-märgi tähendust on kaaperdatud ja rakendatud Kremli režiimi poolt sõjas Ukraina vastu. Seetõttu on neist saanud rahu- ja inimsusevastaseid kuritegusid õigustavad sümbolid, mis ei ole Eesti avalikus ruumis kohased. Et mitte saada sõjaõhutajaks, tuleb nende kasutamisest loobuda.

1. maid on eelkõige venekeelsed inimesed tähistanud kui võidupüha, sest teises maailmasõjas saadi võit inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud fašistliku Saksamaa üle. Enamikele eestlastele ja ka paljudele teistele eestimaalastele on aga sügavalt häirivaks ja valusaks mälestuseks Eesti rahva, riigi ja Eesti inimeste vastu suunatud vägivaldsed repressioonid ning kaotused teises maailmasõjas ja sellele järgnenud nõukogude okupatsiooni ajal Vene vägede ja võimu poolt. Eesti riik on suhtunud
2. mai kui võidupüha tähistamisse siiani tolerantselt, kuid Venemaa sõjaväelaste praegune osalemine inimsusevastastes kuritegudes Ukrainas välistab
3. mai kui Vene sõjalise võidu tähistamise Eestis. Eestis on igati lubatud kõikide sõjas langenute ja surnute mälestamine ja see ei saa ka tulevikus olema keelatud. Mäletame ja mälestame teises maailmasõjas hukkunuid kalmistul lillede ja küünaldega, mitte lippude ja lintidega. Viimaseid kasutab Kreml Ukrainas toimuva sõja ülistamiseks ja süütute tapmise õigustamiseks. ÜRO on tunnistanud
4. ja
5. maid mälestamise ja leppimise päevaks. Mälestame siis kõikide sõdade ohvreid vaikselt, rahulikult ja tasakaalukalt ning rahvakogunemisi vältides. Eesti langetab neil päevil pea ka Ukraina sõja ohvritele mõeldes. Langenute mälestamist ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu ja vägivalla õigustamiseks või õhutamiseks. Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni toetamise eksponeerimine Eesti tänavatel ei ole aktsepteeritav. 7 Kremli režiimi sõjapropaganda sümbolite (näiteks Z-märk, Georgi lint) kasutamine väljendab selle kasutaja poolset toetust Kremli režiimi tegudele, seega teiste riikide suveräänsuse ründamisele, sõjategevusele, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu pommitamisele ning selle režiimi eestvedamisel Ukrainas toimuvale vägivallale – vägistamistele, kaitsetute inimeste tapmisele, rüüstamistele ja varastamisele. Georgi lindist ja Z-märgist on kujunenud Kremli sõjapropaganda sümbolid. Praeguses olukorras ei ole võimalik vahet teha, kas lindi kandja tahaks avaldada sellega üksnes austust oma sõjas osalenud isadele ja vanaisadele, või avaldada toetust Kremli algatatud sõjategevusele. Vastuoluliste sümbolite, mille kandmine võib viidata sõjategevuse toetamisele, kasutamisel ei ole Eestis kohta. Ära pane selga NSVLi-aegset militaarvormiriietust, varrukale punalinti ega kanna teise maailmasõja võidusümboolikaga riideid, sest mälestamiseks ei ole sobiv kasutada propagandasümboleid või Eestit okupeerinud riikide sümboolikat. Nõukogude Liit pani inimsusevastaseid kuritegusid toime juba vähemalt
6. aasta juunis ning ta jätkas nendega ka pärast teise maailmasõja lõppu. (vt https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/kindel-sisejulgeolek/sumbolitekasutamine#1 ) Kohtul jääb vaid tõdeda, et ülaltoodu ei kaotanud oma aktuaalsust tänaseni ning samahästi nagu Z-märki ja Georgi lindi puhul kehtib see ka NSVL punalipu suhtes. A.L, avaldades oma isikliku Facebooki konto kaanefotona punalipuga vene sõjaväelase fotot ei saanud mitte teadvustada, et selline avalikkusele suunatud foto on objektiivse mõistliku kõrvaltvaataja poolt tajutav Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni, genotsiidi, inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid toetava sümboli eksponeerimisena. Selliselt A.Li teoga on täidetud

§ 151

-1 lg 1 väärteokoosseisu tunnused ehk agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. A.L on tegutsenud otsese tahtlusega ehk teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda (kuigi, tema enda ütluste järgi, teadis, et tegemist on keelatud sümbolitega, tahtis ikka anda au Teises Maailmasõjas hukkunud esivanematele). Selles kontekstis mitte mingit hukkamõistu VF sõjalisele agressioonile Ukrainas menetlusaluse isiku poolt ei nähtu. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud samuti puuduvad.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Senises kohtupraktikas on leitud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). Karistusregistri väljavõtte järgi A.L ei ole varem karistatud. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 151-1 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kuna varem isikut ei karistatud ei selle ega muude õigusrikkumiste eest, kohtuväline menetleja on õigustatult valinud karistuse liigina kergem karistuse liik ehk rahatrahv. Sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras A.Lile karistuse alla keskmist määra, nimelt 125 8 trahviühikut ehk 1000 eurot (trahviühiku suurus on 8 eurot –

§ 47lg 1).

Seega, kaevatava otsusega määratud karistuse maht vastab nii seadusest tulenevale karistuse raamidele kui kohtupraktikale (jäädes isegi alla sanktsiooni keskmist määra, kuigi siin oleks võinud kohaldada ka sanktsiooni keskmist määra ehk 150 trahviühikut), mistõttu puudub alus nii A.Lile määratud trahvi tühistamiseks kui selle kergendamiseks. Kohus ei tuvasta menetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt. Õigused ja kohustused olid A.L’ile selgitatud, mida kinnitab ka tema allkiri allkirjalehel. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et A.Li kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata ning Ida prefektuuri 21.08.2025 otsus väärteoasjas nr 2440,25,003795, millega A Lile määrati karistuseks

§ 151-1 lg 1 järgi rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole, mis on märgitud antud otsuse resolutsioonis. Trahvi määratud tähtajaks tasumata jätmise korral võib sissenõudja pöörduda kohtutäituri poole, millega võlgnikule võivad kaasneda täiendavad kulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 9