KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. novembril 2025.a Tallinn, Väärteoasja nr 4-25-1077 (940024000327) Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi Menetlusalune isik Aktsiaselts X vää

§ 29lg 1 p 5, § 107 lg 2, § 132 p 3 ja Kar

S § 81 lg 3 kohus määras:

1. Tühistada Keskkonnaameti 05.03.
2. a otsus AS X karistamises Veeseaduse § 257 lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

1. Tagastada väärteoasja originaalmaterjalid Keskkonnaametile.
2. Rahuldada menetlusaluse isiku valitud esindaja taotlus osaliselt ning hüvitada riigieelarve vahenditest kulud summas 3627 eurot AS X kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtule saabus 19.03.
3. a AS X kaebus Keskkonnaameti uurija C 05.03.2025 otsusele väärteoasjas nr
4. Väärteoetteheite kohaselt ajavahemikul aprill 2023 kuni november 2023 AS X, väikesadamate kapten/direktor B kaudu, ei ole täitnud keskkonnaloaga nr XXX (loa kehtivus 19.04.2022– 19.04.2027) sätestatud kohustust, et Naissaare sadamas regulaarsete hooldussüvendustööde käigus võib süvendustöid teostada ainult keskkonnaloas nr XXX sätestatud ja lubatud alal. M OÜ (XXX) poolt teostati Naissaare sadamas hüdrogeograafilisi mõõdistustöid 22.12.2022 (süvendustööde eelne), 24.04.2023 (süvendustööde järgne), 23.08.2023 (süvendustööde eelne), 09.10.2023 (vahemõõdistus) ja 07.11.2023 (süvendustööde järgne), mille tulemusena selgus, et AS X poolt teostatud 2 süvendustööde maht 2023 kevadel (märts-aprill) oli 2617,90 m³ ja sügisel (september-november) oli 4892,3 m³, kokku 7510,2 m³, millest 467 m³ on süvendatud väljaspool loas lubatud ala piire. Eeltooduga rikkus AS X, veeseaduse § 193 lg 1 p 12, milleks on mere süvendamise ja tahkete ainete merre uputamise või kaadamise nõudeid ning pani toime veeseaduse § 257 lg 2 kvalifitseeritud rikkumise. Samuti heidetakse AS Xele ette, et ajavahemikul märts 2023 kuni aprill 2023 AS X, sadama direktor A kaudu, ei ole täitnud keskkonnaloa nr XXX (loa kehtivus 31.03.2022 – 31.03.2027) sätestatud nõudeid, kus Ringsu sadama hooldussüvendustöid tehakse vastavalt vajadusele, 0-1500 m³/aastas, viie aasta jooksul kokku ca 7500 m³. AS X esitasid keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS sadama direktor A poolt koostatud veekasutuse aastaaruande 2022 kohta, kus on deklareeritud süvendusmahuks 3100 m³ ja
5. a kohta esitatud veekasutuse aastaaruande, kus on deklareeritud süvendusmahuks 3500 m³. OÜ M (XXX) poolt teostati Ringsu (Ruhnu) sadamas hüdrograafilised mõõdistused enne süvendustööde algust 16.03.2023 ja pärast süvendustööde lõppu 15.04.2023 Mõõdistustööde tulemusel selgus, et ainuüksi 2023 teostati süvendustöid Ringsu sadamas mahus 6300 m³. Seega teostati 2022 ja 2023 kokku süvendustöid kogumahus vähemalt 3100+6300=9400 m³. Eeltooduga rikkus AS X, sadama direktor A kaudu, veeseaduse § 193 lg 1 p 12, milleks on mere süvendamise ja tahkete ainete merre uputamise või kaadamise nõudeid. Kohus määras 21.04.2025 arutada kaebus suulises menetluses avalikul kohtuistungitel. Istungid toimusid 11.09.2025 ja 16.10.
6. 11.09.2025 kohtuistungil avaldas kohtuväline menetleja, et ajaperioodil märts 2023 kuni aprill 2023 Ringsu (Ruhnu) sadamas toimunud väärtegu on aegnud ning selles osas tuleb menetlus lõpetada aegumise tõttu. Ülejäänud osas jäi kohtuväline menetleja seisukohale, et karistus on põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. AS X esindaja taotles Keskkonnaameti 05.03.2025 otsuse tühistamist tervikuna, lõpetada väärteomenetlus ning mõista Keskkonnaametilt välja AS X menetluskulud. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kuni viieaastast aegumistähtaega. KarS § 81 lg 7 kohaselt väärteo aegumine peatub ajaks, mil väärteo toimepannud 3 isik hoiab kõrvale kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde, samuti sama teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Kaebuse esitajale heidetakse ette väärteo toimepanemist ajaperioodil aprill 2023 kuni november
7. On tuvastatu, et süvendustööde järgne mõõdistamine toimus 07.11.2023, mille alusel rikkumist ette heidetakse, seega saab sedastada, et rikkumine toimus mitte hiljem kui 07.11.
8. Kohtuväline menetleja tegi otsuse 05.03.2025, kaebus kohtusse esitati tähtaegselt ning kohtumenetluse sisuline arutelu oli planeeritud septembri algusesse
9. Kohus kuulas üle mitu tunnistajat ning kohtulikud vaidlused toimusid 16.10.
10. Sellel kuupäeval lõppes küll kohtumenetluse sisuline arutelu kuid sellises ajaraamis (enne 07.11.2015) ei olekski olnud võimalik jõuda jõustunud kohtulahendini. Kohus ei ole tuvastatud KarS § 81 lg-s 7 sätestatud väärteo aegumist peatavaid asjaolusid. Kuivõrd seadusandja ei ole taolise teo eest ette näinud pikemat aegumistähtaega, möödus väärteo aegumistähtaeg 07.11.
11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS X suhtes alustatud väärteomenetlus veeseaduse § 257 lg 2 järgi väärteoasjas 940024000327 tuleb lõpetada aegumistähtaja (

§ 29lg 1 p 5) möödumise tõttu.

AS X etteheidetavata rikkumise korral ei näe seadus ette kuni viieaastast aegumistähtaega. Menetluskulud

§ 23

kohaselt hüvitatakse

§ 29

lg 1 p 5 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

§ 38

lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-616/54, p 47). AS X suhtes algatatud väärteoasi lõpetati

§ 29

lg 1 p 5 alusel, mistõttu tekkis menetlusalusel isikul

§ 23

sätestatud õigus taotleda tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist. Kaitsja on esitanud taotluse mõista riigilt välja AS X kasuks menetlusega tekkinud kulud summas 9745.20 eurot (mis sisaldab käibemaksu). Esitatud taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt on menetlusalusele isikule väärteomenetluses osutatud õigusabiteenust kokku 44 tundi. Nähtuvalt taotlusest on kaitsjad osutanud õigusabi tunnihinnaga 180 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnihind mõistliku suurusega. Menetluskulude hüvitamisel tuleb kohtul hinnata nende põhjendatust. Nimelt sätestab

§ 23

, et menetlusalusele isikule hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

§ 38

lg 1 annab juhise, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 4-16-9132, p 27). KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. otsus asjas nr 3-1-177-16, p 18.2 jj). Kohus rahuldab taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Kohus ei nõustu kaitsja esitatud töötundide arvestusega ning leiab, et õigusabile kulunud aeg on ebamõistlikult suur ja 4 ebaproportsionaalne käesoleva väärteoasja keerukust ja mahtu arvestades. Kohtu seisukoht on, et hüvitatavaid õigusabikulusid tuleb vähendada. Esmalt puudub kohtul arusaam vandeadvokaat Kärt Saare rollist käesolevas menetluses. Isik ei osalenud kohtuistungil ning kuigi esitatud dokumentidest nähtuvalt on tuvastatav teatud toimingute tegemine, jääb nende täpne maht ja sisuline vajadus arusaamatuks. Kohtule esitatud töötundide koguarv kahe kaitsja tööpanuse kohta on ebamõistlikult suur. Kohus selgitab, et antud väärteoasjas oleks olnud otstarbetu ning ebamõistlik kasutada mitme vandeadvokaadi paralleelset tööpanust konsultatsioonide andmiseks, dokumentide analüüsiks ja materjalide läbitöötamiseks. Kui advokaadibüroo kaasab kolleegi sisulisse arutellu või tegevusse, on tegemist büroosisese töökorraldusega, mis ei õigusta sisuliselt topelt tasu nõude tekkimist kliendi vastu. Järgnevalt hindab kohus iga esitatud tööetapi mõistlikku ajakulu eraldi, seejuures arvestades ennekõike väärteoasja materjale tervikuna, kaebuse sisu ning ka kohutumenetluses uuritut. Kohtule esitatud vastulause sisu ja väärteoasja materjale tervikuna arvestades hindab kohus vastulause koostamiseks kuluvaks mõistlikuks ajaks mitte rohkem kui 7 tundi. Kuna kohtule esitatud kaebuses on esitatud suures osas samad argumendid ja seisukohad, mis vastulauses, hindab kohus kaebuse koostamise mõistlikuks ajakuluks mitte rohkem kui 3 tundi. Augustis 2025 esitatud taotlus on lühike (sisuline osa on alla 10 lause), osaliselt refereeriv ning ülejäänud osas formaalne. Selle koostamiseks ei saa keskmisel mõistlikul juristil kuluda kauem kui 30 minutit. Samuti ei ole proportsionaalne vandeadvokaadi mitmekordne ja pikaajaline kohtuistungi ettevalmistus. Kohtule esitatud arvel kajastuv advokaadi 10-tunnine ettevalmistus kohtuistungiks on põhjendamatu, kuivõrd kaebuse esitaja esitas kohtus ülevaate juba koostatud ja sisuliselt ettevalmistatud kaebusest. Kohtuistungi protokollile ja helisalvestisele tuginedes kestis istung napilt üle tunni. Seega kohus arvestab istungiga seotud mõistliku ajakuluna kohtuistungi ettevalmistamiseks kogu kohtumenetluse ajal mitte rohkem kui 1 tund ja 30 minutit ning kohtuistungil osalemise ajana septembris 1 tund ja 15 minutit ja oktoobris 3 tundi. Septembris märgitud täiendav 4 tundi tunnistajate küsimuste ettevalmistamisele ja kohtuistungiks valmistumisele on põhjendamatu ja juurde lisatud ajakulu, mis kohtu hüvitamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus, et kogu kaebemenetluseks kuluv mõistlik aeg keskmisel mõistlikul juristil ei saa ületada 16 tundi ja 15 minutit (7 tundi vastulause, 3 tundi kaebuse, 30 minutit taotluse, 1 tund 30 minutit istungite ettevalmistuse ja kokku 4 tundi ja 15 minutit septembris ja oktoobris toimunud istungitel osalemiseks). Seega kohus hüvitab õigusabikulusid arvestusega 16 tundi ja 15 minutit õigusabi osutamist, see teeb kokku 2925 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, seega kokku määrab kohus hüvitada riigieelarve vahenditest 3627 eurot AS X kasuks. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/